Hatutan.com, (10 Fevereiru 2025), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Segunda (10/02/2025), simu Vise-Diretór Jerál Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), Zhang Xiangchen, hodi kongratula no agradese tanba simu ona adezaun Timor-Leste nian ba OMK iha tinan badak nia laran.
Lee Mós: Ofisialmente TL Adere bá OMK, Bankada PLP Fó Parabéns no Aprezenta Dezafiu Prinsipál Neen

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay akompaña Vise-Diretór Jerál OMK Zhang Xiangchen, durante sorumutuk ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, Segunda (10/02/2025). Foto/Tome da Silva
Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay ne’ebé akompaña Vise-Diretór Jerál OMK Zhang Xiangchen, durante sorumutuk ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hateten, Prezidente Repúblika agradese servisu ne’ebé durante tinan barak ekipa nasionál nian hamutuk ho ekipa OMK halo, nune’e Timor-Leste hanesan primeiru membru ida ne’ebé tama ba OMK lalais liu ona iha mundu, tinan hitu de’it.
Agora tama ona ba full membru, saida de’it mak Timor-Leste tenke halo ida ne’e mak durante semana rua, tékniku sira husi nasionál nune’e mós hamutuk tékniku ne’ebé mai husi OMK, sei sosializa di’ak liu tan kona-ba benifisiu saida mak Timor-Leste sei hetan husi OMK.
“Prezidente Repúblika haksolok tebes, kongratula ba OMK no mós agradese ba saida mak durante kontribui apoiu nune’e Timor-Leste tama ona ba membru númeru 166. Iha membru barak mak hein ona, balun to’o agora tinan 10 to’o tinan-20 ona mós seidauk konsege tama, tanba seidauk prienxe kritériu ne’ebé OMK nian,” Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente Francisco Kalbuadi Lay hateten.
Vise-Primeiru-Ministru ne’e hatutan durante loron hirak iha Timor-Leste, adjuntu Sekretáriu Jerál OMK, ho nia ekipa tomak sei halo avaliasaun ne’ebé hahú tiha ona iha loron 03 fulan-Fevereiru liubá no sei ba to’o loron 13 fulan-Fevereiru 2025.
“Avaliasaun sira ne’e sei halo hotu tuir loron ne’ebé determina ona no ohin ondra bo’ot tebe-tebes mak hasoru Prezidente Repúblika sira mai atu kumprimenta ba Prezidente Repúblika depois sei ba hasoru Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão no hahú ohin iha konferénsia boot iha CCD ho membru governu, nune’e mós Parlamentu Nasionál, hamutuk ho komunidade tomak, ONG sira, universidade no mós komunidade lubuk ida, bainrua mak hamutik ho parseiru sira no iha loron 13 fulan-Fevereiru sira fila,” Nia haktuir.
Vise-Diretór Jerál OMK, Zhang Xiangchen, hato’o obrigadu barak ba Vise-Primeiru-Ministru ba oportunidade no ida-ne’e hanesan ksolok ida ba ha’u ho kolega sira husi OMK, ami kontente atu vizita Timor-Leste hodi partisipa iha eventu nivel aas (altu), estensaun Timor-Leste nian ba OMK no, molok ha’u mai horiseik, ha’u nia kolega sira mai ona iha ne’e durante loron balu atu servisu hamutuk ho kolega sira iha Timor-Leste kona-ba asuntu tékniku sira.
“Ita sei hahú eventu nivel aas (altu) ho ajénsia sira, ofisiál seniór sira kona-ba implementasaun OMK nu’udar kompromisu, ne’ebé Timor-Leste iha no Timor-Leste asina ona protokolu adezaun ba OMK iha 2024 iha Abu Dhabi, tinan kotuk. Ida ne’e hanesan hakat (avansu) ida ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian. Tanba ne’e ami hakarak aproveita oportunidade ida-ne’e hodi ajuda Timor-Leste atu maximiza benefísiu husi integrasaun iha sistema formasaun multilaterál.”
“Ami mós hakarak aproveita oportunidade ida ne’e hodi komunika ho parte interesada sira Timor-Leste nian husi setór privadu, Akademia no Sosiedade Sivíl hodi halo asuntu balun ne’ebé relasiona ho OMK tanba OMK ne’e kona-ba komérsiu no komérsiu bele ajuda dezenvolvimentu nasaun nian, inklui Timor-Leste bele alkansa estratéjia dezenvolvimentu sustentavel ne’ebé iha,” Vise-Diretór Jerál OMK, Zhang Xiangchen afirma.
Zhang Xiangchen asume kargu nu’udár Vise-Diretór-Jerál Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) dezde loron 1 fulan-juñu tinan 2021. Nia iha esperiénsia barak kona-bá asuntu OMK, peskiza polítika no negosiasaun internasionál sira. Antes sai hanesan Vise-Diretór-Jerál, nia asume mos kargu hanesan Vise-Ministru Komérsiu Xina nian.
Adezaun Timor-Leste ba OMK nu’udar prioridade estratéjiku hodi maximiza benefísiu sira no garante katak Timor-Leste sei kontribui ba reforma doméstika nu’udar pais LDC haktuir husi Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN, 2011-2030).
Timor-Leste aplika prosesu tomak hodi sai membru OMK hahú kedas iha fulan-Abríl 2015. Iha fulan-Dezembru 2016, Timor-Leste estabelese Grupu Traballu kona-bá Timor-Leste nia Adezaun ba OMK. Dezde estabelese Timor-Leste nia Grupu Traballu, delegasaun Timor-Leste hala’o tiha ona enkontru Grupu Traballu dala-hitu hahú husi Outubru 2020 até Janeiru 2024 ne’ebe prezide husi Embaixadór Rui Macieira husi Portugal.
Asaun formál kona-ba adezaun Timor-Leste nian konfirma liu-hosi Konferénsia Ministeriál OMK nian ba dala-13 iha Abu Dhabi, Emiradu Árabe Unidus, iha fulan-Fevereiru 2024. Ikus liu, depois Parlamentu Nasional ratifika termu adezaun Timor-Leste ba OMK iha loron 3 Juñu 2024, nune’e iha loron 30 fulan-Agostu 2024, Timor-Leste ofisialmente sai duni membru OMK.
Jornada antes Timor-Leste sai membru pleno OMK iha loron 30 agostu 2024, faze ua’in maka Timor-Leste hakat liu ona hanesan negosia ona substantivu Pakote Adezaun OMK , hanesan kompromisu 31 kona-ba regra sira (inklui kona-ba Fasilitasaun Komérsiu, partisipasaun iha ITA/ITA-II no mós Regulamentu Doméstiku Servisu sira inklui ratifikasaun ba Akordu kona-ba Subsídiu Peska nian). Kona-ba asesu ba merkadu, Timor-Leste asina ona akordu ho pais Membru OMK 10 maka hanesan; Austrália, Kamboja, Kanadá, UE, Indonézia, Japaun, Nova Zelándia, Filipina, Tailándia no EUA.
Antes ne’e, Timor-Leste reprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Francisco Kalbuadi Lay, asina ona protokolu adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), iha loron 26 fulan-fevereiru tinan 2024, no ikus mai sai membru pleno iha loron 30 fulan-Agostu 2024.
Jornalista : Vito Salvadór