Saúde
Xanana Agradese Fundasaun GX Ne’ebé Oferese Ekipamentu Saúde Tonelada 10 Atu Kombate Dengue
Published
2 years agoon

Hatutan.com, (23 Janeiru 2024), Dili—Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão lori povu Timor-Leste (TL) nia naran, agradese ho laran-moos bá Fundasaun GX (GX Foundation) hosi Repúblika Populár Xina, tanba sira-nia kompromisu atu ajuda seitór saúde Timor Leste ne’ebé iha Tersa 23 janeiru 2024, entrega duni fasilidade saúde ho kuantidade tonelada 10 bá Ministériu Saúde (MS), hodi kombate no prevene moras dengue iha nasaun ne’e.

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, akompaña hosi Vise Ministru Sáude Flávio Brandão iha Serimónia lansamentu Projetu Pilotu bá Protessaun Saúde hasoru Moras Dengue iha Timor-Leste (TL), entre GX Foundation ho Governu Timor-Leste, iha Salaun Palásiu Cinzas Caicoli Díli, Tersa (23/01/2024). Foto: Elio dos Santos da Costa.
“Ha’u hakfodak tebes ho Exelénsia Leung Chun-Ying, Prezidente Fundasaun GX no ekipa dezenvolve ona programa pilotu ida-ne’e,” Xanana hateten iha diskursu ámbitu serimónia entrega fasilidade saúde iha salaun enkontru Palásiu Cinzas, Ministériu Saúde, Caicoli, Tersa (23/01/2024).
Lee Mós: Fundasaun GX Hosi Xina Hakarak Apoia TL iha Área Saúde
Xanana haktuir, iha fulan Novembru 2023, Chun-Ying lidera vizita deskobre Timor-Leste hodi esplora oinsá Fundasaun GX bele ajuda TL nia sistema saúde.
Xanana rasik rona tiha ona, hafoin ko’alia ho profisionál saúde sira, MS no ofisiál Governu seniór sira, Fundasaun foti ona desizaun di’ak atu ajuda hodi proteje TL nia povu hosi susuk ne’ebé moris ho moras dengue.
“Hosi ita-nia dezafiu barak iha Timor-Leste, susuk ne’e bele sai ki’ik liu, maibé mós hanesan moskitu ne’ebé bele mate liu. Ami halakon malária ho susesu. Ami seidauk hetan transmisaun lokál bá malária dezde 2018. Maibé moras dengue sirkula barak iha komunidade no labarik sira partikularmente vulnerável,” Xanana hateten.

Fundasaun GX (GX Foundation) hosi Repúblika Populár Xina, ajuda seitór saúde Timor Leste ne’ebé iha Tersa 23 janeiru 2024, entrega duni fasilidade saúde ho kuantidade tonelada 10 bá Ministériu Saúde (MS), hodi kombate no prevene moras dengue iha nasaun ne’e. Foto: Elio dos Santos da Costa.
PM Xanana konsidera programa olístiku ida-ne’e sei salva moris. Nia sente kontente tebes tanba Fundasaun GX hili ona Timor-Leste nu’udár nasaun dahuluk atu hala’o programa mitigasaun bá moras dengue tomak hafoin komponente sira-ne’e hetan teste iha nasaun parseiru sira seluk.
Pilotu kona-bá moras dengue sai nu’udár evidénsia ida tán bá relasaun amizade entre Repúblika Popular Xina no Timor-Leste.
“Ha’u hetan onra hodi hasoru fali Prezidente Xi Jinping, iha Setembru tinan kotuk iha Hangzhou no ami konkorda atu hasa’e ami-nia relasaun bilaterál ho parseria estratéjika ida-ne’ebé komprensivu. Fornese asisténsia umanitária pratika hosi Fundasaun GX atu ajuda ita hamenus risku moras dengue nu’udár pasu pozitivu ida tán iha ita-nia parseria,” PM Xanana haktuir.

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ho Prezidente Fundasaun GX, Leung Chung Ying, hasai foto hamutuk ho Funsionáriu sira ne’ebé serbisu iha Ministériu Saúde, iha ámbitu lansamentu Projetu Pilotu bá Protessaun Saúde Hasoru Moras Dengue iha Timor-Leste Tersa 23 janeiru 2024. Foto: Elio dos Santos da Costa.
Iha fatin hanesan Prezidente Fundasaun GX, Leung Chung Ying, lori Fundasaun GX nia naran hato’o agradesimentu bá Governu Timor-Leste no sira-nian parseiru sira seluk tanba sira-nian apoiu bá “projetu Pilótu bá protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste”.
Projetu ida-ne’e marka inísiu signifikativu ida hosi parseria ida-ne’ebé forte entre Timor-Leste ho Xina iha saúde publika. Ema barak iha mundu tomak hanoin kona-bá moras dengue.
Súdeste Aziatiku mak rejiaun ida-ne’ebé vulnerável. Atu hato’o amizade no ho espíritu fahe – “Gong Xiang” iha lian Xina, Fundasaun GX implementa hela projetu ida-ne’ebé komprensivu no iha nivel nasionál iha Timor-Leste atu ajuda kombate moras dengue.
Ho asisténsia hosi Ministeriu Saude Timor-Leste, sei fahe ekipamentu no fornesimentu tonelada 10 inklui kilograma teste lalais 50,000, rede kama 500, ahi-oan mosquito 2,600 no surat-tahan aviaun 30,000 ba instalasaun médiku 360 inklui ospitál hotu-hotu, sentru saúde komunitária no postu saúde sira iha Timor-Leste.
Objetivu maka atu hamenus mitiga provesaun hosi denque no moras ne’ebe transmiti bá moras seluk no mos redus populasaun susuk.

Fundasaun GX (GX Foundation) hosi Repúblika Populár Xina, ajuda seitór saúde Timor Leste ne’ebé iha Tersa 23 janeiru 2024, entrega duni fasilidade saúde ho kuantidade tonelada 10 bá Ministériu Saúde (MS), hodi kombate no prevene moras dengue iha nasaun ne’e. Foto: Elio dos Santos da Costa.
Leung Chung Ying, esplika, apoiu ka doasaun ida ne’e hanesan aprosimasaun olístiku ida-ne’ebé dezeña atu halo diagnóstiku sedu, prevensaun no protesaun bá edukasaun saúde iha komunidade lokál sira.
Komponente oin-oin hosi aprosimasaun ne’e hetan ona teste ho susesu iha sira-nian nasaun parseiru sira seluk. Timor-Leste mak nasaun dahuluk ne’ebé sira lansa programa tomak.
“Horiseik ha’u liu bá iha Maubisse no haree parseria servisu ida-ne’ebé forte entre igreja lokál, eskola no GX,” Leung Chung Ying hateten.
Iha Timor-Leste agora iha membru funsionáriu GX hamutuk 18 no voluntáriu sira inklui tradutór peritu na’in 3 hosi Universidade Siénsia no Teknolójia Macau. Ida-ne’e mak delegasaun boot liuhosi GX ne’ebé implementa ona iha nasaun parseiru sira.

Prezidente Fundasaun GX, Leung Chung Ying.
Hanesan ONG Xina ida-ne’ebé hetan finansiamentu privádu, Fundasaun GX kontente atu kontribui ba esforsu saúde públika governu Timor-Leste nian dezde relasaun entre Xina no Timor-Leste ho parseria estratéjika komprensivu fulan-haat liubá to’o ohin loron, iha loron 23 fulan Setembru 2023.
“Ha’u fiar katak projetu ida-ne’e la’ós de’it sei minimiza risku husi infesaun dengue, maibé mós sei hasa’e liután konetividade no amizade entre povu Xina no Timor-Leste. Obrigadu,” nia hateten.
GX Foundation mak organizasaun ida-ne’ebé la’ós ho lukru hosi rai-Xina ne’ebé harii iha Hong Kong. Objetivu hosi programa ne’e maka atu fornese asisténsia internasionál bá saúde médika no publika umanitária iha nasaun sira hosi Inisiativa Belt no Estrada ba Kooperasaun Internasional, hodi responde bá apelu ba konetividade “ema-bá-povu” ho inisiativa.
GX iha kompromisu atu halakon kazu kataratu matan-delek iha nasaun 5, no promete atu fornese operasaun kataratu ne’ebé livre husi 37,500 iha Laos, Kamboja, Djibouti, Senegal no Mauritania entre 2022 no 2027.
Tema programátiku prinsipál sira hosi GX inklui eliminasaun matan-delek kataratu, kontrolu moras ne’ebé iha vector, jestaun risku dezastre saúde, parseria internasionál, no transferénsia koñesimentu komunidade ba asisténsia umanitária saúde públika.
Serimónia entrega no simu ekipamentu saúde sira ne’e, Fundasaun GX no Republika Demokratika Timor-Leste hala’o ho tema “Projetu Pilotu kona-bá protesaun saúde hasoru moras dengue iha Timor-Leste” iha 23 Janeiru 2024.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres
You may like
Saúde
Prezidente Ramos-Horta Dehan Imposivél Evita Kazu Moras Dengue iha Timor-Leste
Published
1 week agoon
30/01/2026
Hatutan.com, (30 Janeiru 2026), Díli- Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, dehan imposivél atu evita moras dengue iha Timor-Leste tanba komunidade sira so’e lixu arbiru.
Saúde
Iha HNGV, Família Kous De’it Pasiente Moras Dengue Tuur iha Kadeira Hodi Baixa no Hetan Tratamentu
Published
2 weeks agoon
30/01/2026
Hatutan.com, (30 Janeiru 2026), Díli-Númeru kazu moras dengue ne’ebé loron ba loron rejistu iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV), aumenta ba beibeik. Nune’e, espasu no faislidade sira iha sala emerjénsia kuaze la sufisiente.
Saúde
MS Élia dos Reis Amaral Husu Komunidade Labele Soe Lixu Arbiru
Published
2 weeks agoon
29/01/2026
Hatutan.com, (29 Janeiru 2026), Díli- Ministra Saúde (MS), Élia A.A dos Reis Amaral husu komunidade tenke iha konsiénsia no servisu hamutuk hodi labele soe lixu arbiru iha fatin-fain sira, nune’e bele kontribui ativa kombate moras dengue.

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun

Ezekutivu FFTL 2026-2030 Kompromete Konsentra Servisu iha Atividade Juvinil no Dezenvolvimentu Infraestrutura

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili7 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime6 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál6 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál5 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste








