Connect with us
Pakote Ahi

Defeza & Seguransa

Komponente Navál F-FDTL Tenke Forte Assegura Tasi TL

Published

on

Hatutan.com, (12 Janeiru 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu Komponente Navál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) tenke forte atu fó seguransa bá Tasi Timor ne’ebé iha rikusoin barak.

PR Ramos-Horta partisipa iha aniversariu Kompopnente Navál, Kinta (12/01/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa

Prezidente Repúblika husu ne’e iha ámbitu aniversáriu Komponente Navál bá dala-XXII iha Hera, Sesta (12/01/2023).

Lee Mós: Orgullu ho Dezenvolvimentu Komponente Navál

Xefe Estadu kontente partisipa iha Baze Navál Hera hodi selebra aniversáriu ne’e no rekoñese aten-barani no servisu ne’ebé di’ak tebes hosi militar sira durante tinan hirak-ne’e.

Advertisement

Tema ne’ebé hili ona ba aniversáriu ida-ne’e mak, “Navál Forte, Tasi Seguru” signifika,  importánsia hosi Komponente Navál hodi asegura marítima Timor-Leste nian, nasaun illa ida, protesaun no prezervasaun ba rekursu tasi nian importante tebes ba dezenvolvimentu sustentável no prosperidade povu nian.

“Ida ne’e mós momentu ida-ne’ebé di’ak atu hato’o agradesimentu bá parseiru internasionál sira, ne’ebé kolabora ona ho Timor-Leste, hodi haforsa kapasidade sira hosi Komponente Navál nian. Kooperasaun bilaterál no multilaterál kontribui la’ós de’it atu hadi’a ita-nia kapasidade operasionál sira, maibé mós atu hametin ligasaun amizade entre nasaun sira,” Prezidente Repúblika hateten.

Aleinde selebra aniversáriu Komponente Navál nian bá da-22, Ramos-Horta hateten, importante tebes atu hatán bá dezafiu no oportunidade sira ne’ebé sei mosu iha dalan atu hametin liután kapasidade marítima nian.

Iha nasaun ida-ne’ebé iha rekursu finanseiru, tékniku no rekursu umanu ne’ebé limitadu, hasoru dezafiu signifikativu hodi hadi’a Komponente Navál nia servisu. Maibé, atu rezolve kestaun hirak-ne’e importante tebes atu asegura no fó prosperidade bá Timor-Leste.

“Presiza hametin kooperasaun rejionál, fatór esensiál ida hodi hasoru ameasa marítima nian hanesan pirasia, kontrabandu, tráfiku umanu, kilat no droga. Tenke enkoraja no fasilita ezersísiu konjunta, fahe informasaun no kolaborasaun iha operasaun seguransa marítima atu nune’e bele halakon ita-nia falta rekursu,” Ramos-Horta dehan.

Advertisement

Ida-ne’e presiza treinamentu barak liu tán, atu nune’e bele hetan ekipamentu ne’ebé apropriadu, adapta ba ita-nia rekursu no kapasidade sira, atu nune’e bele hametin instituisaun sira ne’ebé responsavel ba seguransa marítima.

Timor-Leste presiza envolve komunidade sira iha estratéjia seguransa marítima nu’udar fatór susesu importante ida. Ita hotu hatene katak ita iha rekursu umanu no finanseiru ne’ebé limitadu. Ita tenke kria grupu tau-matan komunidade no kampaña sensibilizasaun atu bele rezolve difikuldade sira ne’e.

Difikuldade sira ne’ebé inklui ba protesaun ambiente tasi nian, hanesan komponente importante ida husi seguransa tasi nian, ba implementasaun efetiva medida sira atu prevene no mitiga risku, dezastre no estragus sira.

Servisu Komponente Naval nian fundamentál tebes atu prevene no responde ba mina-rai no poluente sira seluk. Prezervasaun moris tasi nian no ekosistema tasi nian mak responsabilidade inerente ida. Timor-Leste, ho nia área tasi-ibun ne’ebé luan no Zona Ekonomika Eskluziva, sai nu’udar uma ba rikusoin peska, petróleu no rekursu minerál sira.

“Ita hatudu importánsia estratéjika husi kampu Gas Naturál Greater Sunrise no kampu mina-rai offshore sira seluk ne’ebé promete. Aleinde ne’e, Timor-Leste no illa Atauro okupa pozisaun úniku ida iha Triangulu Koral no Biodiversidade Indo-Pasifiku, rejiaun ida-ne’ebé hanaran Amazon Tasi nian. Ila Atauro, liu-liu, nu’udar fatuk-murak ida hosi biodiversidade tasi nian, iha espésie barak hosi koral no ikan,” nia subliña.

Advertisement

Komandante supremu ne’e dehan, ekonomia Azul reprezenta poténsia boot ida ba Timor-Leste, no Komponente Navál nu’udar atór xave ida. Maibé, importante tebes atu subliña katak protesaun rekursu tasi nian iha ligasaun ho seguransa tasi nian, ne’ebé presiza kolaborasaun efetiva ho autoridade marítima nian sira seluk.

Iha tempu ne’ebé investe iha infraestrutura foun no hametin servisu sira atu simu vizitante sira tuir kompromisu sira ne’ebé halo ona ba ASEAN no organizasaun internasionál sira seluk, importante tebes atu integra Komponente Navál iha esforsu hirak-ne’e.

Komponente Naval servisu hamutuk ho autoridade marítima sira, ajénsia ambientál sira no parte interesada sira seluk hodi asegura implementasaun efetiva ba medida konservasaun no dezenvolvimentu sustentavel sira.

Atu rezolve dezafiu hirak-ne’e, ami identifika ona oportunidade balun ne’ebé importante tebes ne’ebé bele aproveita hodi hadi’a ami-nia kapasidade tasi nian.

Teknolojia foun sira, hanesan drone, bele hala’o papél xave ida iha supervizaun marítima nian no seguransa. Sira asesivel no fasil atu halo operasaun, oferese solusaun ida-ne’ebé efetivu hodi monitoriza atividade suspeitu no fornese resposta lalais ba emerjénsia sira iha tasi.

Advertisement

Sistema monitorizasaun satélite atu halo monitorizasaun ba ro sira iha tempu reál, deteta atividade suspeitu sira no fó avizu sedu kona-ba kondisaun klimátika ne’ebé la di’ak mós presiza.

Husu atu estabelese inisiativa kooperasaun públiku no privadu foun ho nasaun ka kompañia sira ne’ebé amigavel, ne’ebé bele aproveita ita-nia rekursu umanu hodi kria plataforma rejionál ida iha Timor-Leste (hub) ba manutensaun no reparasaun ekipamentu navál sira, liuhusi fahe koñesimentu (transferensia Hatene Oinsa).

Iha sentidu ida-ne’e, doasaun ba ro patrulla dahuluk (Klase Mahein) husi Governu Australia nu’udar oportunidade ida-ne’ebé importante ba kooperasaun rejionál.

“Ha’u konklui hodi reforsa ami-nia kompromisu atu hasoru dezafiu hirak-ne’e no aproveita hotu oportunidade sira ne’ebé disponivel. Hamutuk, ita sei hametin ita-nia Komponente Navál hodi garante “Tasi Seguru” ida no kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste nian,” nia afirma.

Jornalista: Vito Salvadór  

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Defeza & Seguransa

Tenente Jenerál Falur Mak Orienta Polísia Militár Asegura SEATOU iha Terrenu

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli-Xefe Estadu Maiór Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek”, klarifika katak  nia rasik mak fó orientasaun’ bá Polísia Militár  atu koloka nia membru asegura Sekretáriu Estadu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias ho ekipa iha terrenu bainhira  halo eviksaun bá komunidade sira ne’ebé utiliza espasu públiku no Estadu nia rai.

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Membru PNTL ho F-FDTL Ne’ebé Viola Lei Kódigu Estrada Sei Simu Konsekuénsia

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhosi Departamentu Tránzitu Nasionál (DTN) sei aplika sansaun administrativa bá membru PNTL ho membru FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL)  ne’ebé viola Lei Númeru 03/2006, kona-bá Kódigu Estrada durante halo sirkulasaun iha territóriu nasionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Defeza & Seguransa

Forsa Konjunta Preende Tabaku Pohon Sagu Kaixa 320 iha Tasi-Tolu

Published

on

Hatutan.com, (19 Abríl 2024), Díli—Forsa konjunta kompostu hosi Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhosi Departamentu Investigasaun Kriminál (DIK), Servisu Informasaun Polisia (SIP), FALINTIL Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) liuhosi Unidade FALINTIL (UF) no Servisu Nasionál Intelijénsia (SNI), halo apreensaun bá evidénsia tabaku ho marka Pohon Sagu hamutuk kaixa 320 iha área Tasi-tolu, Díli.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending