Hatutan.com, (03 Marsu 2026), Díli– Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, husu foin-sa’e sira atu aprende no banati tuir Inan-aman veteranu sira ne’ebé tau interese públiku ba nasaun nian duke interese individuál.

Preizdente Repúblika, José Ramos-Horta halo inspesaun ba serimonia Loron Nasionál Veteranu ba dala-IX, Tersa (03/03/2026), iha edifisiu Konsellu Kombatente no Libertasaun Nasionál (CCLN), Comoro, Díli. Foto/Média GPR
Prezidente Repúblika Ramos-Horta iha nia diskursu ba komemorasaun Loron Nasionál Veteranu ba dala-IX, Tersa (03/03/2026), ne’ebé hala’o iha edifisiu Konsellu Kombatente no Libertasaun Nasionál (CCLN), Comoro, Díli, hateten Timoroan hotu fó omenajen ba erói no Mártir sira Pátria nian.
“Ita hanoin sira ne’ebé durante tinan 24 Luta Libertasaun nian, hasoru adversidade ho korajen, disiplina no fiar ne’ebé la nakdoko ba independénsia Timor-Leste nian,” Xefe Estadu José Ramos-Horta hateten iha serimonia ne’ebé ho tema “Unidade iha Diversidade ho Sentidu ba Pátria”.
Ramos-Horta afirma Timor-Leste nian liberdade la’ós dádiva ida hosi istória ida-ne’e manán liuhosi sakrifísiu, organizasaun, unidade no sentidu misaun estraordináriu ida.
Veteranu sira reprezenta kapitál umanu no morál ne’ebé laiha paralelu. Sira iha esperiénsia, dixiplina, kapasidade organizasaun no lideransa. Sira hatudu katak diversidade husi orijen, kultura, rejiaun no sensibilidade polítika nunka sai obstákulu, maibé forsa.
Iha diversidade sira hetan unidade, iha unidade sira hetan vitória. Ohin loron, kapitál sosiál ne’e moris nafatin. Nia inspira no tenke inspira nafatin jerasaun foun feto no mane Timor-Leste sira.
“Doben labarik no foin-sa’e sira, sidadaun Timor-oan aprende husi imi-nia inan-aman no avó sira-nia ezemplu. Sira tau interese públiku Nasaun nian, komunidade sira no família sira aas liu sira-nia interese individual,” Ramos-Horta hateten.
Sira-nia ezemplu kompromisu, dedikasaun no espíritu sakrifísiu nian maka fundasaun ba ita-nia futuru. Timor-Leste agora hasoru luta foun luta ba Dezenvolvimentu. Karik ida ne’ebé mak difisil liu no ezijente liu hotu. Se ida uluk atu ba liberdade polítika, ida-ne’e maka ba liberdade ekonómika, dignidade sosiál no ema hotu nia moris-di’ak.
Timor-Leste iha kompromisu ba integrasaun tomak iha Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian (ASEAN), hodi asume responsabilidade atu sai Estadu-Membru ba dala-11.
Objetivu ida-ne’e ezije dixiplina institusionál, kumprimentu rigorozu ba kompromisu no reforma estruturál sira ne’ebé kle’an. Hanesan iha pasadu, unidade no organizasaun sei determinante atu alkansa objetivu estratéjiku ida-ne’e.
Nia hatutan Timor-Leste asume ona kompromisu internasionál sira ba ASEAN, OMK, CPLP, direitus umanus, no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS) Nasoins Unidas nian, entre sira seluk maibé ita-nia kompromisu boot liu maka ba Povu Timor-Leste.
Povu ida ne’ebé ezije luta ida ne’ebé metin no estruturadu hasoru pobreza multidimensionál, hasoru malnutrisaun no stunting, no hasoru inseguransa ai-han.
“Ita-nia Povu nia hakarak sira maka sai hanesan klamar ba luta libertasaun nian direitu ba moris-di’ak, saúde, edukasaun, eletrisidade, bee, saneamentu no seguransa sosiál. Hakarak sira-neʼe mak kontinua orienta ita ohin loron,”nia tenik.
Iha mundu globalizadu, inserteza no imprevizível, ita tenke hafoun fali espíritu misaun nian ne’ebé karakteriza Rezisténsia Nasionál. Ita presiza hametin soberania alimentár, diversifika ekonomia, promove empreendedorizmu, inovasaun no kriasaun oportunidade ba ema hotu, atu nune’e Timor-Leste la’ós independente iha planu formál de’it, maibé soberanu duni iha jestaun sustentável no estratéjika ba nia rekursu rasik.
“Povu Timor-Leste sente orgullu atu hanoin hikas fali inisiativa sira ne’ebé hatudu kapasidade transformadora husi ita-nia Veteranu sira, hanesan kriasaun Banku Ita-nia Futuru nian banku privadu dahuluk ho kapitál eskluzivamente hosi Timor-Leste,” afirma Ramos-Horta.
Projetu ida-ne’e simboliza tranzisaun husi luta armada ba luta ekonómika, husi rezisténsia ba konstrusaun, husi sakrifísiu ba investimentu iha futuru.
Ida-ne’e hatudu katak Veteranu sira nafatin iha liña oin ba dezenvolvimentu nasionál, hodi promove poupansa sira ne’ebé nesesária atu finansia projetu foun sira kona-ba uma, negósiu no investimentu iha área potensiál sira país nian – iha agrikultura, peska, floresta, turizmu, indústria, enerjia no servisu sira, hodi aposta iha ekonomia verde no azul.
Ita mós hatene katak preokupasaun lejítima sira persiste, rekoñesimentu justu ba kombatente sira hotu, sustentabilidade hosi pensaun sira, valorizasaun hosi sira ne’ebé tranzita ba reforma, no apoiu ba família sira no jerasaun sira tuir mai.
Estadu sei koprometidu nafatin atu garante justisa, transparénsia no dignidade ba ema hotu ne’ebé serbí ona Pátria.
“Ita-boot sira-nia misaun la remata ho independénsia. Ohin ita-boot sira maka sai guardiaun ba memória istórika no ai-riin ba estabilidade nasionál.Ita-boot sira maka ezemplu moris ida katak dixiplina, organizasaun no unidade bele transforma adversidade ba vitória.”
Atu selebrasaun ida-ne’e bele reforsa liután ita-nia koezaun nasional. Atu diversidade kontinua sai ita-nia rikusoin. Atu sentidu Pátria hela nafatin iha diferensa hotu-hotu nia leten.
“Unidu, ita sei marxa hodi konsolida independénsia ekonómika, justisa sosiál no prosperidade sustentável Timor-Leste nian. Ho respeitu kle’an no gratidaun rohan-laek, ha’u dehan ba imi, Nasaun rekoñese ita-boot sira, Nasaun fó onra ba ita-boot sira. Nasaun konta ho imi. Viva Veteranus Luta Libertasaun Nasional, Viva Timor-Leste,”Hateten PR Ramos-Horta.
Jornalista : Zita Menezes