Connect with us

Nasionál

Governu Hakarak RTTL, E.P Adapta ho Sistema Teknolojia Modernu

Published

on

Hatutan.com, (24 Outubru 2024), Dili—IX Governu Konstitusionál liuhosi Ministeriu Prezidénsia Konsellu Ministrus (MPCM-Sigla Portguês) ho Sekretária Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) hakarak atu kanál Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empréza Públika (RTTL, E.P), tenke adapta an ho sistema teknolojia modernu iha ohin loron nian.

Komitmentu Governu nian ida-ne’e mak ohin liu-hosi Sorumutu Konsellu Ministru (KM) iha Palásiu Governu, Dili, aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, no hosi Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, kona-bá alterasaun dahuluk bá Dekretu-Lei númeru 42/2008, loron 26 fulan-novembru, ne’ebé transforma Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL, E.P.) bá empreza públika.

Lee Mós: Relatóriu Projetu Dijitalizasaun RTTL,E.P hosi MAPKOMS bá SEKOMS La Klaru

Advertisement

“Alterasaun sira ne’ebé propoin ho objetivu atu adapta Rádiu no Televizaun Timor-Leste bá ezijénsia teknolójiku no administrativu foun sira, ho introdusaun televizaun terrestre dijitál,” rezultadu sorumutu konsellu ministrus nian ne’ebé Hatutan.com sita ohin, Kinta (24/10/2024).

Diploma foun ne’e fó dalan bá RTTL, E.P. emisaun no jestaun bá kanál dijitál sira, hodi permite fleksibilidade boot liu iha distribuisaun konteúdu no hetan reseita adisionál. Nune’e mós permite transmisaun kanál gratuitu sira ho kontestu nasionál no internasionál, sei bele mós introdús servisu pós-pagu no pré-pagu, nune’e reforsa ninia sustentábilidade finanseira.

Projetu ne’e mós prevee eliminasaun Konsellu Opiniaun, ne’ebé nunka implementa dezde kriasaun RTTL, E.P., no kriasaun kargu Diretór Ezekutivu, dependente diretamente ba Prezidente empreza públika, ne’ebé sei fó apoiu ba jestaun administrativa no finanseira empreza nian, hodi garante kontinuidade no governasaun di’ak.

Ho alterasaun sira-ne’e, ho intensaun atu hametin kompetitividade no kualidade servisu sira ne’ebé fornese bá públiku, hodi garante emisora ida ne’ebé modernu no efisiente no aliña ho norma sira setór nian.

Iha enkontru Konsellu Ministrus bá loron ohin nian, deside mós hodi fó toleránsia pontu iha loron 31 fulan-outubru tinan 2024, ne’ebé konsidera katak iha loron 1 no 2 fulan-novembru selebra Loron Santu sira Hotu nian no Loron Matebian sira nian hotu nian, data sira ho importánsia boot ba komunidade katólika no prevee ona hanesan feriadu nasionál tuir Lei númeru 3/2016, loron 25 fulan-maiu.

Advertisement

Desizaun ida-ne’e ho objetivu atu fasilita movimentu populasaun nian ba sira-nia rai moris fatin, hodi permite sira atu partisipa iha selebrasaun relijióza sira ne’e.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Ramos-Horta Alerta Prepara Kondisaun Hasoru Krize Ekonómia Globál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli–  Funu iha Médiu Oriente entre Amerika hamutuk ho Izraél hasoru Iraun sei afeta ekonomia global, tanba ne’e, Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, alerta ona bá Govenrnu  prepara osan husi  fundu soberanu   hodi asegura importasaun ai-han no proteje povu, liu-liu sira ne’ebé kiak liu bainihra mosu  krize ho folin mdrkadu global ne’ebé aas no karun.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Funu iha Médiu Oriente Nia Impaktu Bele Alastra Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministru Petroleu no  Rekursu Minerál (MPRM), Francisco da Costa Monteiro, hateten funu iha Médiu Oriente to’o fulan oin nia  impaktu bele alastra mai Timor-Leste hodi fó influensia ba presu konbustivel,  mós impaktu maka’as ba iha ekonomia mundiál.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Loron Veteranu Ba Dala-IX, Ramos-Horta Husu Foin-Sa’e Sira Banati Tuir Veteranu

Published

on

By

Hatutan.com, (03 Marsu  2026), Díli– Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, husu foin-sa’e sira atu  aprende no banati tuir Inan-aman veteranu sira ne’ebé tau interese públiku ba  nasaun nian duke interese individuál.

(more…)

Continue Reading

Trending