Connect with us
Pakote Ahi

Internasionál

Ramos-Horta Deklara Tratadu Fronteira Terrestre TL-RI Seidauk Bele Assina Tanba “Laiha Konsensu”

Published

on

Hatutan.com, (25 Janeiru 2024), ParisPrezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta simu ona informasaun ofisiál hosi ekipa negosiadór Fronteira Terestre Timor-Leste nian katak, tratadu bá fronteira Terestre entre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI) seidauk bele assina tanba laiha konsensus.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o kestaun ne’e iha Paris, hafoin simu informasaun ofisiál hosi ekipa negosiadór fronteira Terestre Timor-Leste, Kuarta (24/01/2024).

Lee Mós: Polémika Naktuka Sensitivu, Xanana Sei Tun Direta Hodi Esplika bá Povu no Públiku

Advertisement

“Informasaun ofisiál ne’ebé ha’u simu ofisiál hosi Jakarta katak, sira halo tiha adiamentu tanba la hetan akordu no entendimentu atu prontu ne’ebé assina akordu ne’e no negosiasaun sei la’o nafatin,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten.

Xefe Estadu hatutan, ekipa Timor-Leste no Indonézia la hetan posibilidade no konsensu ba akordu sira para asina agora maibé esforsu sei kontinua.

“Iha negosiasaun ba fronteira Terestre no mos fronteira Marítima iha mundu sempre iha kompromisu, ó fó oitoan, sira fó oitoan, ó manan iha ne’e tenke lakon iha ne’ebá no ida ne’e mak esénsia hosi negosiasaun, la’ós atu hanoin de’it katak ita mesak mak atu manan. Tenke iha konsensu katak, parte rua ne’e manan hotu. Se fó rai pedasuk ida ba sira la’ós ita lakon ita nia soberania maibé tanba rai ne’e iha fronteira no desde bei-ala sira populasaun sira halo toos no hela ba mai no la’o ba la’o mai, sira kuda sasan iha ita nia rai no ita kuda iha sira nia rai. Tanba ne’e tenke iha solusaun kreativu para populasaun sira bele kontinua ba mai mesmu iha fronteira definitivu,” Xefe Estadu esplika.

Xefe Estadu iha esperansa katak negosiasaun ba fronteira Terestre sei kontinua lao ba oin para hetan konsensu ida, para ita taka tiha prosesu fronteira Terestre ne’e no ida ne’e mak objetivu estratéjiku importante ba Timor-Leste.

Felisita ekipa negosiadór Timor-Leste nian ne’ebé dirije hosi Kay Rala Xanana Gusmão no Embaixadór Roberto Soares hamutuk ho ekipa sira seluk ne’ebé halo servisu ida di’ak, ho kompeténsia, integridade, patriótizmu para atu hetan solusaun.

Advertisement

“Ho maun bo’ot Xanana Gusmão nia matenek no ho nia ekipa nia matenek, ha’u nia apoiu nu’udár Xefe Estadu ne’ebé eleitu ho votu populár fó konfiasa ba maun bo’ot Xanana Gusmão ho ekipa para bele hetan solusaun ida ba fronteira Terestre,” nia louva.

Ramos-Horta mós preokupa ho lider politiku sira ne’ebé la hatudu simpatia no apoiu ba esforsu sira ne’ebé komplexu no delikadu ba fronteira Terestre maibé politiza tun sa’e.

Nia afirma, Kuandu halo negosiasaun, hotu-hotu tenke fó dunik konfiansa ba negosiadór xefe, no haree katak, partidu balun iha Timor-Leste sempre interfere no inventa buat oin-oin no negosiadór sira halo servisu la’o dadaun sira hosi kotuk ataka.

Ikus liu, Ramos-Horta hateten Mesmu tratadu Fronteira Terestre entre Timor-Leste no Indonézia la bele assina maibé Primeiru Ministru Xanana Gusmão nia vizita bá Indonézia sei kontinua ba nafatin tanba ne’e hanesan vizita bilaterál.

Komunidade Naktuka Dúvida ho Markasaun Fronteira

Advertisement

Komudade iha área Naktuka, suku Bene-Ufe, Sub Rejiaun Nitibe, RAEOA dúvidas ho estaka fronteira soberanu Repúblika Indonézia (RI) ho Timor-Leste (TL) ne’ebé tau iha sira nia to’os no natar laran.

Administradór sub Rejiaun Nítibe, Teodoro Sila bá Hatutan.com via telefónika esplika, iha tinan kotuk ekipa tékniku bá Negosisaun Fronteira Terrestre hosi Repúblika Indonézia no Timor-Leste hala’o servisu konjuntu no sira la’o tuir markasaun ka satelite no JPS ne’ebé mak foti dezeñu hodi la’o tuir ida-ne’e, loos duni sira tau hela estaka tuir JPS haruka iha fronteira Naktuka ho Oepoli.

“Iha natar sira ne’e loos duni, ita nia komunidade nafatin hala’o atividade maibé iha kestaun balun tuir istória no juridikamente seidauk termina katak liña fronteira loloos mak ida-ne’e. Nune’e, komunidade hala’o atividade hanesan baibain no konsidera katak ida-ne’e ita nia área ka rejiaun maski estaka sira tau tuir natar ka to’os klaran,” Teodoro Sila hateten.

Nia hatutan, klaru katak iha Naktuka ne’e kuaze hosi parte Norte la’ós metade maibé estaka ne’e kuaze tau iha rai ka natar komunidade balun sira nian.

“Kestaun atu tama kilo hira, ha’u labele fó komentáriu maibé informsaun sira ne’e dalaruma iha ema balun nia hanoin mak hanesan ne’e. Tanba, teknikamente ita seidauk liu hosi buat ruma atu sukat katak ida ne’e tama liu ka la to’o. Maibé bele dehan deit katak, daudaun ne’e iha área Naktuka iha polémika kona-bá estaka fronteira soberan,” nia haktuir.

Advertisement

Hanesan Administradór sub Rejiuan Nitibe lakohi atu halo konfuzaun bá komunidade sira iha Naktuka kona-ba sira nia moris lorloron, nu’udár autoridade sempre fó-hanoin ba iha Governu Sentrál atu atende polémika ne’e ho sériu tanba komunidade sira servisu iha sira nia natar ho toos iha de’it risku nia laran.

“Ha’u husu ho hakaraik an bá Governu sentral atu oinsa bele vizita netik ami iha Naktuka, Nitibe hodi halo sosializasaun, esplikasaun kona-bá lala’ok soberanu nasaun nian. Liuliu ba komisaun ekipa fronteira maritima ho terestre tenki esplika bá ita hotu kona-bá estaka hira maka tau iha ne’eba nune’e ita nia komunidade sira lebele preokupa no duvidas,” nia husu.

Iha momentu tau markasaun ne’e nia dehan, la involve komunidade involve de’it maka parte hosi autoridade sub rejiaun nian mak tuir  atu sai sasin, nune’e husu nafatin Governu sentrál molok atu hola desizaun finál tenki hato’o liafuan murak balun ba komunidade atu sira ne’ebé mak iha to’os no natar sira bele hatene no komprende ona kona-bá prossesu tau markasaun hirak ne’e iha fronteira.

Jornalista: Vito Salvadór/Quefi

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Internasionál

Rúsia iha Interese Estabelese Kooperasaun ho TL

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas ho Ministru Negósiu Estranjeiru Rúsia, Sergey Lavrov, diskute Kooperasaun Bilateral entre pais rua iha futuru.

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

MNE Sira Membru ASEAN Fó Apoiu Tomak Adezaun Timor-Leste iha 2025

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli- Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE) husi nasaun sira membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) deklara fo apoiu tomak ba Timor-Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál ne’e iha 2025.

(more…)

Kontinua Le'e

Internasionál

Estadu Membru ASEAN Konkorda Adezaun Timor-Leste Bá Tratadu SEANWFZ

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli- Estadu-Membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) konkorda adezaun Timor-Leste bá tratadu Zona Lívre husi Arma Nukleár iha Sudeste Aziátiku (SEANWFZ-sigla inglés), nune’e bele kontribui bá kombate arma nukleár iha rejiaun Ázia.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending