Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

Prezidente Repúblika Rona Opiniaun Hosi Luís Sampaio Kona-bá Papél CAC

Published

on

Hatutan.com, (15 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o enkontru ho eis Adjuntu Komisáriu Comissão Anti Corrupção (CAC), Luís Sampaio hodi rona opiniaun kona-bá servisu no papél sira CAC nian, segunda (15/04/2024).

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o enkontru ho eis Adjuntu Komisáriu Comissão Anti Corrupção (CAC), Luís Sampaio hodi rona opiniaun kona-bá servisu no papél sira CAC nian, segunda (15/04/2024). Foto: Média PR.

Eis Adjuntu Komisáriu ne’e hateten iha semana ida antes tama bá Páskua, Prezidente Repúblika José Ramos-Horta halo reazen maka’as kona-bá papél CAC nian, tanba knaar profissionál anteriór, servisu tinan tolu ho balun hanesan kuazuva Komisáriu CAC iha área prevensaun ninian, koñese di’ak papél no importánsia CAC bá kualkér governasaun.

Lee Mós: PN Aprova Pedidu Urjénsia hosi Governu bá Diskusaun Lei CAC, FRETILIN La Partisipa no PLP “Walkout”

Bainhira rona tiha avaliasaun, reazen, krítika hosi Xefe Estadu bá papél CAC nian, kompeténsia no intervensaun sira ne’ebé Xefe Estadu rejista tuir versaun ninian maka Luis Sampaio manda kedan mensajen liu hosi WhatsApp.

Advertisement

Prezidente Repúblika aprezenta dadus sira ne’ebé bazeia bá nia koñesimentu anteriór ninian, bainhira hala’o kna’ar iha CAC iha área intervensaun sira ne’ebé CAC halo no mós rejista progressu lubuk ida, kazu sira ne’ebé CAC atua, dadus sira ne’ebé CAC iha atu halo balansu bá Xefe Estadu atu hetan versaun seluk, hosi versaun ne’ebé Xefe Estadu rasik iha hosi fontes ne’ebé nia hetan.

“Entaun Xefe Estadu husu ha’u mai hasoru hodi diskute informasaun sira, dezenvolvimentu seitór justisa nian, inklui kazu CAC ninian. Ha’u mai hanesan individu la reprezenta institutusaun ruma bazeia bá ha’u nia esperiénsia ne’ebé ha’u halo iha tinan sira liu bá no mós koñesimentu área justisa ne’ebé antes ne’e ha’u servisu iha JSMP ami observa prosesu sira ne’e. Entaun, ida-ne’e mak Xefe Estadu bolu ha’u mai atu rona informasaun sira ne’e. Partilla mós dadus sira ne’e atu Xefe Estadu iha intervensaun ruma karik bele iha balansu,” nia hateten.

Eis Adjuntu Komisáriu CAC ne’e hatutan, intervensaun sira ne’ebé durante CAC halo iha tempu ne’ebá, hatudu bá Xefe Estadu, atuasaun sira ne’ebé halo, prossesu ne’e halo nusa, atu Xefe Estadu iha koñesimentu, akompaña progressu sira, no mós dezafiu sira ne’ebé instituisaun ne’e enfrenta, liu-liu husu atu Xefe Estadu tanba nia kompeténsia bele halo kna’ar ativa liu, bele konvida autór judisiáriu sira, entidade sira ne’ebé Parlamentu Nasionál rasik harii liu-liu tanba fallansu sira ne’ebé akontese ne’e ba eleisaun Komisáriu CAC ne’e tanba Parlamentu Nasionál parese la hatudu vontade di’ak, tanba tuir loloos lei númeru 8/2009 kona-bá estebelesimentu CAC nian dehan antes mandatu atual ne’e remata tenke iha ona Komisáriu foun ida ne’e la konsege halo ne’e tinan barak esperénsia sira ne’e.

Nia subliña, iha Lei numeru 8/2009 ne’e rasik mós ezijé kandidatu sira ema ne’ebé alende hanesan mai hosi majestradu juiz, majestradu prokuradór, defensór, advogadu, jurista profissionál tinan lima bá leten ka polísia investigadór esperénsia tinan lima ba leten rekezitu importante ida mak ema ne’e tenke iha imparsialidade no indepedénsia iha ne’e elementu importante ida ne’ebé presiza konsiderasaun mais ita haree parlamentu nasionál ne’e la hanesan ne’e entaun ida ne’e mak ita presiza aprejenta ba Xefe Estadu atu Xefe Estadu bele iha koñesimentu kona-ba sasán sira ne’e.

“Prezidente Repúblika José Ramos Horta aprezenta de’it nia opiniaun, Xefe Estadu iha ideia balun konkorda, ideia balun la konkorda tanba nia kompeténsia no tanba Xefe Estadu mak tuir kompeténsia konstituisionál, atua, interven, atu ko’alia ba entidade sira ne’ebé nu’udar orgaun demokrátiku sira inklui mós Parlamentu Nasionál, atu ezijé halo kna’ar lalais, governu mós bele hala’o kna’ar lalais tanba nia kaer kompeténsia ida. Entaun ita husu Xefe Estadu ativu liu halo diálogu, komunikasaun atu hetan konsensus lalais tanba CAC importante ba Governu se de’it ba future,” nia haktuir.

Advertisement

Komisáriu CAC Labele bá Interese Partidu Ida nian

Eis Adjuntu Komisáriu CAC, Luís Sampaio  hateten tuir loloos lei númeru 8/2009 ne’e ideal hela, atu bele hetan forsa polítika ida bá Komisáriu se de’it mak eleze bá tur iha CAC.

Bankada sira hotu iha Parlamentu Nasionál ne’e apoiu polítiku forsa ida, buat ne’ebé publiku rona dala barak deputadu sira ko’alia, mas tuir loloos bainhira sira lee didi’ak artigu kona-ba mandatu Komisáriu ninian ne’e laiha problema.

“Dala ruma ha’u bele sala mais kandidatu ne’ebé reprezenta mai ho asusiáriu ho partidu balun, ida-ne’e difísil atu hetan consensus,” Luis Sampaio hateten.

Nia hatutan, iha ne’ebá lei ne’e la ko’alia kona-bá consensus, loby bá buat saida de’it, aproximasaun, sira loloos tenke haree saida mak lei ezijé, rekezitu saida mak lei ne’e ezijé atu kumpri mas ida ne’e mak la halo, entaun halo de’it konsensus, konvese ikus mai la hetan konsensus avansa ba alterasaun, parese ida ne’e dalan ida maibé ne’e ba fali kotuk tanba loloos tenke mantein lei atuál maibé sira presiza de’it intende rekezitu ne’ebé lei ne’e dehan ida ne’e mak importante.

Advertisement

“Ita bo’ot sira akompaña saida mak akontese ne’e ita hatene saida mak interese polítika ka la’os mas ita hatene saida loloos mak akontese iha Parlamentu Nasionál ne’eba.” Nia sublina.

Investigasaun ba kazu korupsaun sira CAC bele kontinua halo maibé tanba iha lei dehan só Komisáriu deside entaun kolega sira iha CAC sei hein Komisáriu, maibé lei seluk ne’ebé dehan MP mak tutelar ba asaun penal hotu-hotu, bainhira iha kazu sira bele relata direitamente mais tanba iha korrespodensia ne’e tenke lori Komisáriu nia naran ne’ebé se laiha Komisáriu prosesu sira ne’e labele la’o.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

FRETILIN Rekomenda Transforma Espasu Públiku Ne’ebé SEATOU Halo Evikasaun Hodi Kontribui Bá Reseita Estadu

Published

on

Hatutan.com, (29 Abríl 2024), Díli– Membru Parlamentu Nasionál (PN) hosi Bankada FRETILIN, Cristina Yuri Rebelo husu Governu atu labele uza espasu públiku ne’ebé  Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organisazaun Urbana (SEATOU) halo eviksaun  bá  de’it jardín, maibé tenke  kriá prioridade iha rai-laran ne’ebé bele kontribui mós bá rendimentu ka reseita  bá kofre Estadu.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

TL-ONU Kontinua Diskute Programa Prioridade Sira Ne’ebé Reflete ho ODS

Published

on

Hatutan.com, (26 Abríl 2024), Díli- Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão kontinua diskute ho Sekretáriu Jerál Adjuntu ONU nu’udar mós Diretór Rejionál bá Asuntu Asia Pasífiku bá Sekretáriu Koordenasaun Dezenvolvimentu,  David McLachlan, hodi ko’alia kona-ba prioridade sira iha saúde, edukasaun, inklui kona-bá podér turizmu no ekonomia  verde no ekonomia kor-azúl bá futuru Timor-Leste nian ne’ebé reflete ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

Semana oin, PN Submete Redasaun Fínal Proposta Alterasaun Lei CAC bá Prezidente Repúblika

Published

on

Hatutan.com, (26 Abríl 2024), Díli—Komisaun A Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Lejizlasaun no Justisa, halo ona pareser no redasaun final bá proposta Lei, 2ª alterasaun bá Lei n°8/2009, 15 de Jullu kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC siglá portugés).  Nune’e, semana oin, sei submete redasaun final bá Prezidente Repúblika atu promulga.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending