Connect with us

Polítika

Kriminaliza Produtu Jornalístika, Mari Alkatiri Konsidera Governu Xanana Tenta Kria Ditadura

Published

on

Hatutan.com, (11 Agostu 2025), Díli— Fundadór RDTL nu’udár mós eis-titular no Sekretáriu Jerál Partidu FRETILIN, Mari Alkatiri, konsidera proposta alterasaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) ne’ebé Sekretáriu Estadu  Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) prepara hodi hamosu tan artigu 38 B (responsabilidade penál) hatudu katak Governu da-sia ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão liuhosi SEKOMS iha intensaun atu kria afirmasaun ditadura iha Timor-Leste.

Lee Mós: SEKOMS iha “Intensaun Aat” Bá Liberdade Imprensa Hodi Hamosu Artigu Kriminaliza Produtu Jornalístika

PM Xanana kesi tais falun metin tiha SEKOMS Expedito Dias Ximenes nia oin iha ámbitu serimonia balun iha Natarbora, Munisípiu Manatuto, foin lalais ne’e. Foto/Repro husi Tiktok

Mari Alkatiri hateten uluk kódigu  penál  krimaniliza  difamasaun hasai tiha ona, agora SEKOMS Expedito Dias Ximenes lori  Governu da-sia (9) ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru (PM) Xanana Gusmão, impoin fali lei ne’e iha proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál atu krimaniliza fali jornalista ho nia produtu jornalístika,  ne’e kontinuasaun ditadura.

“Aktu  ne’ebé SEKOMS halo impoin artigu 38 B (responsabilidade penál), kontinuasaun  no afirmasaun ditadura iha ita-nia rain, maibé seidauk aprova, karik aprova duni kontinuasaun ditadura iha podér polítiku husi leten to’o baze buat hotu sira maka iha devér,” Mari Alkatiri hateten bá Jornalista sira liu-husi konferénsia imprensa rezidénsia eis-titular iha  Faról, Díli, Segunda (11/08/2025).

Advertisement

Fundadór RDTL ne’e  apela bá mídia, jornalista sira, asosiasaun jornalista sira no  bá masa krítiku sira atu   lalika ta’uk ko’alia nafatin,  hakerek nafatin  no  intelektuál sira, akadémiku sira tenke ko’alia nafatin tanba Governu da-sia (9) ne’e komesa hatún abut to’o karaik atu ema la bele livre halo espresaun  no bandu liberdade média ho jornalista sira nian hodi tenta impoin  lei kriminaliza jornalista sira ho nia produtu jornalístika.

Mari Alkatiri lembra iha tinan 2021, Governu da-ualu liuhosi Ministériu Justisa tenta krimanaliza difamasaun, maibé la konsege tanba bele hamate liberdade,  mas agora Governu Xanana hatudu momoos katak, hahú husi lei organizasaun  judisiáriu  no tun tan  ona mídia atu podér polítiku sirak kontrola buat hotu hodi hatuur daudaun ditadura.

“Ita gava-aan   dehan ita iha país mais demokrátiku  iha sudeste Aziátiku. Uluk ha’u hateten tiha ona,  mídia tenke livre,  ne’e mós bosok, imi sosa tiha mídia no jornalista  balun ho osan, agora balun la konsege sosa no sira firme ho sira nia profisaun hodi halo kontrolu sosiál, liuhosi notísia investigativu sira,  imi atu karrega sira ho Lei ne’ebé SEKOMS prepara hela ho artigu ida 38 B atu kriminaliza jornalista sira, editór, xefe redasaun no proprietáriu ho dirijente mídia sira. Ne’e  maka ha’u dehan ditadura husi leten, agora sei lei ida-ne’e maka aprova tan, ne’e ditadura podér polítika nian,” Mari Alkatiri afirma tan.

Nia subliña, aban bairua saída tan, eskola de’it kurríkulu sei muda,  tanba ne’e nia husu entidade hotu atu haree hamutuk   bainhira bá oin lei ne’e aprova duni, ne’e hatudu klaru ona  aktu polítika ditadura Governu Konstitusionál  da-sia nian liu-husi Sekretariadu Estadu Komunikasaun Sosiál, ne’ebé lidera husi Expedito Dias Ximenes.

Eis PR Francisco Guterres “Lú-Olo” ho eis PM Mari Alkatiri. Foto/Marcelino Tomae

“Ita haree took, maibé bá ha’u nia pozisaun  klaru dokumentu ne’ebé SEKOMS prepara tendénsia  ditadura, ditadura ida aat liu. Ita loke dalan husi rai-li’ur atu komanda ita,  ne’e ditadura kolonializmu foun iha  tendénsia boot,” eis-Primeiru Ministru ne’e tenik.

Biban ne’e, eis Prezidente Repúblika atuál Prezidente Partidu FRETILIN,  Francisco Guterres “Lú-Olo”, hateten,  se lei ida-ne’e maka kuandu aprova iha Parlamentu Nasionál, maka bankada Opozisaun FRETILIN sei husu  fiskalizasaun abstrata hanesan saida mak Bankada FRETILIN ho PLP halo ba Revizaun Lei Órgaun Judisiária ne’ebé  Tribunál Supremu Justisa deside ona inkonstitusionál.

Advertisement

“Lei ne’e parese aprova duni iha Parlamentu tanba sira maioria,  maibé ikus fiskalizasaun abstrata tuir tan,  buat ne’e akontese beibeik ona, ha’u lakohi antesipa dehan katak lei loos ka sala,” Lú-Olo hateten.

Iha Segunda  dadeer ne’e, hale’u tuku 09:45, Hatutan.com hasoru Sekretáriu Estadu, Komunikasaun Sosiál Expedito Dias Ximenes iha resintu Palásiu Governu ho intensaun atu halo konfirmasaun,  maibé nia informa katak, nia iha reuniaun ho RTTL,E,P kona-bá  preparasaun orsamentu 2025.

“Ita boot sira hakerek halo rungu-ranga tiha mai  konfirma fali, ha’u tempu laiha, tanba ha’u atu bá  halo reuniaun ho RTTL,E.P  OJE 2026 ninian, fó ita nia númeru kontaktu mai, depois maka ha’u kontaktu ita-boot,” SEKOMS Expedito Dias Ximenes lia-tun.

Artigu 38 B (Responsabilidad Kriminál) iha ezbosu proposta revizaun Lei KomSos. Foto/Repro

Fó hanoin  fila katak, molok ne’e, iha Sesta 08 fulan-Agostu 2025,  tuku 08:30 dadeer  Otl,   Hatutan.com hakat bá Gabinete SEKOMS nian  hodi halo konfirmasaun ho SEKOMS Expedito Dias Ximenes, maibé  husi pesoál balun Gabinete SEKOMS informa katak, Sekretáriu  Estadu Expedito Dias Ximenes halo hela atividade iha li’ur (la informa fatin tanba sira la hatene).

Iha tempu ne’ebá Hatutan.com tenta ona halo konfirmasaun entrevista doorstop ho  SEKOMS Expedito Dias Ximenes, hafoin partisipa iha atividade ida iha Institutu of Business (IOB) ho pergunta prinsipál mak intensaun saida  SEKOMS hamosu artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) iha ezbosu proposta revizaun Lei KomSos? maibé SEKOMS Expedito Dias Ximenes hakat ho  lalais bá  karreta Estadu nian ne’ebé nia utiliza, ho razaun katak,  nia iha atividade seluk ne’ebé nia tenke atende.

“Ne’e ha’u esplika tiha ona,  iha horibainhira imi Hatutan.com la bá tan, maibé depois maka ha’u dehan  Tito Livito  (pesoál fotógrafu SEKOMS nian)  kontaktu ó hodi bá  kantor de’it, ne’e-ka?,” Expedito Dias Ximenes  hateten ba jornalista Hatutan.com.

Advertisement

Ezbosu  proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos)  daudaun ne’e tama ona iha faze konsultasaun entre parte sira, liuliu Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) ho Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CITL) no ho jornalista, proprietáriu  média sira no asosiasaun jornalista sira.

Iha ezbosu proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál versaun Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál nian ne’ebé Hatutan.com asesu,  lori duvida no sai destaka diskusaun iha grupu jornalista Timor-oan sira, inklui iha asosiasaun jornalista sira.

Iha diskusaun informal sira-ne’e, jornalista sira konsidera ezbosu proposta revizaun Lei KomSos versaun SEKOMS nian ne’ebé kontempla artigu 38 B (Responsabilidade Penál) husi númeru 01 to’o númeru 07 la refleta Espiritu Konstituisaun RDTL artigu 40 (Liberdade Espresaun) ho artigu 41 (Liberdade Imprensa).

Ho nune’e jornalista sira  konsidera esforsu SEKOMS nian ba hamosu artigu 38 B  (Responsabilidade Penál) ka atu kriminaliza produtu jornalístika   ne’e deskonfia nu’udár “intensaun aat” husi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Dias Ximenes, hodi hamate ka oho  liberdade imprensa  iha Timor-Leste.

Artigu 38 B iha  ezbosu  proposta revizaun Lei KomSos Timor-Leste ne’e hetan kritika maka’as  hosi asosiasaun jornalista sira, inklui ativista jornalista no mós Provedór Direitu Umanu no Justisa ka antigu Prezidente Conselho de Imprensa de Timor-Leste.

Advertisement

Jornalista ho Asosiasaun Jornalista Sira  Tenke Halo Advokasia Maka’ás

Membru CI, Benevides Correia Barros. Foto/CI

Membru Conselho de  Imprensa (KI) ho espesialidade jurídiku, Konselleiru Benevides Correia Barros, husu ba jornalista sira ho asosiasaun jornalista sira tenke  halo advokasia maka’ás hodi kontra proposta ezbosu Lei KomSos Artigu 38° B (Responsabilidade Penál) nian ne’ebé bele hamate demokrasia no hamate liberdade imprensa no espresaun.

Konselleiru Benevides Correia Barros, afirma saida mak Conselho de Imprensa de Timor-Leste  tenke ezerse nia papél importante no mós maluk jornalista no média na’in  sira tenke halo advokasia maka’ás hotu-hotu tenke ko’alia ba públiku katak artigu 38° B ezbosu reivuzuan Lei KomSos husi SEKOMS  nian ne’e totalmente hamate demokrasia no mós  hamate Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun.

“Ezbosu Lei KomSos husi  SEKOMS  artigu 38° B ne’e, primeiru nia hamate espíritu kona-bá garantia liberdade espresaun no liberdade imprensa iha artigu 40 ho 41 Konstituisaun RDTL. Segundu, Artigu 38 B ne’e fasilita ema sira iha  podér polítika, podér ekonómika para fasil atu kriminaliza produtu jornalístika no fasil atu kriminaliza maluk jornalista sira,”  Konselleiru Benevides Correia Barros haktuir ba Hatutan.com liu hosi  mensajen WhatsApp.

Jurista Timor-oan ho esperiénsia hanesan advogadu liu tinan 10 ne’e fó nia opiniaun jurídiku katak artigu 38 B iha ezbosu proposta Lei KomSos husi SEKOMS nian  ne’e la refleta espiritu Konstituisaun artigu 40 (Liberdade Espresaun) ho  artigu 41 (liberdade Imprensa).

Tuir nia, instrumentu xave ba demokrasia mak ema tenke iha liberdade espresaun no liberdade Imprensa, livre ema atu halo asembleia, livre ba ema reuniaun, livre ba ema atu halo asosiasaun no fundasaun, maibé artigu 38 B  ne’e limite ona.

Advertisement

“Tanba ne’e mak ohin ha’u dehan hamate espíritu ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun RDTL  artigu 40 no 41 ne’e, artigu ezbosu ida SEKOMS prepara ne’e hamate buat lubuk boot ida liu-liu hamate konstituisaun no Lei,”  Konselleiru Benevides afirma.

“Artigu 38° B ne’e fasilita atu governu halo intervensaun direita ba produtu jornalístika no mós fasilita membru governu sira no podér polítika sira la’ós de’it halo intervensaun, maibé atu kriminaliza. Ha’u hakarak hatete parese fasilita mós membru governu sira kuandu jornalista hakerek kritika ruma ho investigativu maka membru Governu sira ho podér polítiku sira lori ba difamasaun,” nia hateten.

Lee Mós: SEKOMS Hakarak Restrinje Liberdade Imprensa iha Timor-Leste

Jornalista: Marcelino Tomae/Juvinal Cabral dos Santos

 

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Orsamentu Prezidente Repúblika US$12.175.212 Aprova iha Espesialidade

Published

on

By

Hatutan.com, (13  Novembru  2025), Díli- Parlamentu Nasionál aprová ona Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2026 ne’ebé aloká bá  Prezidente Repúblika ho montante US$12.175.212 iha faze  espesialidade ho votasaun a-favór 44 , abstensaun 20  no kontra zero.

(more…)

Continue Reading

Polítika

PN Aprová Proposta OJE 2026 Biliaun $2.291 iha Jeneralidade

Published

on

By

Hatutan.com, (07 Novembru 2025), Díli– Parlamentu Nasionál  (PN), Sesta (07/11/2025), aprová ona Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026 ho montante biliaun $$2.291 iha faze jeneralidade ho votu a-favór 42, abstensaun 23 no kontra zero.

(more…)

Continue Reading

Polítika

Estadu Timor-Leste Asegura Hela Millaun $39 Ne’ebé Tama Ilegál

Published

on

By

Hatutan.com, (07 Novembru 2025), Díli– Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, klarifika katak Estadu Timor-Leste asegura ona orsamentu millaun $39 husi montante millaun $42 ne’ebé tama illegal husi Singapura mai Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending