Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Prezidente Repúblika Promulga Dekretu-Lei hodi Transforma CNA Sai Institutu Públiku

Published

on

Hatutan.com, (01 Marsu 2023), Díli–Prezidente Repúblika, José Ramós-Horta, promulga ona Dekretu-Lei númeru 3/2023, 15 fulan-Fevereiru, hodi transforma Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA, sigla portugés) sai Institutu Públiku (IP) foun.

Lee Mós : Hatán bá Fiskalizasaun Ekipa Konjunta iha CNA, Lei Fó Dalan bá Ministru Finansa Delega ‘Nia Ema’

Dekretu-Lei ne’e hetan ona promulgasaun hosi Prezidente Repúblika no públika ona iha Jornal da República iha loron 15 fulan-Fevereiru liubá.

Advertisement

Edifisiu CNA. Foto/doc.Hatutan.com

Sita hosi konta Facebook Ministro das Finança, Rui Augusto Gomes,  Kuarta (01/3/2023), katak diploma foun ne’e aprezenta hosi Ministru Finansas, Rui Gomes ,ho objetivu prinsipál atu hasa’e kapasidade jestaun, resposta no autonomia instituisaun CNA hodi mellora liután efisiensia no efikasia aprovizionamentu iha setór públiku administrativu.

Tinan kotuk, eis Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú-Olo promulga ona Dekretu-Lei númeru 22/2022, 11 fulan-Maiu kona-bá Rejime Jurídiku Aprovizionamentu, Kontratu Públiku ho nia Infrasaun sira.

Diploma ida-ne’e alarga ona atribuisaun bá CNA nune’e importante tebes atu adapta Institutu Públiku foun ne’e nia natureza servisu no rekursus sira ho tarefa servisus foun ne’ebé CNA sei hala’o.

Ho Diploma foun ne’e, CNA hetan atribuisaun hodi halo prosedimentu aprovizionamentu ho valór iguál ka liu  millaun $1 bá servisu sira no entidade sira setór públiku administrativu.

Bainhira hetan solisitasaun hosi Prezidénsia Repúblika, Parlamentu Nasionál, RAEOA no Munisípiu sira, CNA mós bele halo prosedimentu aprovizionamentu bá entidades Estadu hirak ne’e.

Diploma foun ne’e permite CNA atu organiza nia estrutura servisu sira ne’ebé inklui Diresaun sira hanesan: Diresaun Apoiu Jurídiku; Diresaun Aprovizionamentu Bens no Servisus; Diresaun Aprovizionamentu Obras; Diresaun Kontrolu Kualidade no Diresaun Servisus Korporativus.

Advertisement

Durante mandatu Oitavu Governu Konstitusionál, hahú hosi tinan 2018 to’o inísiu fulan-Fevereiru 2023, CNA realiza ona konkursu aprovizionamentu hamutuk 352 projetu ho totál kustu estimativa millaun $1,3.

“Durante tinan lima ikus ne’e, CNA realiza ona konkursu aprovizionamentu bá kontratu ne’ebé mak ezekuta ona hamutuk 257 projetu no valór kontratu kuaze millaun $621,1,” Ministru Finansas Rui Gomes hateten.

“Totál númeru pakote ne’ebé mak iha hela progresu nia laran hamutuk 95 projetu ho kustu estimativa  millaun $682,7. Nune’e, husi tinan 2018 to’o inísiu fulan-Fevereiru 2023, CNA realiza ona konkursu aprovizionamentu hamutuk 352 projetu ho kustu estimativa hamutuk  millaun $1,3.”

Fontes finansiamentu orsamentu ba projetus 352 ne’e mai hOsi fontes prinsipál tolu hanesan Fundu Infraestrutura, Fundu La’ós-Infraestrutura, no Empréstimu hosi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku  (ADB, sigla ingles)  no Banku Mundiál.

Rekorda iha 2011, CNA kria liuhusi Dekretu-Lei númeru 14/2011, 30 Marsu ho objetivu atu presta servisu aprovizionamentu ida ne’ebé di’ak ba liñas ministerias no entidades públiku sira seluk liuliu ba projetu infraestrutura boot estratéjiku sira no mós atu alkanse tranparénsia ba prosesu aprovizionamentu Estadu nian.

Advertisement

Lee Mós : Funsionáriu Na’in-38 iha CNA Nomeia De’it Hosi MF

Jornalista : Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Unidade Quarentena no Bioseguransa Destroi Produtu Ne’ebé Laiha Dokumentu

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli–Unidade Quarantena no Biosegurnsa destroi sasán hirak ne’ebé pesoál pasajeiru sira lori ka importa mai Timor-Leste ne’ebé identifika la tuir lei ka regulamentu Quarantena nian.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Timor Gap ho Timor Resource Asina Akordu bá Rezolusaun no Revizaun Akordu Operasaun Bloku Rai Maran A no C

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Dili–Timor Gas no Petroleu ( Timor Gap- sigla ingles) ho Timor Resource, Kinta (02/05/2024),  asina akordu kona bá rezolusaun no revizaun bá akordu operasaun konjunta (JOA) bá PSCs TL-OT-17-08 (Bloku Rai-Maran A) ho TL-OT-17-09 (Bloku Rai-Maran C).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Governu Sei Prodús Rezolusaun Ida Atu Halo Pagamentu Bá Projetu 62 Ne’ebé Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), DíliIX Governu Konstitusionál sei prodús rezolusaun ida hodi sai hanesan baze legal bá Governu hodi selu projetu obras publika 62 ne’ebé sai polémika tanba laiha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending