Hatutan.com, (15 Maiu 2024), Díli-Governu liuhosi surumutuk Konsellu Ministru nian, aprova ona rezolusaun Governu nian ida hodi atribui donativu ho valór rihun $61.500 bá Nunsiatura Apostólika iha Timor-Leste.
Lee Mós: Sarani Katóliku Prepara ho Ksolok Simu Vizita Papa Francisco Mai Timor
Atribuisaun donativu ne’e hodi halo preparasaun bá simu vizita Sua Santidade Papa Francisco mai Timor-Leste iha loron 09 to’o loron 10 fulan-Setembru tinan ne’e.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2022/01/Dolar-Amerika-300x170.jpg)
Osan Dolar Amérika. Foto/Google.
“Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu hodi atribui donativu ida ho valór $61.500 ba Nunsiatura Apostólika iha Timor-Leste hodi halo instalasaun bá elevadór ida iha edifísiu Nunsiatura nian, nune’e hodi garante kondisaun adekuada kona-bá alojamentu no mobilidade bá Sua Santidade Papa Francisco durante ninia vizita mai Timor-Leste iha fulan-Setembru 2024,” sita karta komunikadu hosi gabinéte média Primeiru-Ministru, Kuarta (15/05/2024).
Iha somutuk Konsellu Ministrus, ohin, iha Palásiu Governu, Díli, hahú ho aprezentasaun ida hosi Governadór Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), Helder Lopes, kona-ba jestaun operasionál Fundu Petrolíferu.
Aprezentasaun ne’e inklui informasaun kona-bá estratéjia no implementasaun bá investimentu, alokasaun portfóliu, dezempeñu investimentu, reseita Fundu Petrolíferu no mós kona-bá levantamentu Fundu Petrolíferu nian.
Estratéjia investimentu bá Fundu Petrolíferu ne’e gia hosi objetivu klaru ne’ebé lejizlasaun nasionál estabelese ona, ho objetivu atu asegura katak reseita ne’ebé maihusi esplorasaun petrolífera sei investe atubele garante benefísiu sustentável tantu bá jerasaun atuál no mós bá jerasaun futura.
La’os ne’e de’it, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei alterasaun dahuluk bá Dekretu-Lei númeru 96/2022, iha loron 30 fulan-dezembru, ne’ebé kria Millennium Challenge Account-Timor-Leste no aprova ninia estatutu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso.
Haree bá estrutura Governu Konstitusionál IX estabelese katak Millenium Challenge Account – Timor-Leste, I.P. (MCA-TL) dependénsia bá Ministra Finansas, sai nesesáriu atu halo alterasaun bá Dekretu-Lei n.96/2022, iha loron 30 fulan-dezembru, hodi transfere tutela no superintendénsia/ supervizaun MCA-TL nian hosi Primeiru-Ministru bá membru Governu ne’ebé responsável bá área finansas.
Iha sorin seluk, sai importante mós atu aliña dispozisaun sira kona-bá estrutura MCA-TL nian, ho objetivu atu asegura implementasaun ida ne’ebé efikás no efisiente hosi objetivu sira ne’ebé sai hanesan ninia baze, liu-liu, atu garante tranzisaun armónioza ida kona-bá kompeténsia durante no hafoin períodu instalasaun no evita atrazu atu foti desizaun kona-ba MCA-TL.
Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta mós hosi Ministra Finansas, kona-ba reforma sistema kontabilístiku.
Iha karta komunikadu ne’e mós esplika objetivu hosi reforma ida-ne’e atu garante fiabilidade no modernizasaun iha inskrisaun, klasifikasaun no rejístu bá reseita no despeza sira, atubele promove transparénsia iha finansa públika no privada sira no mós promove dezenvolvimentu ekonómiku.
Objetivu prinsipál sira inklui, iha prazu fulan 12, kria padraun kontabilístiku foun ida no planu kontas ne’ebé bele aplika ba setór públiku no privadu, hodi aliña ho norma internasionál sira, no implementasaun sistema integradu ida ne’ebé inklui no asegura relasaun entre kontabilidade orsamentál, bazeia ba klasifikadór orsamentál no kontabilidade finanseira, tuir planu kontas. Sistema ne’e mós tenke simples, fasil no adekuadu atu utiliza ba nesesidade, kapasidade no rekursu ba setór públiku no privadu nasionál.
Iha prazu másimu fulan 24, sei kria mós Konsellu Kontabilístiku Nasionál ida hodi emite norma no rekomendasaun sira. Iha prazu médiu ne’e, sei kria rejíme sertifikasaun ida hodi garante kualidade profisionál ne’ebé responsável bá kontabilidade no asosiasaun profisionál ida bá profisionais kontabilidade no auditória nian.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres