Connect with us

Polítika

Ramos-Horta Ezije Nasaun Dezenvolvidu Sira Apoiu Finanseiru Sustentável bá Fundu Mudansa Klimátika

Published

on

Hatutan.com, (03 Dezembru 2023), Díli- Prezidente Repúblika Timor-Leste José Ramos-Horta, ezije bá nasaun dezenvolvidu sira hotu iha mundu tenke apoiu finanseiru ne’ebé sustentável bá fundu mudansa klimátika.

Lee Mós: Ramos-Horta Husu PERMATIL Kontinua Konserva Bee no Restaura Ambiente

PR José Ramos-Horta halo intervensaun iha iha Conference of the Parties bá dala-XXVIII (COP28). Foto/Média GPR

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o deklarasaun ne’e iha nia diskursu ofisiál iha Conference of the Parties bá dala-XXVIII (COP28) hodi husu atu nasaun sira dezenvolvidu tenke tau apoiu másimu bá fundu mudansa klimátika nian hodi apoiu kapasidade finanseiru no teknolojia bá nasaun sira Least Developed Countries (LDCs), and Small Island Developing States (SIDS) bele iha adaptasaun bá impaktu husi mudansa klimátika ne’ebé iha.

Iha Prezidente Repúblika José Ramos-Horta nia diskursu ofisiál iha konferénsia internasionál COP28 ne’ebé Hatuta.com asesu husi Gabinete Média Palásiu Prezidensiál, Sabádu (02/12/2023), ba-dala uluk liu nia kongratula liurai boot Abudabi Sheikh Mohamed bin Zayed Al Nahyan tanba nia lideransa inspiradora no laran-luak hodi kontribui millaun $100 bá fundu lakon no estragu bá sira ne’ebé iha impaktu husi mudansa klimátika. Ida ne’e nu’udar testemuña katak Uniaun Emiradu Árabe (UEA) mak uma bá Fraternidade Umanu.

Advertisement

Timor-Leste simu desizaun istóriku ne’ebé foin foti hodi opera fundu lakon no estragu, no apresia kompromisu finanseiru ne’ebé foti tiha ona. Nune’e, Ramos-Horta fiar katak ida-ne’e sei foun no adisionál bá finansiamentu klimátiku ne’ebé eziste no asisténsia dezenvolvimentu sira seluk. Klaru katak sei iha nafatin lakuna boot ida, no ita-nia povu sei kontinua taka kustu klimátiku ne’ebé boot liu.

“Ami ezije bá parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu fó input finanseiru sustentável  ba fundus mudansa klimátika. Fundu ida-ne’e tenke responsabiliza ba Conference of the Parties (COP) Conference of the Parties serving as the meeting of the Parties to the Paris Agreement (CMA) ho konsellu kredivel no sekretariadu independente,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta haktuir.

Iha Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) nia relatóriu foin lalais ne’e hatudu realidade ida-ne’ebé bele hamosu: emisaun gás estufa ne’ebé kauza husi ema afeta ona ba sunu-rai globál iha 1.1°C dezde 1850.

“Ha’u ezije bá Organizasaun Mundiál Saúde  (OMS) atu deklara emerjénsia saúde publika ida hosi preokupasaun internasionál, nivel emerjénsia aas liu ne’ebé OMS bele deklara,” Ramos-Horta hateten.

La konsege atua agora hodi hamenus emisaun estufa sei halakon akontesimentu estremu sira ne’ebé aumenta dala barak liu tan husi lakon no estragu sira iha futuru.

Advertisement

Least Developed Countries (LDCs), and Small Island Developing States (SIDS),  afeta liu tanba kapasidade finanseiru, teknolojiku no umanu ne’ebé limitadu atu adapta ba impaktu husi mudansa klimátika maske ita mak emitente minutu CO2.

Timor-Leste hetan impaktu oioin hosi mudansa klimátika, inundasaun, rai-rahun, rai-halai no nivel tasi sa’e. Ida ne’e hamosu redusaun iha produsaun agrikultura, hasa’e inseguransa ai-han, falta bee, destruisaun infraestrutura, lakon ema nia moris, dezlokasaun, kapasidade finanseira no teknolojia limitadu atu rekupera lalais no harii fali lakon no estraga.

Nasaun sira ne’ebé dezenvolve ona tenke hatudu lideransa hodi hamenus sira-nia emisaun gás estufa nian no nasaun sira seluk ne’ebé emite gás ne’e atu halo nune’e, atu nune’e bele hetan emisaun netu-zeru iha 2050.

Parte sira husi nasaun dezenvolvidu tenke lidera hodi fó apoiu finanseiru, teknolojia no kapasitasaun ba nasaun dezenvolvimentu sira ne’ebé fasilita asaun adaptasaun no mitigasaun.

“Ita presiza define finansiamentu klimátiku foun no adisionál ba revizaun, aumentu Overseas Development Assistance (ODA), ba pelumenus 0.7% husi Gross domestic product (GDP), sein prosedimentu burokrasia ne’ebé infladu. Aleinde ne’e, tenke iha mós dívida globál ida-ne’ebé loos ba LDC sira, SIDS no liuliu Estadu Frajil g7+,” Ramos-Horta subliña.

Advertisement

Hotu-hotu bele koko atu hatudu laran-moos uitoan no rekoñese katak rekuperasaun ekonómika husi pandemia Covid-19, funu Ukránia, no dezastre klimátiku, enkuantu iha tusan boot ne’ebé kauza husi empréstimu husi instituisaun multilaterál empréstimu no banku komersiál sira, ne’e hanesan.

Ami husu atu halo tranzisaun enerjia urjente ida husi kombustivel fosil ba enerjia renovavel iha nasaun sira ne’ebé emite liu atu nune’e ami bele atinje emisaun net-zeru iha 2050.

Aleinde ne’e, ita tenke fó orientasaun polítika ba negosiasaun ne’ebé eziste kona-ba objetivu koletivu foun ida-ne’ebé kuantifika ona atu define kontribuisaun finanseira foun husi nasaun dezenvolvidu sira ba nasaun dezenvolvidu sira ho kuantidade dolar amerikanu biliaun 200 kada tinan iha 2025 to’o 2030 foka liu ba adaptasaun, mitigasaun no lakon no estragus.

Timor-Leste halo ona planu Nasional Adaptasaun (PNA), Programa Nasional Asaun Adaptasaun (PANA) no halo ona revizaun ba Kontribuisaun Nasional Determinada (NDC) tuir ezijénsia UNFCCC nian, ho prioridade adaptasaun oin-oin ba asaun ba tempu badak, médiu no naruk, inklui agrikultura no seguransa ai-han, bee fresku, infraestrutura no saúde.

Kona-ba ida-ne’e, husu ba parte sira husi nasaun dezenvolvidu sira atu fó apoiu finanseiru ba implementasaun ida-ne’ebé kompletu ba prioridade adaptasaun prinsipál sira iha APN nia okos atu nune’e bele hasa’e ita-nia reziliénsia.

Advertisement

Kona-ba mitigasaun, Timor-Leste iha envolvimentu tomak atu iha dalan dezenvolvimentu karbonu ki’ik ho prioridade sira ne’ebé fó ba enerjia renovavel no reforestasaun.

Tuir loloos, governu implementa ona teknolojia enerjia renovavel sira inklui enerjia solar ba komunidade rurál sira ne’ebé hela dook husi liña eletrisidade nasionál.

Timor-Leste konserva ona vegetasaun sira iha ami-nia parke nasionál sira, hanesan Parku Nasional Nino Konis Santana. Ami habelar atividade reforestasaun liu husi fó insentivu ekonómiku ba komunidade rurál sira.

ONG nasionál balun iha oin iha ita-nia estratéjia atu hadi’a estragu ne’ebé akontese iha rai-na’in.

NGO PERMATIL hala’o atividade konservasaun bee-matan no rekuperasaun reabilitasaun rai-rahun naturál iha área aas hodi aumenta infiltrasaun bee-matan ba rai.

Advertisement

ONG sira – “WITH ONE SAED” no TIMOR CARBON OFFSET FUNDASAUN – habelar programa kuda ai-huun ne’ebé susesu iha nasaun laran tomak.

Sertifikadu kréditu karbonu ne’ebé fa’an iha merkadu kréditu karbonu lori retornu signifikativu ba komunidade sira ne’ebé partisipa.

Timor-Leste riku ho biodiversidade iha tasi

Timor-Leste nia tasi sira orgullu tebes ho biodiversidade esepsaun, peskas ne’ebé luan no reefes koral ne’ebé saudavel liu iha rejiaun. Ikan-baleia no dolfás sira-nia espésie hamutuk Ita-nia bee iha kriatura boot liu hotu ne’ebé moris iha planeta rai, ne’e mak ikan-baleia kor-azul ne’ebé forte.

Maski nune’e, ita-nia nasaun nia moris iha tasi laran hetan sasán husi peska ilegál no hasoru ameasa boot tebes husi poluisaun plástiku. Ami foti ona medida sira atu hametin lejislasaun hodi proteje ami-nia biodiversidade tasi nian.

Advertisement

“Ita hato’o deklarasaun husi Kunming-Motreal Global Biodiversity Framework Objetivu 3, atu konserva pelumenus 30% husi planeta ne’e iha tinan 2030 liuhusi asaun urjente no konkreta hodi hapara no troka lakon biodiversidade iha ita-nia rai no tasi.” Hateten Prezidente Repúblika José Ramos-Horta.

Governu ne’ebé lidera husi ami-nia Aman Fundador Primeiru-Ministru Xanana Gusmao, hakarak atu proteje ami-nia Zona Ekonomika Eskluziva sira; hasoru atividade komersiál predatoria sira ne’ebé sei sai hanesan “No Take Zones” iha tinan 2025.

“Atividade peska tradisionál husi komunidade tasi-ibun sira sei hetan apoiu adekuadu hodi hadi’a sira-nia moris,” Nia subliña.

Timor-Leste sei halo buat barak liu tan se uai hira hetan apoiu ne’ebé adekuadu no livre husi burokrasia.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

 

 

 

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Opozisaun kestiona prioridade orsamentu sira kontinua konsentra de’it ba setór petroliferu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Polítika

FRETILIN Kestiona no Duvida, Sé Mak Benefisiáriu Direta OJE 2027

Published

on

By

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Programa Uma Dignu Avansa, Uma 25 Prontu atu Inaugura

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli-Governu sei halo inaugurasaun ba uma dignu hamutuk 25 iha munisípiu Manatuto, Postu Administrativu Natarbora, no Munisípiu Manufahi postu administrativu Fatuberliu, nu’udar parte husi programa uma dignu ne’ebé sei kontinua dezenvolve iha munisípiu sira seluk.

Inaugurasaun ne’e sei fó prioridade ba uma sira ne’ebé konstrusaun kompletu ona no prontu atu hetan utilizasaun husi família benefisiária, atu nune’e sira bele hahú hela iha uma foun ne’ebé seguru no dignu.

“Iha loron 22 agora ne’e ita sei halo inaugurasaun ba uma dignu primeiru iha Fatuberliu no depois tuir mai sei iha Natarbora, no restu ne’e sei iha prosesu, uma sira ne’ebé atu inaugura ne’e tenki prontu 100%. Ita tenki inaugura ona uma ne’e para ema bele hela ona, lae hein fali uma ne’ebé mak seidauk hotu dala ruma ema labele hela lalais, uma ne’ebé kompletu los ona mak iha Fatuberliu, dau-daun ne’e iha uma 25 mak ita sei halo inaugurasaun,” Dehan Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino ba Hatutan.com iha Ministérii Finansas, Aitarak-laran, Kuarta14/10/2026.

Iha faze tuir mai, iha mós planu atu halo estudu kona-ba konstrusaun uma tanba sei halo uma ho vertikál.

Advertisement

Programa uma dignu ne’e sai parte husi prioridade iha planu ministériu, depois durante tinan 20 independénsia, Governu fó atensaun bo’ot ba infraestrutura bázika, hanesan estrada, eletrisidade no bee-moos.

Agora, Governu hakarak aumenta investimentu iha setór uma, liu-liu atu garante katak juventude ho idade 18 ba leten bele asesu ba uma dignu.

“Ita iha moto katak ha’u nia uma mak ha’u nia moris mak sai nu’udar mensajen prinsipál husi programa ne’e. Uma la’ós de’it fatin atu hela, maibé mós símbolu dignidade, seguransa no estabilidade ba moris família ida,” Hatete Vise-Primeiru-Ministru

Programa ne’e sei kontinua to’o responde ba nesesidade populasaun, tanba iha konstituisaun hatete katak sidadaun hotu-hotu iha direitu atu asesu ba uma ne’ebé dignu no apropriadu.

Além husi fornese uma ne’e integra mós ho atividade ekonómika no dezenvolvimentu rurál, atu ajuda família benefisiária hasa’e rendimentu no hadi’a sira-nia kondisaun moris.

Advertisement

“Uma dignu ne’e integra mós ho oinsá mak atu hamenus kiak tanba ne’e mak ita integra ho atividade ekonomika, dezenbolvimentu rurál sei fasilita oinsá para sira bele iha rendimentu, tanba uma dignu sira ne’e sei selu la’os gratuita, selu mais kuandu nia rendimentu ne’e to’o ona $500 ba leten, katak tenki hadia nia ekonomia para ita halo uma nia dihnu iha laran tanba nia ekonomia komesa iha ona para bele halo manutensaun ba uma no bele iha sustentabilidade,” Assanami informa

Programa uma dignu ne’e mós sei liga ho edukasaun, liuhusi AHHA Education, ne’ebé sei oferese kursu lian Inglés no Portugés gratuitu ba labarik sira husi família benefisiária.

Além ne’e, kondisaun edukasaun no asesu ba eskola ne’ebé di’ak sei sai parte importante atu prepara labarik sira ba futuru, no ajuda sira iha oportunidade atu dezenvolve an no kontribui ba família no sosiedade.

“Konstrusaun uma ne’e tekniku sira hare’e katak maximu tau iha $40.000 mil mais agora sira atu hadia fali parese sei liu uitoan husi ida ne’e, mais realidade ne’e uma kuartu 4, uma ne’e se ita halo privadu mós ho $40.000 ne’e mós dala ruma ita la halo uma hanesan ne’e. Tanba ne’e mak ha’u husu ba tékniku sira tenki seriedade, survey no kompañia mós tenki iha lukru, tanba ne’e mak difikuldade kompañia mós dala ruma sira menan tiha tender mais la iha benefisiu, ida ne’e tékniku sira tenki hare’e para kada programa ka projetu ne’ebé mak ita halo tenki iha benefisiu ba kompañia para sira bele esforsu halo servisu,” Termina Assanami.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement

Continue Reading

Trending