Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Tane Konsumidór Apresia Governu Hatún Taxa Importasaun

Published

on

Hatutan.com, (10 Agostu 2023), Díli—Assosiasaun Tane Konsumidór apresia ho IX Governu ne’ebé hatun ona taxa Lei impostu seletivu hosi 5% tun ka aplika fila-fali bá taxa anteriór ho 2,5%.

Espésie Bebidas ne’ebé folin sa’e iha inísiu tinan 2023.

“Tuir Tane Konsumidór mak ne’e, operadór ekonómika labele espekula ka hasa’e  folin arbiru tanba prezudika konsumidór sira. Seluk bá Governu atu rigór iha kontrolu,” Hatutan.com sita komunikadu, Kinta (10/08/2023).  

Lee Mós: Governu Hatun Ona Taxa Hosi 5% bá 2,5%

Iha loron 09 fulan Agostu tinan 2023, Konsellu Ministru (KM) hala’o surumutu hodi aprova ona projetu Lei ba alterasaun dahuluk ba Lei Nº 15/2022, de 21 de dezembro, kona-bá Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2023 no Lei Nº 2 /2022,de 10 de Fevereiru, refere ba enkuadramentu ba Orsamentu Jeral Estadu no Jestaun Finanseira Públika, mós alterasaun daruak ba Lei Nº 8/2008, de 30 de junho, Lei tributaria.

Advertisement

Resultadu pratika husi alterasaun sira ne´e,ninia resultadu pratika maka, IX Governu Konstitusionál liu hosi Reniaun Konsellu Ministru (KM) diminui ona taxa Lei impostu seletivu hosi 5% tun ka aplika fila-fali bá taxa anteriór ho 2,5%.

“Desizaun ne’e Konsellu Ministru propoin ona iha Progama IX Governu Konstitusionál, hakarak hamenus impaktu inflasaun no aumentu kustu vida ba sidadaun sira, hodi aumenta sira-nia podér kompra nian,” sita publikasaun Jornal Repúblika.

Ho hatun taxa importasaun hosi 5% hatun ba 2,5% bele lori impaktu ba konsumidor sira, liuliu presu ka folin bele kompetitivu no lori benefisiu ba Konsumidór sira.

Parte seluk, bele tulun konsumidór sira asesu ba ai-han ne’ebé korresponde ba nesesidade baziku folin ne’ebé naton ka assesivel ba konsumodór sira.

Tane Konsumidór mós hato’o ninia sujestaun atu hasa’e produsaun nasionál, nune’e bele iha produtu ba substitutu, ezemplu hasa’e produsaun fos rai laran hodi hatun dependénsia totál ba importasaun.

Advertisement

Sujestaun seluk maka, atualiza Dekretu Lei No.29 2011 ,20 de jullu kona-bá Presu justu no kontrolu rigór liu hosi aplikasaun Lei sira.

Lee Mós: Governu Hatun Taxa Importasaun Atu Kontribui bá Rekoperasaun Ekonomia

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending