Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA: JORNALISMU INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé desempeña husi jurnalista sira hodi dizemina informasaun ne’ebé garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada indivídu ho nia diversidade inklui mos igualdade jéneru.
Nunee ba Timor-Leste haktuir husi Reporters Without Borders (RSF) iha ninia índise konaba liberdade imprensa 2023 koloka Timor-Leste nuudar pais dasanolu (10) iha mundu husi nasaun 176 konaba Liberdade Imprensa nian. Rezutadu nee nuudar urgullu ba ita hotu hodi fo espasu ne’ebé livre tebes ba maluk journalista hodi halo atividade jurnalistiku. Maibe, kondisaun ne’ebé mais vuneravel ba publiku mak kualidade informasaun rasik. Ida nee sai preokupasaun permanese,embora jornalista sira hetan ona Liberdade kobertura hodi barani hasoru perseguisaun maibe fiabilidade no akurasaun informasaun hamosu hela perguntas boot.
Sasukat ne’ebé mais forte mak proliferasaun fontes notísia sempre mai husi kanal ida deit ne’ebé dalaruma la intende ba situasuan real. Sensasionalisme, falta verifikasaun faktus ho prekonseitu editorial nuudar dezafiu persistente ne’ebé sei ezisti até data. Tamba deit ansioza hodi publika informasaun, jurnalista balun sakrifika tiha faktus lolos por razoens velosidade,ikus mai hamosu desinformasaun no ninia konsekuensia hamosu mos konfuzaun perante públiku.
Mais pior liu, media balun influênsiadu ona ho interese polítik ho komersializasaun ne’ebé boot tebes iha serbisu fornese informasaun ba púbiku. Situasaun hirak nee rezulta kobertura distorsida ou inkompleta ba kestoens ne’ebé públiku presiza hatene.
Ita hotu hatene katak kualidade notísia sai sasukat hodi eduka públiku ne’ebé hato’o husi media sira asumi papel kritiku tebes hodi hamosu komprensaun públiku. Kualidade nutisia ne’ebé iha, konsidera mos nuudar baze edukasaun hodi hamosu públiku ninia kritika ho faktus ba situasaun balun ne’ebé mak públiku infrenta.
Importante tebes atu konsidera katak kualidade notísia laos deit informasaun ne’ebé jurnalista sira hato’o ba públiku hodi prienxe deit pajina media refere, maibe presiza mos konsidera métodu ho fontes informasaun ne’ebé iha. Normalmente kualidade nutisia nee bazeia ba regras jeral jurnalismu nian mak akuradu, equilibra, relevantes no verifikada.
Akuradu nuudar prinsipiu baziku husi elementus konaba notísia ne’ebé iha kualidade. Informasaun ne’ebé la akuradu bele kria kauza mal-entendidu no bele lori públiku konsumu lia falsu. Tamba nee, media sira presiza intende saida mak verifikasaun dadus ho kuidadoza antes divulga informasaun ba públiku.
Aléin de presiza akurasaun, notísia ne’ebé iha kualidade tenke equilibra. Katak aprezentasaun notísia sira ne’ebé fo sai fornese duni pontu de vista ne’ebé klean ba akontesimentu ruma ne’ebé mak hetan kobertura no laos tamba rona tutan deit husi fontes sekunder ne’ebé dalaruma bele nakonu ho lia falsu. Katak konteudu nutisia tenke mai husi fontes konfiáveis no responsáveis. Jestu nee hodi evita nutisia ho karakter propaganda ne’ebé bele prejudika públiku.
Ênfaze mos konaba Étika Jornalismu nian. Katak jornalista sira intende ho diak kódigu de étika jornalismu nian hanesan onestidade, independênsia no responsabilidade. Jurnalista sira tenke evita konflitu husi nutisia ne’ebé mak sira produs hodi garante katak nutisia la influensiada tamba presaun polítika ou intereses ruma.
Jurnalista sira ne’ebé mak atu halo kobertura ba situasaun balun tenke komprende ho diak asuntu ne’ebé sira atu kobre. Sira tenke iha koñesimentu klean no hatene ho diak konteudu tomak husi informasaun nee tantu polítika, ekonomia, kultura ou saida deit. Ida nee sei permite informasaun ne’ebé publika husi jurnalista sira aprezenta duni informasaun ho kontextu ne’ebé adekuadu hodi fornese análize ne’ebé klean. Situasuan ida nee, públiku infrenta hela até ohin loron
Wainhira ita toma medidas hirak nee, hau iha esperansa boot katak Liberdade imprensa iha Timor-Leste laos deit diak maibe kualidade informasaun mos sai ita hotu nia urgullu. Tamba informasaun ne’ebé partila husi media sira ajuda ona konstrui ho pozitivamente ita nia sosiedade hodi hametin ita nia demokrasia.
Ikus liu, ita bele urgullu ho Liberdade imprensa ne’ebé ita hetan durante nee, mais seraque ho Liberdade imprensa ita tenke moris nafatin ho ambiente informasaun inserteza ne’ebé hatoo husi media sira?. Perguntas kritiku nee sai responsabilidade ita hotu nian hodi hanoin hamutuk oinsa atu Liberdade imprensa nee, iha duni balansu ba kualidade informasaun nee rasik. Media ne’ebé fornese informasaun ho kualidade, asumi papel krusial iha formasaun opiniaun públika,hodi hamosu diskusaun saudável iha sosiedade nia let ba kauza nasional sira. Nunee saida mak ita tenke aplika iha faze tuir mai hodi urgullu ho Liberdade imprensa nee hodi fornese duni informasaun ne’ebé iha kualidade ba públiku.
Tempu to ona atu orgaun komunikasaun sosial tur hamutuk hodi estabelese padraun lolos hodi eleva kualidade serbisu jornalismu nian. Karteira profesional ne’ebé atribui ba maluk jurnalista labele sai deit nuudar medidas tamba deit sira tuir ona formasaun jurnalismu nian. Pelomenus antes atu sai jurnalista ne’ebé bele produs nutisia ho kualidade, sira iha duni kuñesementu klean no komprometida ho prinsípiu verdade, equilíbriu no akuradu husi nutisia ne’ebé sira publika.
Parabens ba Maluk jurnalista sira hotu ne’ebé mak durante nee fornese duni informasaun ho kualidade ba públiku.
Hosi: Renato da Costa