Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

RENETIL Fanun Governu Tau-Matan Sériu bá Asuntu Saúde

Published

on

Hatutan.com, (15 Janeiru 2024), Díli—Rezisténsia Nasionál dos Estudantes de Timor Leste (RENETIL-sigla portugés) observa katak, problema iha área saúde desde ukun an to’o ohin loron aumenta grave liu tán, nune’e fanun Governu atu tau-matan sériu bá assuntu ne’e.

Sekretariu Jeral RENETIL, Joaquim Fonseca.

Maski dadus ne’ebé RENETIL fó-sai ne’e la’ós bazeia bá estudu kle’an maibé tanba ezijénsia no situasaun urjenti loos nune’e tenke ko’alia kedan hodi bolu autoridade saéde atu toma atensaun.

Lee Mós: Pessoál Saúde Rekrutadu Hosi MS Hahú Servisu iha Semana Ne’e

“Tanba ita atu halo peskiza kle’an hodi hetan hotu dadus sira, tempu liu tiha ona no ema barak ona. Maski ami iha informasaun natón de’it, ami deside atu fó-sai bá públiku,” Sekretáriu Jerál RENETIL, Joaquim da Fonseca ko’alia liu hosi konferénsia imprénsa iha Faról, Díli, Segunda (15/01/2024).

Advertisement

Tuir dadus RENTIL deskobre fallansu politika públika ne’ebé halo sistema saúde paralizadu mak hanesan;

Desde ukun an, problema iha Timor-Leste ne’ebé sempre bolu públiku nia atensaun maka problema iha sistema saúde.

Tuir nia, ida-ne’e la’ós de’it tanba insidénsia moras barak no kuaze familia hotu-hotu iha esperiénsia ruma ho servisu saúde iha Timor-Leste.

Tanba ne’e, vizibilidade hosi problema sira iha área saúde mós sai makas liu hosi faktu katak, tinan-tinan Timor-oan barak mak bá rai seluk hodi halo tratamentu saúde, tanba fasilidade saúde iha Timor-Leste seidauk natón atu fó atendimentu bá moras balun ne’ebé kompleksu no komplikadu liu.

RENETIL haree katak, ho rekursu umanu iha medisina no área relevante sira aumenta tán, iha kualidade no kuantidade, iha duni melloramentu iha sistema saúde, to’o intervensaun balun ne’ebé baibain halo iha rai seluk, ikus mai bele halo ona iha Timor-Leste hanesan fase ran, operasaun, sezariana, sirurjia no seluk tán.

Advertisement

“Naturalmente ita hanoin katak, gráfiku ba melhoramentu ne’e atu kontinua sa’e. Maibé iha realidade to’o nível ida, mosu ona estagnasaun. Públiku kontinua lamenta kona-bá kualidade atendimentu iha fasilidade saúde sira iha Timor-Leste,” nia hateten.

lha fulan Juñu 2023, RENETIL hamutuk ho CNC halo diskusaun nakloke ida iha edifisiu Komarka Balide ho tema “Sistema Saúde Nu’udar Instrumentu bá Libertasaun Povu”. Diskusaun ida-ne’e identifika problema sira hanesan falta asesibilidade populasaun iha área remota ba fasilidade saúde, falta ekipamentus médiku no ai-moruk hodi fó atendimentu saúde ne’ebé assesível no ho kualidade bá povu tomak.

Tuir mai, Rekursus umanu iha área saúde haree hosi kuantidade, kualidade no distribuisaun, ladauk natón atu garante assesibilidade no fornese atendimentu saúde ho kualidade bá populasaun tomak. 

“Ida-ne’e iha Junho 2023. Ho instalasaun Governu Konstitusional IX, ita hanoin katak problema sira ne’e bele hetan solusaun no kobertuda ho kualidade atendimentu saúde iha Timor-Leste sai di’ak liu tan,” nia sita.

Esperansa ba ida-ne’e mós sai boot liu tán tanba iha fatór rua mak hanesan, Partidu sira ne’ebé konstitui Governu Konstitusional IX hotu-hotu iha ajenda klaru kona-bá saúde.

Advertisement

“Iha sira nia kampaña eleitorál, Partidu CNRT kompromete atu dezenvolve área saúde ida ne’ebé inkluzivu ho kualidade. Partidu Demokratiku hateten dehan dezenvolve seitór saúde, hadi’a Hospital Nacional Guido Valdares no ospitál iha munisipiu sira,” Joaquim sita dadus ne’e.

Tuir-mai maka, Governu Konstitusional IX dezigna postu Vise-Ministru Saúde ida ho responsabilidade espesífiku bá Operasionalizasaun Hospitais maibé RENETIL haree katak, buat ne’ebé iha área saúde ne’e dook liu hosi espetativa.

RENETIL haree hetan ida-ne’e tanba Ministra Saúde hahú  ho hakat ida ne’ebé hanesan dezmantelamentu bá sistema iha Ministériu Saúde.

Ida maka, halo ezonerasaun bá diretór sira iha departamentu internal sira iha Ministeriu Saúde no diretór ezekutivu sira iha instituisaun autonoma sira iha MS nia okos, ho substitutu sira ne’ebé Iaiha esperiénsia no kapasidade téknika atu halao sira nia funsaun.

Segundu maka, intefere iha desizaun sira iha administrasaun no finansas iha instituisaun autonoma sira ne’ebé loloos kompeténsia diretór ezekutivu sira.

Advertisement

Terseiru maka, Institui prossesu aprovizionamentu bá ai-moruk Ia liu hosi konkursu públiku hodi adjudika diretamente bá kompaña ida ne’ebé la iha esperiénsia no fasilidade atu halo importasaun ai-moruk.

Kuartu maka, hakotu kontratu bá kontratadu ho termu sertu profisionais saúde (mediku, infremeiru, parteira, tékniku aliadu sira etc) Municipios 12 inklui iha ospitál sira, no la iha substituisaun ka mekanizmu seluk ruma atu garante atendimentu saúde bá populasaun.  Iha territóriu tomak ema na’in 2.256 maka hakotu nia kontratu. Afinál, Vise-Ministru sira mós naran nomeia de’it, maibé la fó kompeténsia atu hala’o sira nia servisu.

Kintu, nu’udár rezultadu hosi asaun hirak ne’e, daudaun ne’e sistema saúde iha Timor-Leste kuaze paralizadu tanba Postu saúde lubuk ida iha munisipiu 12 tenki taka tamba pessoál la iha.

“Sentro Saude no ospital referrál sira mós laiha ema natón atu fó atendimentu bá pasiente sira. Pasiente barak hosi munisipiu sira haruka hotu mai Hospitál Nasional Guido Valadares (HNGV). HNGV rasik mós labele fó atendimentu adekuadu, tanba pessoál saúde sira ne’ebé iha ona esperiénsia tinan barak, hasai hotu sem substituisaun,” nia sita tán.

Alem de falta pessoál, ai-moruk essensiál sira no bens konsumáveis sira kuaze ‘out of stock’ iha instalasaun saude sira, inklui iha HNGV no hatun liu tán kapasidade atu fó atendimentu ba pasiente sira.

Advertisement

RENETIL observa katak, Iha Timor-Leste ema hotu ko’alia kona-bá dignidade, povu kritika ofisiál publiku sira, ne’e dehan hatun sira nia dignidade. Ema kritika deputadu sira, ne’e dehan hatun deputadu sira nia dignidade. Ofisiál Estadu nian sa’e karreta bai-bain, ne’e dehan hatun sira nia dignidade. Tenki sa’e Prado, tenki sa’e Pajero atu hasa’e dignidade.

“Ohin loron, sistema saude kuaze paralizadu, sistema saude la iha kbit atu fó atendimentu ba povu, ne’e ema ruma nia dignidade monu ka la’e. Ema ruma mo’e ka la’e. Ema ruma senti iha responsabilidade ka la’e,” Fonseca kestiona.

Ho situasaun ida ne’e maka, RENETIL rekomenda bá Governu atu foti medida imediatu hodi rekruta pessoal saude ne’ebé kualifikadu hodi prienxe fatin sira ne’ebé sai mamuk tanba diskontinuasaun kontratu bá profissional saude sira, hodi normaliza prosesu atendimentu saúde ba sidadaun sira, medida sira ne’e tenki inklui destituisaun ka substituisaun bá ofisiál sira ne’ebé okupa kargu xefia iha diresaun no instituisaun autonoma sira ne’ebé foin mak nomeia, maibé Iaiha kualifikasaun naton atu hala’o ninia servisu.

Foti medida urjente hosi adkiri aimoruk no bens konsumiveis sira ne’ebé dadaun ne’e ‘out-of-stock’ iha Timor-Leste,

Reve distribuisaun de tarefas entre xefia Ministeriu Saude nian no atribui kompetensia loloos ba Vise-Ministru ne’ebé responsabiliza operasionalizasaun ospitál sira.

Advertisement

Komisaun F hosi Parlamentu Nasional atu halo fiskalizasaun loloos hodi garante katak medida foun sira ne’ebé Governu sei hola hodi rezolve situasaun ne’e adekuadu duni.

Ba Provedór Direitos Humanos e Justica atu hala’o analiza didi’ak hosi prespetiva direitu ekonómiku, sosiál no kultural, ho doutrina realizasaun progressiva, atu identifika fatores ne’ebé kontribui ba degradasaun iha realizasaun direitu ba saúde no sevisu ho Governu atu fo solusaun ne’ebé adekuadu.

Ikus liu, RENETIL apela ba Membru sira ne’ebé iha Governu, hosi Vise-PM, Ministru sira to’o kompañeiru sira ne’ebé hala’o knaar iha tékniku oi-oin iha MS nia laran, atu foti atendimentu Saúde ba sidadaun sira hanesan knaar sagradu ida ne’ebé hala’o hanesan kontinuasaun ba misaun atu liberta povu.

“Hala’o ita boot sira nia knaar ho responsabilidade no kometimentu. Ba sira ne’ebé mak halo parte ba Konsellu Ministru lori assuntu ne’e bá diskuti hamutuk iha KM, no fó solusaun ne’ebé adekuadu. Karik labele rezolve problema ne’e, di’ak liu itaboot sira hakiduk de’it ona hosi itaboot sira nia kargu,” Sekretáriu Jerál RENETIL ne’e apela.

RENETIL prontu nafatin atu servisu hamutuk ho Governu no parte ne’ebé de’it maka hanoin di’ak ba rai ida-ne’e nia dezenvolvimentu, atu garante politika ne’ebé forte iha área saúde.

Advertisement

Jornalista Estajiáriu:  Lazaro Pereira Quefi

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Pozisaun Igreja Katólika: Natureza Loloos Hosi Matrimónio Maka Mane ho Feto Moris Hamutuk

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli—Igreja Katólika Timor-Leste liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hatuur pozisaun kona-bá tuir roman Sagrada Eskritura katak, mane ho feto moris hamutuk nu’udár natureza loloos hosi Sakramentu Matrimónio.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

FMDC-UN WOMEN Entrega Matadalan Reportajen Sensível Jéneru bá CI

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Dilí—Fundasaun Médis Development Center (FMDC), UN Women estabelese kooperasaun ho Conselho Imprensa (CI) hodi entrega matadalan reportajen sensível bá jéneru, nune’e bele promove média no eleva kapasidade jornalista sira oinsá bele halo reportajen ho di’ak bá asuntu igualdade jéneru iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Tenke Haforsa Seguransa iha Fronteira Hodi Kombate Movimentu illegál

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli— Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu bá Governu liu hosi Ministériu Interiór (MI) atu haforsa seguransa iha fronteira sira rai-maran nian hodi evita sasan illegál sira hanesan sigaru inklui sasan sira seluk ne’ebe kontinua tama mai iha territóriu nasionál.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending