Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Liberdade Imprensa iha TL “SIM”, Maibé Kualidade Notísia “NĀO”

Published

on

Ohin 3 Maiu nuudar loron internasional konaba Liberdade Imprensa nian ho lema; “IMPRENSA BA PLANETA:  JORNALISMU  INFRENTA KRIZE AMBIENTAL”, ne’ebé foka liu ba  importânsia liberdade ekspresaun iha kontestu krize ambiental global oras nee. Lema tinan nee fo importansia tebes ba papel hirak ne’ebé  desempeña husi  jurnalista sira hodi  dizemina  informasaun ne’ebé  garante sustentável iha tempu tuir mai inklui respeita ba direitu kada  indivídu ho nia diversidade inklui mos  igualdade jéneru.

Nunee ba Timor-Leste haktuir husi Reporters Without Borders (RSF) iha ninia índise konaba  liberdade  imprensa  2023 koloka Timor-Leste nuudar pais dasanolu (10) iha mundu husi nasaun 176 konaba Liberdade Imprensa nian. Rezutadu nee nuudar urgullu ba ita hotu  hodi fo espasu ne’ebé livre tebes ba maluk journalista hodi halo atividade jurnalistiku. Maibe, kondisaun ne’ebé mais vuneravel ba publiku mak kualidade informasaun rasik. Ida nee sai preokupasaun permanese,embora  jornalista sira hetan ona Liberdade kobertura hodi barani hasoru perseguisaun maibe  fiabilidade no akurasaun  informasaun hamosu hela perguntas boot.

Sasukat ne’ebé mais forte mak  proliferasaun fontes  notísia  sempre mai husi kanal ida deit ne’ebé dalaruma la intende ba situasuan real. Sensasionalisme, falta  verifikasaun faktus ho  prekonseitu editorial nuudar dezafiu  persistente ne’ebé sei ezisti até data. Tamba deit ansioza hodi publika informasaun, jurnalista balun  sakrifika tiha faktus lolos  por razoens  velosidade,ikus mai hamosu desinformasaun no ninia konsekuensia hamosu mos konfuzaun perante  públiku.

Advertisement

Mais pior liu, media balun influênsiadu ona ho interese polítik ho komersializasaun ne’ebé boot tebes iha serbisu fornese informasaun ba púbiku. Situasaun hirak nee  rezulta kobertura distorsida ou inkompleta ba kestoens ne’ebé públiku presiza hatene.

Ita hotu hatene katak kualidade  notísia sai sasukat hodi eduka públiku ne’ebé hato’o  husi media sira asumi  papel kritiku tebes hodi hamosu komprensaun públiku. Kualidade nutisia ne’ebé iha, konsidera mos nuudar baze  edukasaun hodi hamosu públiku ninia kritika ho faktus ba situasaun balun ne’ebé mak públiku infrenta.

Importante tebes atu konsidera katak kualidade notísia laos deit informasaun ne’ebé jurnalista sira hato’o ba públiku hodi prienxe deit pajina media refere, maibe presiza mos konsidera  métodu ho  fontes informasaun ne’ebé iha.  Normalmente kualidade nutisia nee bazeia ba regras jeral jurnalismu nian mak  akuradu, equilibra, relevantes no verifikada.

Akuradu nuudar  prinsipiu baziku husi  elementus  konaba   notísia ne’ebé iha kualidade. Informasaun ne’ebé la akuradu bele kria kauza mal-entendidu no bele lori públiku konsumu lia falsu. Tamba nee, media sira presiza intende saida mak  verifikasaun dadus ho kuidadoza antes  divulga informasaun ba públiku.

Aléin de presiza akurasaun, notísia ne’ebé iha kualidade tenke  equilibra. Katak aprezentasaun  notísia sira ne’ebé fo sai  fornese duni pontu de vista ne’ebé klean ba akontesimentu ruma ne’ebé mak hetan kobertura no laos tamba rona tutan deit husi fontes sekunder ne’ebé dalaruma bele nakonu ho lia falsu.  Katak konteudu nutisia  tenke mai husi  fontes konfiáveis no responsáveis. Jestu nee hodi evita nutisia ho karakter propaganda ne’ebé bele prejudika públiku.

Advertisement

Ênfaze mos konaba Étika  Jornalismu nian. Katak  jornalista sira intende ho diak kódigu  de étika  jornalismu nian hanesan onestidade, independênsia no responsabilidade. Jurnalista sira tenke  evita konflitu husi nutisia ne’ebé mak sira produs hodi  garante  katak nutisia la  influensiada tamba  presaun  polítika ou intereses ruma.

Jurnalista sira ne’ebé mak atu halo kobertura ba situasaun balun tenke komprende ho diak asuntu ne’ebé sira atu kobre. Sira tenke iha koñesimentu klean no hatene ho diak konteudu tomak husi informasaun nee tantu polítika, ekonomia, kultura ou saida deit. Ida nee sei  permite informasaun ne’ebé publika husi jurnalista sira  aprezenta duni informasaun ho kontextu ne’ebé adekuadu hodi  fornese  análize ne’ebé klean. Situasuan ida nee, públiku infrenta hela até ohin loron

Wainhira ita toma medidas hirak nee, hau iha esperansa boot katak Liberdade imprensa iha Timor-Leste laos deit diak maibe kualidade informasaun mos sai ita hotu nia urgullu. Tamba informasaun ne’ebé partila  husi media sira ajuda ona konstrui  ho  pozitivamente ita nia  sosiedade hodi hametin ita nia demokrasia.

Ikus liu, ita bele urgullu ho Liberdade imprensa ne’ebé ita hetan durante nee, mais seraque ho Liberdade imprensa ita tenke moris nafatin ho ambiente informasaun inserteza ne’ebé hatoo husi media sira?. Perguntas kritiku nee sai responsabilidade ita hotu nian hodi hanoin hamutuk oinsa atu Liberdade imprensa nee, iha duni  balansu ba kualidade informasaun nee rasik. Media ne’ebé fornese informasaun ho kualidade,  asumi papel krusial iha formasaun  opiniaun  públika,hodi hamosu diskusaun  saudável iha  sosiedade nia let ba kauza nasional sira. Nunee saida mak ita tenke aplika iha faze tuir mai hodi urgullu ho Liberdade imprensa nee hodi fornese duni informasaun ne’ebé iha kualidade ba públiku.

Tempu to ona atu  orgaun komunikasaun sosial tur hamutuk hodi  estabelese padraun lolos hodi eleva kualidade serbisu jornalismu nian. Karteira profesional ne’ebé atribui ba maluk jurnalista labele sai deit nuudar medidas tamba deit sira tuir ona formasaun jurnalismu nian. Pelomenus antes atu sai jurnalista ne’ebé bele produs nutisia ho kualidade, sira iha duni kuñesementu klean no komprometida ho prinsípiu verdade, equilíbriu no akuradu husi nutisia ne’ebé sira publika.

Advertisement

Parabens ba Maluk jurnalista sira hotu ne’ebé mak durante nee fornese duni informasaun ho kualidade ba públiku.

Hosi: Renato da Costa

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Timor Leste; Next?

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Revitalizasaun Servisu Estensaun Agrikóla ba Futuru Agrikultór iha Timor-Leste;

Published

on

Hakerek na’in; Quintiliano A. Belo

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Fanatismu Ba Grupu Arte Marsiais: Bele Halakon Sentidu “Maun-Alin” Nudar Maubere ou Timor Oan

Published

on

Husi: Pe. Domingos Godinho de Araújo

(Missionário do Verbo Divino iha Portugal)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending