Hatutan.com, (15 Maiu 2024), Díli –NGO nasionál Lao Hamutuk husu Timor Gap atu klarifika razaun fundamental bá públiku kona-bá risku legal hapara kontratuál ho ENERPROCO no kustu administrativu no kustu judisiáriu bainhira bá Tribunál Arbitrajen Singapura tanba ne’e uza osan Estadu nian.
Lee Mós: Pozisaun Bankada FRETILIN ho CNRT Kona-bá ENERPROCO Lori Timor Gap bá Tribunál Arbitrajen
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/05/Lao-Hamutuk1-300x192.jpeg)
Peskizadór Lao Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira. Foto/Elio dos Santos
Lao Hamutuk haree katak Timor Gap rasik sira presiza profunda sira-nia razaun tanbasá mak sira kansela kontratu kontratuál ne’e ho ENERPROCO tanba agora sira dehan irregularidade de’it entaun ema barak bele ko’alia katak irregularidade saida mak to’o akontese hanesan ne’e lori malu to’o tama iha tribunal arbitrajen internasionál iha Singapura ne’ebé Timor Gap tenke justifika.
“Klaru katak ita labele nega ida-ne’e tanba Tribunál Arbitrajen iha Singapura ita la’ós atu la’o-ain bá de’it, maibé presiza iha kustu legál, presiza advogadu, presiza ekipa no peritu ne’ebé halo analiza atu oinsá defende ita-nia pozisaun iha Tribunál arbitrajen no mós presiza osan dezlokasaun. Infelizmente to’o agora ita seidauk iha estimasaun hosi kustu ida-ne’e liu hosi Timor Gap rasik,” Peskizadór Lao Hamutuk, Celestino Gusmão Pereira hateten bá Hatutan.com iha Ministériu Finansas, Díli, Kuarta (15/5/2024).
Celestino Gusmão hateten, Timor Gap seidauk fó hatene buat ruma bá públiku bá kustu ne’e maibé karik iha tempu tuir mai kazu ne’e la’o efetivu iha tribunal arbitrajen dalaruma Timor Gap fó hatene bá públiku kona-bá kustu ne’e rasik.
Konsultan hosi ENERPROCO Group rasik fó sai ona nia pozisaun sira fó hatene katak sira lori prosesu ne’e ba Tribunal internasionál Arbitrajen Singapura depois Timor Gap mós fó sai tiha ona mós katak sira rekoñese ida-ne’e no sira hlao suspensaun bá kontratu ida-ne’e no mós sira klarifika hotu ona.
“Hosi Timor Gap rasik sira dehan de’it katak iha irregularidade sériu bá aprovizionamentu bá kontratu ida-ne’e, maibé sira la esplika kansela kontratu ida-ne’e nia risku ne’e saida ba ita-nia rain. Ita la hatene risku legal ka risku polítika ka risku finanseiru. Timor Gap presiza klarifika bá ita hodi nune’e sai hanesan razaun fundamental atu ita prevene kontraktor ida bele tau ita iha Tribunál ida atu bele tau atensaun entaun Timor Gap loloos fó razaun ida ne’e tanba Timor Gap ne’e hanesan instituisaun públiku ne’ebé finansia hosi orsamentu Estadu,” Celestino Gusmão esplika.
Tuir informasaun Timor Gap sira responsabiliza bá ida ne’e, maibé Celestino Gusmão fundamenta katak ema hotu hatene katak to’o agora Timor Gap seidauk iha reseita própriu tanba ne’e sira levanta osan hosi fundus petrolíferu liu hosi orsamentu jerál estadu kada tinan transfere bá sira uza bá nia atividade tomak inklui selu saláriu bá funsionáriu hotu Timor Gap nian uza mós osan Estadu.
Lee Mós: ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura
Jornalista Estajiáriu: Lazaro Pereira Quefi