Justisa & Krime
Ministru Sergio Hornai Halo Hela Avaliasaun bá Komportamentu Diretór Nasionál PCIC
Published
2 years agoon

Hatutan.com, (18 Juñu 2024), Díli-Ministru Justisa (MJ) Sergio Hornai halo hela avaliasaun bá komportamentu diretór nasionál Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), Vicente Fernandes e Brito nian tanba durante ne’e deskonfia halo abuzu podér.
Lee Mós: Diretór Nasionál PCIC Vicente e Brito Rekoñese Nia Oan-mane Uza Pistola Treinu Tiru

Ministru Justisa, Sergio Hornai. Foto/Elio dos Santos da Costa
“Ha’u halo hela avaliasaun. Avaliasaun bá iha nia komportamentu, nia dezempeñu, ninia funsionamentu, nia bele ezekuta desizaun tuir lei ka lae, halo buat sira ne’e ho objetividade, halo ho imparsialidade, nia iha kbiit para atu bele halo servisu ka lae. Hirak ne’e hotu,” Ministru Justisa (MJ) Sergio Hornai, hatán bá Jornalista sira, hafoin hala’o sorumutuk tékniku ho estrutura komandu PNTL iha Salaun Kuartél Jerál PNTL, Caicoli-Dili, Tersa (18/06/2024).
Kazu Pesoál PCIC ho Inisiál OdCA Husu Osan
Hatán kona-bá kazu pesoál membru PCIC ho inisiál OdCA husu osan bá oan-mane fujitivu Arnolfo Teves Jr atu bele asegura sira-nia aman durante iha prizaun preventiva. Ministru Justisa Sergio Hornai informa nia foti ona desizaun hasoru membru ne’e; ida maka prosesu normál no ida seluk maka prosesu administrativu.
Kona-bá membru PCIC ne’e kontinua simu nia saláriu kada fulan, maske hetan ona suspensaun hosi Superior sira PCIC nian, governante ne’e afirma, ida ne’e hanesan informasaun de’it, mais ida ne’ebé loloos ne’e maka nia hanesan ministru halo tiha ona desizaun.
“Ne’e informasaun, mais, ha’u halo ona desizaun bá ida-ne’e. Ha’u halo tiha ona desizaun bá ida-ne’e. Buat rua de’it, administrativu no prosesu normál,” Ministru Sergio Hornai tenik.
Pesoál PCIC ho inisiál OdCA nia rekam jejak tuir dokumentu iha relatóriu PCIC nian ne’ebé Hatutan.com asesu mak hanesan;
- Deskonfia komete krime ne’ebé rejistu iha Ministériu Públiku no Comissão Anti-Corrupção (CAC) ne’ebé parte sira konstitui ona hanesan arguido ba krime burla agravado tamba deskonfia simu vítima sira-nia osan (montante hale’u $700.00) inklui abuzu podér tanba utiliza edifísiu PCIC hodi rezolve problema partikulár balun. Processo kiriminal la’o hela hasoru pesoál refere maibé prosesu disiplinár Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito arkiva tiha ona tanbá nia ema konfiansa;
- Deskonfia OdCA envolve mós kazu utiliza armas hodi ameacsa ema seluk iha PCIC tanba problema feto mo vítima hato’o keixa bá Diretor Nacional PCIC, Vicente Fernandes e Brito, maibé la hola medida tanba indivíduu refere pertense bá Diretór Nasionál PCIC Vicente Fernandes e Brito nia ema konfiancsa;
- Deskunfia OdCa uza poder hodi fasilita fó treinu bá Diretor Nacional PCIC Vicente Fernandes e Brito nia oan- mane utiliza arma PCIC nian no pratika tiru iha carrega de tiro PCIC nian iha área Kaitehu, Munisípiu Liquiçá;
- Deskunfia OdCA iha fulan-Marcsu 2024 sai mós hanesan testemuña bá kazu korrupsaun ne’ebé envolve membru PCIC iha prosesu konkursu limpeza iha PCIC ne’ebé akontese iha tinan 2021;
- Deskunfia OdCA komete kazu abuzu poder, extorsão e corrupção passiva ba kazu fujitivu Arnolfo A. Teves, Jr. ne’ebe envolve atividade terrorismu iha Filipina. Iha ne’ebe Arnolfo A. Teves, Jr. kumpri hela Prisão Preventiva iha Estabelesimentu Prizionál Becora, Díli. Kazu ne’e hato’o ona ba Diretor Nacional PCIC Vicente Fernandes e Brito, maibe la iha medida kriminal no disiplinar hasoru OdCA tanbá Diretor Nasionál PCIC Vicente Fernandes e Brito nia ema konfiancs
Buka Tuir Pesoál Ne’ebé Espalla Fujitivu Arnolfo Teves Jr Nia Foto no Video bá Autoridade Filipina
Ministru Justisa (MJ) Sergio Hornai, orienta ona investigadór sira iha ministériu justisa atu halo averiaguasaun no buka tuir pesoál ne’ebé espalla ka haklekar fujitivu Alnolfo Teves Jr ninia fotográfia no video bá autoridade intelijénsia sira iha Filipina, hafoin submete audisaun iha Tribunál Rekursu ka Supremu Tribunál Justisa (STJ).
“Sé autoridade judisiáriu sira mak halo hanesan ne’e, nia iha koñesimentu mak halo publisidade, tenke hola medida bá nia. Entaun, iha averiguasaun sira maka ita bele hatene. Pur-enkuantu, ha’u fó ona orientasaun balu, dirije hanoin sira bá iha responsavel tutela para atu bele fó informasaun relatóriu interkalar, relativamente bá asuntu sira ne’e,” Ministru Justisa (MJ) Sergio Hornai hateten.
Juiz Tribunál Rekursu (TR) nian iha Kuarta, 11 fulan-Juñu 2024, halo audisaun, hodi rona fila-fali deklarasaun hosi sasin Filipinu na’in-lima kona-bá kazu ne’ebé deskonfia envolve hosi fujitivu Arnolfo Teves iha nian nasaun orijen.
Hafoin prosesu audisaun ne’e to’o iha meiudia, PNTL liuhosi ekipa Departamentu Investigasaun Kriminal (DIK) akompaña fujitivu ne’e atu lori fila-fali bá kuartél komandu jerál. Maibé, iha tempu ne’ebá mós ema balu uza kámara droone, kapta hela situasaun sira hotu ne’ebé mosu iha aredór Tribunál Rekursu nian hodi tranzmite bá autoridade intelijénsia sira iha Filipina.
“Presiza halo averiguasaun para ita bele iha serteza, buat ida verasidade (kebenaran), para ita bele halo medida. Sé laiha, ita labele halo espekulasaun,” Sergio Hornai tenik.
TR nia desizaun hodi hasai “Mandado de Condução Á Prisão Domiciliaria” bá fujitivu Arnolfo Teves Jr ho NUC 00224/24,TRDIL, no Númeru Prosesu 48/INQ/2024/TR, atu hela de’it iha uma.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres
You may like
Justisa & Krime
PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian
Published
1 hour agoon
20/02/2026
Hatutan.com, (20 Fevereiru 2026) Díli– Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC-sigla portugés) finaliza ona ezame bá objetu sira husi Komisaun Anti-Korrupsaun (CAC) ne’ebé rekolla iha buska no apreensaun ba dirijente Timor GAP,E.P ho inisiál AC nia rezidénsia.
Justisa & Krime
CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL
Published
3 hours agoon
20/02/2026
Hatutan.com, (20 Fevereiru 2026), Díli– Komisaun Anti-Korrusaun (CAC-sigla Portugés) hahú halo averiguasaun bá kazu rekrutamentu kadete foun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) .
Justisa & Krime
Ema ho Podér Polítiku Proteze no Fó Kondisaun Ba Fujitivu Kalumban Mali iha Timor-Leste
Published
4 hours agoon
20/02/2026
Hatutan.com, (20 Fevereiru 2026), Díli– Kazu fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nsionalidade Timor ho naran Leonardo Benigno Tilman, sai sensitivu no dilemátiku ba Polísia Sientifiku Investigasaun Krminál (PCIC, sigla portugés) tanba ema ho podér politíku no ema balun tan ho pozisaun boot mak proteze no fó hela kondisaun ba Kalumban Mali hodi la’o livre iha Timor-Leste.

PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian

PNTL Halo Buska no Apreensaun Ba Xinés Na’in-18 iha Fomento I

CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL

Ema ho Podér Polítiku Proteze no Fó Kondisaun Ba Fujitivu Kalumban Mali iha Timor-Leste

Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Defeza & Seguransa1 week agoGovernu Suspende Tempráriu Rekrutamentu Ajente PNTL 2025
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Saúde1 week agoMinistra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha
Nasionál1 day agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Opiniaun2 days agoTimor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Nasionál1 week agoÍndise Persesaun Korrupsaun 2025, Timor-Leste iha Klasifikasaun 73 Husi Nasaun 180








