Hatutan.com, (22 Maiu 2022), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta fó apoiu bá desizaun Governu nian hodi halo estradisaun bá fuzitivu Arnolf Teves Jr tanba mandatu kapturasaun mai hosi ICPO -INTERPOL (International Criminal Police Organization).
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/05/PR-Ramos-Horta-300x193.jpeg)
Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta.
“Naturál ke fujitivu Arnolf Teves Jr lakohi fila tanba justisa buka nia iha Filipina. Prossesu la’o naruk ona, kleur ona. Mandatu kapturasaun mai hosi INTERPOL. Timor-Leste hola parte iha INTERPOL, kuandu mandatu ida mai hosi INTERPOL, país membru INTERPOL tenke ezekuta,” José Ramos-Horta hateten iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, kuarta (22/05/2024).
Lee Mós: Governu Timor-Leste Deside Halo Estradisaun bá Fujitivu Arnolfo Teves Jr
Iha loron 21 fulan-maiu, advogadu privadu fujitivu Arnolfo Teves Jr, José Guterres, hateten, depois Governu deside atu halo estradisaun ba fujitivu Arnolfo, iha faze administrativu hotu, konforme lei 15/2011 kona-bá kooperasaun Internasional iha matéria penál iha faze administrativu no faze judisiál.
Ho desizaun Governu nian ne’ebé deside la admite, la konkorda ho pedidu formál estradisaun nian prossesu ne’e bele monu, kuandu Governu konkorda karta formal pedidu Estadu rekerente nian, Ramos-Horta dehan prosesu ne’e tenke mai fali iha Supremu Tribunal Justisa atu rona prenxe rekezitu sira.
Nunee, iha audisaun konkorda no la konkorda atu fila, konforme esplikasaun faktus, kona-bá kazu omesidiu ne’ebé imputa bá Arnalf, haree mós ba karta pedidu ne’ebé mai, garante atu la fó pena morte, sei fó másimu de’it to’o pena 20 ka 40 anu, tanba ida-ne’e maka Tribunál presiza rona, hakarak atu fila ka rekuza, ikus mai nia deklara lakohi fila.
“Ohin ami nia kliente dehan nia lakohi fila bá nia pais orijen, razaun tanba iha sira nia rain admite prizaun perpetua no pena de morte. Iha sira nia Konstituisaun no sira nia Kodigu Penal preve pena morte,” José Guterres hateten iha Tribunal Rekursu, tersa (21/05/2024).
Timor-Leste koñese pena de morte no prizaun perpetua artigu 35 husi konstituisaun klaru, iha tinan 2013 opta ratifika Konvensaun Internasional konaba avaliasaun pena de morte. Katak se ratifika la aplika pena de morte, depois estradisaun ba nasaun orijen aplika pena de morte, ida nee hanesan interogatoriu ida neebe halo.
Iha tinan hirak liu ba iha Filipina sira aplika esktra judisial kilin, la liu husi prosesu judisial sira oho deit, ba kazu espesifiku droga sira.
Iha konstituisaun TL no kodigu penal no lei sira seluk neebe iha la admite pena de morte, prizaun perpetua, no iha konstituisaun fo tan kestaun ida, karik hatene katak estraditadu ema nee fila fali bele hetan tortura tratamentu kruel no direitus umanus, mos estadu iha obrigasaun atu labele estradita.
Tribunal Supremu halo deit audisaun atu husu deit ba sira nia kliente konkorda atu fila ka la fila. No Defeza husu Tribunal halo alterasaun ba medida kuasaun, tanba oras nee kliente iha hela prizaun preventiva. Nia kliente mai desde tinan 2013 nunka sai husi Timor, tanba nee husu atu altera medida nee, atu bele aprezenta an deit, tanba nee defeza hato ona ba tribunal, no tribunal sei deside tuir kompetensia neebe sira iha.
Jornalista: Vito Salvadór