Ekonomia
Ministériu Turízmu Lansa Website Ofisiál “Fórum Investimentu Turízmu Timor-Leste 2024”
Published
1 year agoon

Hatutan.com, (22 Outubru 2024), Díli-Ministériu Turizmu no Ambiente hamutuk parseiru International Finance Corporation (IFC) Timor-Leste, Trade Investe, Câmara do Comêrcio de Indústria Timor-Leste (CCI-TL), ho Asosiasaun Autóridade Turizmu Timor-Leste (AAT-TL), Tersa (22/10/2024), lansa website ofisial governu nian; www.TLTourismForum.com, hodi prepara bá “Fórum Investimetu Turizmu Timor-Leste”, iha fulan-Novembru, tinan ne’e.
Lee Mós: Malázia Fó Apóiu Másimu ba Dezenvolvimentu Setór Turizmu Timor-Leste

Serímonia lansamentu website ofisial governu nian; www.TLTourismForum.com. Foto/Rogério Pereira Cárceres
Website ofisial governu nian ne’e nu’udár plataforma sentrál ida hodi atende bá halo rejistrasaun, ajenda no informasaun bá oradór xáve sira. Website ida ne’e mós atu fornese informasaun esensiál sira bá eventu nian no garante prosesu rejistrasaun partisipante sira, divulga informasaun no dadus importante sira iha indústria turizmu Timor-Leste nian.
Diretór Jerál Turízmu, António da Silva, hateten Timor-Leste iha potensia turízmu ne’ebé boot, no poténsia ne’e tenta oinsá para esplora másimu hodi bele sai hanesan pontu sira importánsia nian ida bá diversifikasaun ekonómiku.
“Iha loron kraik ida ne’e, ita organiza press conference ida nee, hakarak lansa sobre website ne’ebé mak ita halo, relasaun ho turizmu bisnis fórum ne’ebé ita sei realiza iha loron 21 ho loron 22 fulan-Novembru, tinan ne’e,” Diretór Jerál Turizmu, António da Silva, informa bá Jornalista sira liuhosi konferénsia imprénsa iha Salaun Ministériu Turízmu.
Fórum ne’ebé toka liu asuntu kona-bá Investimentu Setór Turizmu Timor-Leste nian ne’e, sei akumula partisipante sira mai hosi poténsia investór sira hosi li’ur, no mós emprendimentu turízmu sira iha rai-laran.
Iha atividade fórum ne’e rasik sei iha sekuensia atividade nian rua; Ida maka sei iha aprezentasaun hosi péritu sira, ne’ebé mak hala’o duni iha loron dahuluk (21 fulan-Novembru 2024) inklui mós iha sesaun ne’ebé mak sei mosu hosi painelista iha forum ne’e. Sekuénsia seluk maka, sei iha mós eventu Site Event.
Ekipa komisaun organizadóra sei konvida mós bainaka hosi rai-li’ur nian, tantu hosi setór privádu, inklui reprezentante hosi embaixada sira, para bele konvida sira ninian poténsia, investór bele mai Timor.
Sei koordena ho Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), atu bele konvida mós reprezentante hosi ASEAN (The Association of Southeast Asian Nations), oinsá nusá mak bele hetan resource person ka fonte pessoál hodi mai ajuda ita fahe sira nia esperiénsia kona-bá dezenvolvimentu turizmu iha ASEAN.
Reprezetante International Finance Corporation (IFC) iha Timor-Leste, David Freedman, orgullu tebes tanba IFC bele koopera ho Vise Primeiru-Ministru nomós ajénsia sira ne’ebé tutela bá ministériu ne’e, nomós ho setór privádu liuhosi CCI-TL.
“Ami prontu atu koopera, hodi realiza eventu ida ne’e. IFC nia kna’ar, nia misaun maka atu promove investimentu hosi setór privádu, hosi rai-laran nomós hosi rai-liur. No ami haree katak, setór turizmu iha poténsia ne’ebé di’ak tebes,” David Freedman hateten.
Reprezentante IFC ne’e hein katak, liuhosi eventu Fórum Investimentu bá Turízmu ida ne’e, bele konsege halibur, investór sira hotu ne’ebé iha interese ka prontidaun atu envolve iha setór turízmu, no liuhosi ida ne’e, ita bele aselera prosesu dezenvolvimentu setór turízmu iha Timor-Leste.
Vise-Prezidente CCI-TL, Gali Araújo Soares, konsideta forum ida ne’e importante tebes atu sira hamutuk kontribui hanoin hamutuk nomós atu buka mekanizmu oinsá mak bele hamosu oportunidade negósiu foun ne’ebé mak bele hamosu iha eventu ida ne’e.
Tuir nia, fórum ida ne’e hanesan eventu dahuluk ne’ebé mak sei halo sei hahú iha fulan-novembru tinan ne’e, hosi parte setór privádu nasionál, espera katak, sira sei bele hetan benefísiu diretu no inderetu hosi enkontru sira ne’ebé mak sira hala’o iha forma B to B, ne’ebé mak sira sei liga mós hosi kámara komérsiu hosi munisipiu mai to’o nasionál, atu sira hotu bele hetan benefísiu hosi enkontru ida ne’e.
“Hosi ami nia parte, ami prontu nafatin atu koolabora ho governu, hodi hamutuk ita bele kontribui bá ekonómia nasionál,” Gali Soares afirma.
Vise- Primeiru Ministru no Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ministru bá Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hatutan, hanesan saida mak diretór tuízmu nian informa ona katak, MKAE atu organiza hamutuk ho ekipa tomak ne’ebé foin dadauk nia hato’o ona, halo eventu ida maka hanesan fórum investimentu bá turizmu ninian, iha loron 21 to’o 22 fulan-novembru tinan ida ne’e.
Ministru turizmu no ministru bá ambiente ne’e hein katak, fórum ida ne’e bele hetan rezultadu ida ne’ebé mak di’ak, liu-liu ohin sira esplika hotu ona katak, investór lubuk ida ne’e sei partisipa. Investór sira bele mai hosi nasionál nune’e mós internasionál liu-liu iha parte ASEAN ninian liuhosi emibaixada sira mós komisaun organizadóra sei konvida, hamutuk, mai hosi nasaun sira seluk.
“Objetivu maka ida ne’e, ohin, sira na’in-tolu mós hato’o tiha ona. Karik, ikus liu, ha’u lori ministériu turizmu no ambiente nia naran, nomós ministru koordenadór asuntu ekonómiku nia naran, agradese bá IFC, bá Kámara Komérsiu Timor-Leste, no ha’u nia ekipa tomak, óxala, ke dia 21 ho 22, ita hothotu bele partisipa no bele hetan rezultadu ida ne’ebé mak di’ak liu-liu liuhosi fórum investimentu bá área turizmu ninian,” Francisco Kalbuadi Lay hateten.
Fórum Investimentu Turízmu Timor-Leste 2024, nu’udár eventu anuál primeiru ne’ebé sei realiza iha loron 21-22 fulan-Novembru iha Sentru Konvensaun Dili (CCD-silga Portguês). Fórum inagural ida ne’e ho objetivu atu aprezenta Timor-Leste nia potensialidade turízmu ne’ebé seidauk esplora di’ak hodi atrai tantu investidór lokál no internasionál sira. Eventu ida ne’e sei halibur parte interesada xáve sira hanesan, líder sira hosi indústria turízmu nian, investidór sira, no reprezentante governu no setór privádu nian hosi rejiaun ASEAN.
Objetivu xáve hosi fórum ida mak atu promove oportunidade investimentu, estabelese Timor-Leste nu’udár destinu turizmu foun ida iha regiaun, esplora parseria publiku-privadu hodi melhora ambiente investimentu, no enkoraja pratika turízmu sustentável bá benefísiu longu prazu Timor-Leste nian.
Razaun Lima Atu Investe iha Setór Turízmu TL
Liuhosi forum investimentu bá turízmu ida ne’e, governu liuhosi MKAE, aprezenta mós razaun lima bá Investór Internasionál sira hodi investe iha iha TL mak hanesan tuir mai;
- Ekonómia joven & emerjente ho estabilidade monetária & oportunidade investimentu ne’ebé atrativu. Maski ho nia boot, Timor-Leste hetan kresimentu lalais, atinji 3.9% iha 2022 ultrapasa Ázia Leste no Pasífiku (3,4%) no Mundu (3,0%). Ninia kreximentu projetadu ba 2024 (3,5%) mós ultrapasa Mundu (2.4%).
- Plataforma esportasaun estratéjiku Asesu preferensiál ba merkadu ba ema +2bn iha nasaun 56 ho infraestrutura portuáriu klase mundiál.
- Kustu traballu ne’ebé kompetitivu ho forsa traballu ne’ebé joven no vibrante saláriu 2 ne’ebé kompetitivu liu iha Sudeste Aziátiku (US$115/fulan), ho 66% hosi nia populasaun ho idade menus hosi tinan 30 ne’ebé ultrapasa Ázia Leste & Pasífiku (40%) & média mundiál (49%).
- Rejime fiskál kompetitivu ho insentivu investimentu ne’ebé atrativu. Rejime impostu ki’ik liu iha Sudeste Aziátiku (taxa rendimentu 10%), ho insentivu sira hanesan exesaun impostu tomak to’o tinan 10, akordu estabilidade legál, no akordu aluga rai.
- Nasaun demokrátiku no nu’udár mós nasaun demokrátiku daruak ne’ebé hakmatek liu, alende ne’e nia estabilidade polítika di’ak liu no okupa iha númeru dahaat & auzénsia violénsia iha Sudeste Aziátiku.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres
You may like
Ekonomia
Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025
Published
4 weeks agoon
12/01/2026
Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli— Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

Hatutan.com, (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.
Ekonomia
BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL
Published
2 months agoon
05/12/2025
Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU) halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun

Ezekutivu FFTL 2026-2030 Kompromete Konsentra Servisu iha Atividade Juvinil no Dezenvolvimentu Infraestrutura

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili7 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime6 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál6 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál5 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste








