Connect with us

Ekonomia

Relatóriu BCTL: Fundu Petroliferu Billiaun $18,27 no Reseita Millaun $11,82

Published

on

Hatutan.com, (10 Fevereiru 2025), Díli– Banco Central de Timor-Leste (BCTL), Segunda (10/02/2025),  publika Relatóriu Trimestrál Fundu Mina-Rai Timor-Leste nian bá trimestre ikus  tinan 2024, loron 31 fulan-Dezembru, katák Timor-Leste nia fundu Petroliferu iha billiaun $18,27 no reseita  iha millaun $11,82.

Lee Mós: PN Fó Hanoin Nafatin Governu Tau-Matan bá Fundu Petrolíferu

Banco Central de Timor-Leste (BCTL), Segunda (10/02/2025), publika Relatóriu Trimestrál Fundu Mina-Rai Timor-Leste nian bá trimestre ikus tinan 2024, loron 31 fulan-Dezembru. Foto/Tome da Silva

“Relatóriu ne’e hatudu katák kapitál Fundu nian iha trimestre ikus ne’e mak billiaun $18,27 kompara ho billiaun $18,97 iha fim trimestre dahuluk hafoin ajusta tiha “Fair Value” dívida privada bá tinan 2024. Relatóriu ne’e mós hatudu katák totál reseita mak simu iha trimestre ne’e hamutuk millaun $11,82,” Diretór Ezekutivu BCTL, Tobias Ferreira  pronunsia liuhosi konferénsia imprensa iha Edifisiu BCTL.

Rendimentu bruto husi investimentu Fundu nian hamutuk millaun $251.29 kompostu husi kupaun no dividendu ne’ebé simu mak millaun $128.80 mudansa iha valór merkadu nian millaun -$380.01 iha trimestre ne’e. Ne’e rezulta rendimentu bá karteira Fundu nian durante trimestre ne’e -1,03% enkuantu rendimentu sasukat (benchmark) nian bá periodu ne’e mak-1,04%.

Advertisement

Diretór Ezekutivu BCTL, Tobias Ferreira haktuir Lei Fundu Mina-Rai nian espesifika katák Jestor Operasional (Banco Central de Timor-Leste), mak hanesan ajente responsavél bá jestaun operasionál Fundu Mina-Rai nian. Ministériu Finansa mak responsabiliza atu estabelese estratéjia investimentu tomak kona-bá Fundu ne’e nian.

Banku Sentrál Timor-Leste jere ona portofoliu besik liu ho pontu referénsia iha trimestre dala hitunulu resin ualu (78) dahuluk. Diferénsia entre retornu total portofoliu no pontu referénsia iha periodu ne’e positivu 0,13 pontu  base ou positivu 13%. Dezempeñu retornu fundu nian hahú husi inísiu mak 4,48%.

Pontu importante husi Relatóriu Trimestre bá dala LXXIII, neʼebé kobre períodu 01 fulan-Outubru to’o loron 31 fulan Dezembru tinan 2024, inklui,

– Kapitál Fundu nian mak billiaun $18,27.

– Osan kontadu brutu fundu nian tama husi kontribuisaun kontribuinte, hamutuk millaun $11,82.

Advertisement

– Osan kontadu liquidu ne’ebé sai husi Fundu durante trimestre ne’e hamutuk millaun $454,51 kompostu husi millaun 450 transferé bá Orsamentu Jerál Estadu no millaun $4,51. kobre kustu jestaun nian.

– Rendimentu portofoliu instrumentu merkadu finanseiru iha periodu trimestre ne’e mak -1,03% kompara ho rendimentu referensia mak-1,04%.

Polítika Glóbal Fó Impaktu bá Merkadu Finanseiru

Iha sorin seluk Jestór Divizaun Investimentu BCTL Agostinho Maia liuhosi  komunidade imprensa ne’e mós esplika katák  sumaríu dezenvolvimentu macroeconomia global, mudansa merkadu finanseiru fiobal no nia implikasaun bá investimentu Fundu Petroliferu iha Q4 2024.

Atividade ekonomia global kontinua espanda durante trimestre ikus tinan 2024 tuir sondajen Indisë kompara jestores na’in (PMI – purchasing managers index).

Advertisement

“Maibé rezultadu sondajen ne’e mós hatudu espansaun ne’e la ekilibriu entre rejlaun sira tanba ekonómia iha Estadu Unidu Amerika (EUA) kontinua esperénsia krésimentu ne’ebé eseptional maibé rejiaun infrenta krésimentu ne’ebé estagnadu ka negativu,”Dehan Jestór Divizaun Investimentu BCTL Agostinho Maia.

Nune’e mós diferénsia krésimentu entre setór servisu sira no manufatura sira mós bo’ot bá bebeik. Aumenta iha enkomendas durante trimestre ne’e impulsiona numeru empregu global.

Banku sentral prinsipais sira deside halo ajustamentu bá sira nia politika monetaria hodi hatan bá dezemvolvimentu iha taxa inflasaun, dezempregu no mós krésimentu ekonómiku iha ida-idak nia juridisaun.

Banku Federal Reserve EUA nian hamenus taxa de juru hamutuk 1% iha trimestre rua ikus ne’e hodi hatan bá taxa inflasaun ne’ebé maka komesa besik bá banku sentrál ne’e nia alvu 2%. Maske nune’e taxa de juru agora sei iha nivel 4.25 -4.50%. Ho merkadu laboral no kresimentu ekonómia neʼebé sel forte, ofisiál banku sentrál EUA deside sel pauza atu halo redusaun taxa de juru hodi haree tan dudus indikador macroekonomiku sira iha leten.

“Iha tempu hanesan banku sentrál sira iha rejiaun Europea hanesan, Banku Sentrál Europea no Banku Sentrál Reinu Unidu nian hatuun taxa de juru hodi response bá krésimentu ekonómia ne’ebé fraku,”Nia Hatutan.

Advertisement

Dezemvolvimentu macroekónomiku global no asaun banku sentrál sira nian kauza mudansa sira iha merkadu finanseiru global.

“Durante trimestre ne’e taxa de juru tezouru merkadu dezemvolvidu sira sa’e maka’as hodi fo impaktu negativu ba karteira investimentu Fundu Petroliferu iha rendimentu fixu nian, maibé investimentu iha karteira rendimentu fixu remata tinan ne’e ho retomu positivu,”Tenik Jestór Divizaun Investimentu BCTL Agostinho Maia.

Iha tempu hanesan, inserteza iha politika monetária no politika global fó impaktu negativu bá merkadu asoens (equity). Merkadu asoens dezempena negativu iha trimestre ikus, maibé bá tinan 2024 merkadu asoens hetan retornu positivu.

Jornalista Estajiária : Zita Menezes

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli— Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel rekoñese  Timor-Leste  iha difikuldade kona-bá kuantidade produtu lokal atu kompete iha merkadu nasaun sira Estadu membru ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu

Published

on

By

Hatutan.com,  (05 Novembru 2025),Díli—Debate  Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025),  Komisaun C  Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika  hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál  hodi anota no sai hanesan prioridade.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

SEFOPE Sei Fó Anúnsiu Publikú Kona-bá Hasa’e Saláriu Minimu

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Outubru 2025), Díli- Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu   (SEFOPE), Rogério Araujo Mendonça , informa iha komemorasaun loron traballadór ne’ebé monu iha loron 01  fulan-Maiu,  sei fó anúnsiu públiku kona-bá hasa’e saláriu minimu.

(more…)

Continue Reading

Trending