Nasionál
SEKOMS Hakarak Restrinje Liberdade Imprensa iha Timor-Leste
Published
7 months agoon

Hatutan.com, (09 Agostu 2025), Díli—Proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) ne’ebé Sekretariu Estadu Komunikasaun Ssoiál (SEKOMS) Expedito Dias Ximenes ho nia ekipa jurídiku sira prepara hamosu artigu sira polémiku ne’ebé iha poténsia bele restrinje (restringe) liberdade imprensa iha Timor-Leste.
Lee Mós: SEKOMS iha “Intensaun Aat” Bá Liberdade Imprensa Hodi Hamosu Artigu Kriminaliza Produtu Jornalístika

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes simu kondekorasaun hosi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta ho grau Ordem de Timor Leste iha Palásiu Nobre Lahane, (27/11/2023). Foto/Dok.Média SEKOMS.
Artigu 38 B (Responsabilidade Penál) ne’ebé destaka iha ezbosu proposta Lei Primeiru Alterasaun ba Lei Nú.5/2014, 19 Novembru (Lei Komunikasaun Sosiál) iha intensaun kriminaliza jornalista, editór, xefe redasaun ho detetór órgaun komunikasaun sosiál. Nune’e, hatudu intensaun Governu nian liuhosi SEKOMS eskluzivamente hamate atividade jornalizmu investigativu nian.
Artigu 38 B kona-bá responsabilidade kriminál ne’e mai atu Restrinje (restringe) liberdade imprensa Timor-Leste ne’ebé garante iha Lei-inan ka Konstituisaun RDTL artigu 40 (Liberdade Ko’alia) ho artigu 41 (Liberdade Imprensa).
Restrinje ka restring iha kontestu média ka imprensa nian, signifika atu limita ka restrinje liberdade imprensa. Termu ida-ne’e refere ba asaun ka polítika sira ne’ebé ho objetivu atu hamenus ámbitu, podér, ka aplikasaun ba buat ruma iha imprensa nia laran. Ho liafuan seluk, “restring” iha mundu imprensa refere ba esforsu atu limita imprensa nia liberdade atu hato’o informasaun ka hato’o opiniaun.
Jurista Timoroan, Pelágio Simões, hateten liberdade imprensa nu’udár direitu fundamentál ne’ebé garante média ka jornalista sira livre atu públika informasaun ka notísia, média sira iha independente no proibidu entidade seluk, podér polítiku no podér ekonómiku, atu halo interferénsia no limita sira nia liberdade ba fahe informasaun ba iha públiku.
Pelágio Simões ne’ebé dala-lia ho Hatutan.com iha Díli, Sábadu (09/08/2025), hateten Timor-Leste hanesan nasaun ida ne’ebé opta estadu de direitu demokrátiku (rechtsstaat) nune’e papel média esensiál tebes ba iha funsionamentu sosiedade demokrátiku.
“Deklarasaun Universál Direitus Umanus hakerek, iha Artigu 19.º, katak “ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade opiniaun no espresaun; direitu ida-ne’e inklui liberdade atu iha opiniaun sira lahó interferénsia no atu buka, simu, no fahe informasaun no ideia sira liuhosi meiu komunikasaun saida de’it no la haree ba fronteira sira,” Pelágio Simões hateten.

Jurista Timor-oan, Pelágio Simões
Liberdade imprensa ne’e, tuir opiniaun jurídiku husi Pelágio Simões, katak garante kedas hosi Deklarasaun Universal Direitus Umanus (DUDH), iha liberdade imprensa mós hetan protesaun hosi Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Artigu 41.º (Liberdade imprensa no komunikasaun sosiál ninian) katak;
- Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meiu seluk tan kona-bá komunikasaun sosiál.
- Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade ko’alia nian no hamoris/hakiak jornalista sira, asesu ba fonte kona-ba informasaun, liberdade editoriál, protesaun ba independénsia no ba segredu profisionál no mós direitu atu halo jornál, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan.
- Labele permite monopóliu kona-ba meiu komunikasaun sosiál sira.
- Estadu hametin liberdade no independénsia ba órgaun públiku kona-bá komunikasaun sosiál, husi podér polítiku no podér ekonómiku.
- Estadu hametin ezisténsia ba servisu públiku ida ba rádiu no televizaun, ne’ebé sente livre, haree mós ba objetivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Repúblika Demokrátika Timór-Leste nian, no fó garantia ba ema ida-idak atu hateten nia hanoin rasik.
- Estasaun emisora ba radifuzaun no rádiu televizaun nian bele hala’o de’it ho lisensa tuir lei
Pelágio Simões eplika, husi baze fundamental rua ne’ebé sita iha leten fó garantia absolutamente ba liberdade imprensa, liberdade editoriál ba iha komunikasaun sosiál nian sein intervensaun hosi kualkér entidade.
Nia argumenta katak Governu iha kompeténsia atu halo lei kona-bá lisensa estasaun emisora ba radifuzaun no televizaun nian la’ós atu halo fali lei hodi limita liberdade imprensa no kriminaliza média, jornalista, estrutura responsavel no editór sira.
Nia salienta tan mídia sira iha liberdade absoluta atu garante direitu publikasaun notísia, opiniaun, no análize sira.
“Ita-nia Governu ka Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) ne’ebé koadjuva ba iha Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru la bele fó fali persegisaun no bandu ba média no jornalista sira-nia direitu atu hetan asesu no partida informasaun,” nia hateten.
Governu, tuir nia, labele alerjia ho publikasaun sira ne’ebé média no jornalista sira partilla ba públiku tanba informasaun sira ne’ebé públika ne’e hanesan dadus, no informasaun relevante kona-ba progresu no dezafiu Governu no sosiedade nian, publikasaun ne’ebé mídia fahe ne’e atu mantein sidadaun sira informadu kona-ba asuntu sira ne’ebé iha interese públiku.
“Loos duni, ita rekoñese katak tuir nú 2 artigu 115.º, no alínea d) hosi artigu 116.º Konstituisaun RDTL fó kompeténsia ba Governu hakerek no aprova proposta lei sira, maibé lei sira ne’e tenke garante justisa, fó protesaun ba direitu ema hotu-hotu nian no presiza tau iha atensaun katak lei ne’e hakerek labele viola fali direitu fundamental sira ne’ebé previstu ona iha Konstutuisaun RDTL,” Pelágio Simões tenik.
Jornalista Sei La Brani Halo Reportajen Investigativu

Diretór Departamentu Komunikasaun Sosiál UNTL, Roberto Pacheco
Akademista husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) konsidera ezbosu proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’ebé kontempla artigu 38° B (Responsabilidade Penál) ne’e mak aprovadu sei laiha joven ida hakarak sai jornalista no média ho jornalista sira la brani tan halo reportajen investigativu nu’udár funsaun fundamentu média nian atu halo kontrolu sosiál.
Diretór Departamentu Komunikasaun Sosiál (DKS) UNTL, Roberto Pacheco, hatete, bainhira atu ko’alia kona-ba ezbosu lei komunikasaun sosiál iha artigu 38° Responsabilidade Penál ne’e mak aprova iha Konsellu Ministru no Prezidente Repúblika promulga, signifika pesoál sira ne’ebé mak sai autór ba iha publikasaun ba iha notísia, imajen ruma iha meiu komunikasaun sosiál sei hetan responsabilidade kriminál ba sira nia aktu profisionál.
“Ha’u hanoin ida ne’e hanesan ameasa ida ba sistema demokrasia iha Timor-Leste tanba bainhira ita penaliza jornalista ne’ebé maka hasai filmajen ka hasai fotografia, inklui hakerek notísia bele hetan responsabilidade penál bainhira membru governu ruma ka ema sira iha podér polítiku no podér ekonómiku sente la satisfeitu husi publikasaun sira-ne’e,” Roberto Pacheco hateten.
Akademista ne’e dehan iha Artigu 38° B iha pontu 2 ne’e signifika katak responsabilidade kriminál kabe ba ema ne’ebé maka hakerek notísia. hasai fotografia ka foti vídeo notísia, mas loloos labele kriminaliza tanba Estadu iha nia órgaun própriu mak Conselho de Imprensa de Timor-Leste atu halo knaar bainhira mosu litíjiu ruma entre media ho públiku ka públiku ho media.
“Ha’u hanoin ida ne’e mak aprovadu ita-nia índise liberdade imprensa iha nivel global tun ba beibeik tanba ita koko ona tau kanuru tohar ba servisu jornalista nian ne’ebé maka laiha ona liberdade tuir espíritu Konstituisaun Artigu 41,” nia tenik.
Akademista ne’e mós rekomenda ba Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (Sekoms) Expedito Dias Ximenes atu evita ka hasai tiha iha artigu 38° B kona-ba Responsabilidade Penál ne’e iha proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál .
Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos
You may like

Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli- Komunidade Musulmanu Timor-Leste, Kinta (19/02/2026), hahú hala’o jejun durante fulan-ida hodi hamoos sira-nia sala.
Nasionál
PM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Published
1 day agoon
19/02/2026
Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli– Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, husu bá tribunál no Ministériu Públiku (MP) arkiva tiha keixa kazu junta militár Myanmar.

Hatutan.com, (17 Fevereiru 2026), Díli— Sistema sosa pulsa eletrisidade ka token pré-pagu Eletrisidade de Timor-Leste, Empreza Públiku (EDTL, E.P) avaria ka error durante loron rua ona, hahú iha loron 16 to’o 17 fulan-Fevereiru ne’e.

Konsellu Ministru Aprová Projetu Rezolusaun Kona-Bá Konta Satélite Tasi Nian

CAC Submete Kazu Krime Korrupsaun Neen Ba Ministériu Públiku

Komunidade Musulmanu Timor-Leste Hahú Jejun

Joven Ida husi Maubisse Mate Mistériu iha Merkadu Taibessi

Konten Kreatór Ary Bargon Dúvida ho SEKOMS-MTK Lori Google AdSense ho YouTube Mai Timor-Leste

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Justisa & Krime1 week agoSuspeitu Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál iha Hera Aumenta Ba Na’in-Haat
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Defeza & Seguransa1 week agoGovernu Suspende Tempráriu Rekrutamentu Ajente PNTL 2025
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Polítika1 week agoKomisaun E Identifika Projetu Uma Dignu 25 iha Manatuto La’o Atrazu
Saúde1 week agoMinistra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha
Nasionál1 day agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar








