Connect with us

Nasionál

SEKOMS iha “Intensaun Aat” Bá Liberdade Imprensa Hodi Hamosu Artigu Kriminaliza Produtu Jornalístika

Published

on

Hatutan.com, (08 Agostu 2025), Díli- Ezbosu  proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos)  daudaun ne’e tama ona iha faze konsultasaun entre parte sira, liuliu Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) ho Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CITL) no ho jornalista, proprietáriu  média sira no asosiasaun jornalista sira.

Lee Mós: CI Husu SEKOMS Muda Atitude “Buka Oin” ho Maneira Halo Intervensaun Bá Independénsia Redasaun Mídia Sira-Nian

Artigu 38 B (Responsabilidad Kriminál) iha ezbosu proposta revizaun Lei KomSos. Foto/Repro

Iha ezbosu proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál versaun Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál nian ne’ebé Hatutan.com asesu,  lori duvida no sai destaka diskusaun iha grupu jornalista Timor-oan sira, inklui iha asosiasaun jornalista sira.

Iha diskusaun informal sira-ne’e, jornalista sira konsidera ezbosu proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’ebé kontempla artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) husi númeru 01 to’o númeru 07 la refleta Espiritu Konstituisaun RDTL artigu 40 (Liberdade Espresaun) ho artigu 41 (Liberdade Imprensa).

Advertisement

Ho nune’e jornalista sira  konsidera esforsu SEKOMS nian ba hamosu artigu 38 B  (Responsabilidade Kriminál) ka atu kriminaliza produtu jornalístika   ne’e deskonfia nu’udár “intensaun aat” husi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, hodi hamate ka oho  liberdade imprensa  iha Timor-Leste.

Artigu 38 B iha  ezbosu  proposta revizaun Lei KomSos Timor-Leste nian  versaun SEKOMS ne’e hetan Kritika maka’as  hosi asosiasaun jornalista sira, inklui ativista jornalista no mós Provedór Direitu Umanu no Justisa ka antigu Prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste.

Iha artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) kontein total númeru 01 to’o númeru 07, jerálmente atu penaliza jornalista, mídia no produtu jornalístika.

Preokupasaun jornalista, ativista  ho asosiasaun jornalista sira-nian ne’ebé konsidera SEKOMS Expedito Dias Ximenes deskonfia iha “intensaun aat” ba liberdade imprensa ne’ebé refleta iha ba ezbosu proposta revizaun Lei KomSos artigu 38 B ne’e, Sesta (08/08/2025), Hatutan.com halo esforsu atu hetan konfirmasaun no klarifikasaun direta husi SEKOMS, maibé la konsege tanba SEKOMS Expedito Dias Ximenes hateten nia okupadu ho servisu.

SEKOMS Expedito Dias Ximenes hi’it-liman hapara jornalista sira husu pergunta ba PM Xanana Gusmão, foin lalais ne’e, iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Díli. Foto/Repro

Iha tuku 08:30 dadeer  Otl,   Hatutan.com hakat bá Palásiu Governu iha Gabinete SEKOMS nian  hodi halo konfirmasaun ho SEKOMS Expedito Xias Ximenes, maibé  husi pesoál balun Gabinete SEKOMS informa katak, Sekretáriu  Estadu Expedito Dias Ximenes halo hela atividade iha li’ur (la informa fatin tanba sira la hatene).

Informasaun ne’ebé Hatutan.com arrola husi fontes oioin katak SEKOMS Expedito Dias Ximenes, dadeer ne’e, partisipa iha atividade ida iha Institutu of Business (IOB). Nune’e, bainhira Hatutan.com hasoru SEKOMS iha resintu IOB hodi halo entrevista doorstop (doorstop interview) ho pergunta prinsipál mak intensaun saida  SEKOMS hamosu artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) iha ezbosu proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’e? maibé SEKOMS Expeidto Dias Ximenes hakat ho  lalais bá  karreta Estadu nian ne’ebé nia utiliza, ho razaun katak,  nia iha atividade seluk ne’ebé nia tenke atende.

Advertisement

“Ne’e ha’u esplika tiha ona,  iha horibainhira imi Hatutan.com la bá tan, maibé depois maka ha’u dehan  Tito Livito  (pesoál fotógrafu SEKOMS nian)  kontaktu ó hodi bá  kantor de’it, ne’e-ka?,” Expedito Dias Ximenes  lia-tuun hodi responde jornalista Hatutan.com.

Tentativa Hamate Liberdade Imprensa

Provedór Direitu Umanu no Justisa, Virgílio da Silva Guterres.

Antigu Prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste atuál Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan” fó opiniaun katak proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS hodi hamosu artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) fó ameasa ba Liberdade Imprensa no tentativa atu hamate Liberdade Imprensa iha Timor-Leste.

“Ha’u seidauk iha asesu ba dokumentu ezbosu revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’e, mais ha’u ko’alia ona gabinete PDHJ atu bele husu ba SEKOMS atu fó ezbosu ida ba PDHJ hodi sai referénsia ba análize PDHJ nian. Tanba Lei Komunikasaun Sosiál ne’e importante mós tanba Lei ne’e atu garante sidadaun nia direitu ba informasaun ne’ebé tama iha lista Direitu Umanu,” Provedór Virgilio da Silva Guterres ba Hatutan.com iha nia knaar fatin.

Antigu jornalista TALITAKUM  haree katak artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) iha proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’e sai ameasa boot ida, se  Lei  nia konteúdu ne’e liga ho obra jornalístika katak ema nia imajen, ema nia notísia  tenke  iha responsabilidade  kriminál ne’e primeiru retroussé  boot ba iha imprensa Timor-Leste nian.

“Ida ne’e atu lori fali difamasaun ne’ebé ita-nia Kódigu Penál ne’ebé sai  kazu sivíl ona. Ita lori buat ne’e ba fali krime tanba responsavel penál ne’e responsavel kriminál katak sé mak viola buat ne’e nia mak tama kadeia. Bá ha’u, ida-ne’e perigu tebes, ameasa boot ba imprensa iha Timor liu-liu ba Liberdade Imprensa tanba sei lori jornalista sira, xefe redasaun sira atu ba  enfrenta investigasaun iha Ministériu Públiku (MP),” Eis Prezidente Conselho de Imprensa Timor-Leste ne’e afirma.

Advertisement

Tuir nia, agora de’it lei responsabilidade penal/kriminál la iha mós Ministériu Públiku ( MP) ho Polísia sira halo konvokatóriu ba jornalista lubuk ida ona, ne’ebé halo Timor-Leste nia índise  Liberdade Imprensa  monu ka hakiduk  husi klasifikasaun top10 mai tiha ona klasifiksaun 27 iha tinan rua tuituir malu ikus ne’e.

“Agora ita nia Lei ha’u seidauk lee, mas se ami lee ho sériu  ami sei halo komentáriu hein katak Responsabilidade Penál la ba konteúdu ka obra jornalístika. Tanba ita hatene ona katak ba konteúdu jornalístika nian, hanesan   imajen, testu  no son, buat sira ne’e rigor ne’ebé jornalista sira presiza respeita ne’e mak kódigu  etika jornalistika katak notísia tenke balansu, konfirmandu, faktu no distinge entre opiniaun no notísia,”Virgílio da Silva Guterres hateten.

Kona-bá violasaun étika ne’e, Virgílio da Silva Guterres fó hanoin katak Conselho de Imprensa iha ninia mandatu Lei  KomSos hanesan órgaun reguladór ba komunikasaun sosiál sira mak foti medida.

“Ita labele ona atribui Responsabilidade Kriminál ba jornalista bainhira ko’alia kona-ba konteúdu obra jornalístika nian, Obra jornalístika ita labele kriminaliza, se kriminaliza, signifika ita  kriminaliza profisaun jornalizmu,” Virgílio afirma.

PDHJ haktuir  Responsabilidade Kriminál ne’e tenke dezobediénsia ba Lei ka hanesan uluk kuandu média sira la kumpre Direitu ba Resposta ne’e Tribunál bele notifika, sira ne’e la iha buat ida. Mas lori jornalista ba investiga ba Tribunál, xefe redasaun sira ba Tribunál tanba de’it konteúdu notísia ka imajen iha média nia laran, ida ne’e kontra prinsípiu jornalista no ne’e viola direitu sidadaun nian liu-liu prinsípiu jornalizmu.

Advertisement

“Leí Responsabilidade Penal ne’e sei da’et kualkér polítiku ida ba uza lei ne’e bele ameasa ka konvoka média sira ne’ebé ninia konteúdu ne’e hato’o opiniaun kritika ba  governu. Triste  se polítiku sira balun kontinua hatama fali buat ne’e iha ezbosu ne’e,” nia hatutan.

Eis Prezidente CI ne’e esplika plataforma dijitál ne’e mak tenke ko’alia ne’ebá atu nune’e atribuisaun ka aplikasaun Direitu de Resposta ba plataforma dijitál ne’e  mós tenke aplika tuir plataforma digital.

“Ezemplu tanba uluk ne’e ita ko’alia kona-ba média tradisionál sira (eletrónika no jornál), maka direitu de resposta ne’e tenke haruka ba xefe redasaun, agora dijitál ne’e ema hakerek iha media streaming Facebook ne’ebé direitu de resposta bele hatán diretamente iha Facebook ka Plataforma,”.

Kona-bá intensaun, Provedór Direitu Umanu no Justisa ne’e lahatene mais tanba mai husi Governu ne’e klaru intensaun se nia regulamentu to’o iha konteúdu notísia ho testu sira, ne’e intensaun polítika atu limita, atu proibe  média nia kritisizmu no atu limita liberdade imprensa iha rai ida ne’e.

PDHJ husu ba jornalista sira halo advokasia maka’ás ba proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’e, liuliu artigu Responsabilidade  Kriminál ne’e no PDHJ rasik sei komunika ho komisaun A Parlamentu Nasionál  atu inklui PDHJ nia prosesu audensia iha Parlamentu hodi  koalia kona-ba Lei KomSos ne’e tanba se média laiha ona liberdade, maka lalika ona ko’alia kona-bá demokrásia.

Advertisement

“Ha’u tanba ema servisu jornalista, ativista Direitu Umanu, ha’u  hatene Imprensa ne’e mak ema dehan iis ba demokrasia,  Liberdade espresaun ne’e fuan ida prova demokrasia moris ne’e. Ema kuandu mai haree média iha ne’e sei livre hela katak rai ne’e demokrátiku, mais kuandu limita ona média nia liberdade no jornalista sira ba para hotu iha kadeia ona, ne’e la’ós ona demokrasia,  ne’e ditadura autoritáriu ne’e hanesan Correia do Norte no Indonézia iha tempu Soeharto nian,” Virgílio da Silva Guterres, eis prizioneiru polítika ne’e afirma.

Prezidente AJTL, Zevonia Viera.

Iha sorin seluk Prezidente Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL), Zevonia Vieira, hateten nia mós haree ona alterasaun esbosu Lei Komunikasaun Timor-Leste ne’ebé SEKOMS  prepara iha artigu 38° B kona-ba Responsabilidade Penál no ba AJTL nia perspetiva Leí ne’e laloos.

Prezidente AJTL konsidera katak artigu 38 B ne’e Lei Kódigu Penál ne’ebé SEKOMS tenta tau fali iha Lei Komunikasaun Sosiál atu penaliza ka atu limite jornalista sira nia servisu, liu-liu jornalista sira ka media sira ne’ebé halo knar jornalizmu investigativu.

Zevonia Viera hateten artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) iha proposta revisaun Lei KomSos versa SEKOMS ne’e ho intensaun ladi’ak  no tentativa atu hamate  liberdade imprensa iha Timor-Leste.

Prezidente AJTL, Zevonia Vieira dehan bainhira liberdade imprensa no espresaun mate, signifika demokrasia mós mate tan, haree katak   liberdade imprensa index hatudu ne’e hatun beibeik ida ne’e ameasa boot ba Timor-Leste

“Hatudu ona podér polítiku nian atu hamate ita nia liberdade imprensa, liu-liu ba jornalista sira ne’ebé mak ativu halo publikasaun ka halo investigasaun kona-bá korrupsaun ka problema ne’ebé ukun na’in sira halo atu halakon interese públiku nian,”  Zevonia Viera hateten.

Advertisement

AJTL rona katak iha Artigu ida kona ba atu hasai buat ida censorship  ne’e dala barak AJTL, Jornalista nomos KI ezije atu labele halo sensura ba kobertura liga ho investigasaun ka boa governasaun. Se ida ne’e hasai polítiku sira kontinua uza sira-nia podér hodi sensura informasaun ka notisia sira ne’ebé mak jornalista sira halo investigasaun.

“SEKOMS Expedito Dias Ximenes ne’e eis jornalista  no eis membru Conselho de Imprensa ne’ebé mak sai guardiaun ba promove liberdade imprensa no espresaun, nia labele haluha ida-ne’e bainhira nia lidera ona instituisaun governu,” Zevonia Viera hateten.

AJTL konsidera SEKOMS nia intensaun ba lei ne’e polítika tanba durante jornalista balun aten-brani públika notísia kritika sira ba sasán sira ne’ebé ukun na’in sira halo la loos, nune’e SEKOMS uza nia podér polítika atu hamate ida ne’e.

Vise-Prezidente UPJTL, Roni Silva. Foto/espesiál

Iha sorin seluk, Vise-Prezidente Uniaun Profisaun Jornalista Timor-Leste (UPJTL), Roni Silva, hato’o agradese bá Hatutan.com ne’ebé iha hanoin hakarak husu opiniaun husi asosiasaun jornalista  sira nian kona-bá iha ezbosu proposta revizaun Lei KomSos ne’ebé daudaun ne’e SEKOMS prepara.

“Ha’u hanoin presiza hadi’a duni, maibé labele hamosu fali artigu ida ne’ebé hanesan atu taka dalan fali bá jornalista sira nia servisu, ne’e maka ladún di’ak, SEKOMS iha hanoin hakarak atu hadi’a lei ne’e maka di’ak liu, ninia substánsia loloos ne’e oinsá maka bele fasilita servisu jornalista sira  nian no garante jornalista sira-nia direitu no mós fó liberdade bá iha meiu komunikasaun sira oinsá bele halo sira nian knaar,” Vise-Prezidente UPJTL Roni Silva  hateten.

Nia dehan, SEKOMS la bele hamosu fali artigu ida iha revizaun Lei KomSos ne’e atu hamate ka oho Liberdade imprensa ne’ebé konsagra iha Konstituisaun RDTL artigu 41.

Advertisement

Nia afirma artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) ne’e la’ós UPJTL de’it maka sei rejeita, maibé posibilidade jornalista sira barak mós sei la aseita tanba sei fó todan ka fó kastigu ba jornalista sira.

“Karik artigu ne’e implementa, sei kontra prinsípiu sira  demokrasia no sei hamate liberdade imprensa no liberdade espresaun  iha ita nian rai,” jornalista husi Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika ne’e hateten.

Iha tempu hanesan Hatutan.com konfirma asuntu ne’e Prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste António Cesar Mali, maibé nia parte seidauk bele fó komentáriu  tanba CI seidauk halo diskusaun interna kona-bá primeiru alterasaun ezbosu lei komunikasaun sosiál ne’e.

Jornalista: Ekipa Hatutan.com 

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Índise Korrupsaun Timor-Leste iha Klasifikasaun 73, FONGTIL Konsidera Prevensaun Korrupsaun Seidauk La’o Di’ak

Published

on

Hatutan.com, (12  Fevereiru 2026), Díli– Índise persesaun korrupsaun globál ne’ebé Timor-Leste iha klasifikasaun 73 husi nasaun 180, hatudu katak medida prevensaun no kombate korrupsaun seidauk la’o di’ak iha  nivel polítika nasionál.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Governu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL

Published

on

Hatutan.com, (12 Feveiru 2026), Díli– Governu rekoñese irregularidade iha prosesu rekrutamentu kadete Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL). Ho nune’e, Governu se kria komisaun internasionál ne’ebé envovle mós Polísia Portugal ho Austrália atu kurije irregularidade sira-ne’e.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Índise Persesaun Korrupsaun 2025, Timor-Leste iha Klasifikasaun 73 Husi Nasaun 180

Published

on

Hatutan.com,  (11 Fevereiru 2026), Díli- Relatóriu  survey husi Transparénsia Internasionál kona-bá Índise Persesaun Korrupsaun tinan 2025 iha setór públiku, hatudu Timor-Leste tama iha klarifikasaun 73  husi nasaun 180.

(more…)

Continue Reading

Trending