Connect with us

Ekonomia

Tane Konsumidór Apresia Governu Hatún Taxa Importasaun

Published

on

Hatutan.com, (10 Agostu 2023), Díli—Assosiasaun Tane Konsumidór apresia ho IX Governu ne’ebé hatun ona taxa Lei impostu seletivu hosi 5% tun ka aplika fila-fali bá taxa anteriór ho 2,5%.

Espésie Bebidas ne’ebé folin sa’e iha inísiu tinan 2023.

“Tuir Tane Konsumidór mak ne’e, operadór ekonómika labele espekula ka hasa’e  folin arbiru tanba prezudika konsumidór sira. Seluk bá Governu atu rigór iha kontrolu,” Hatutan.com sita komunikadu, Kinta (10/08/2023).  

Lee Mós: Governu Hatun Ona Taxa Hosi 5% bá 2,5%

Iha loron 09 fulan Agostu tinan 2023, Konsellu Ministru (KM) hala’o surumutu hodi aprova ona projetu Lei ba alterasaun dahuluk ba Lei Nº 15/2022, de 21 de dezembro, kona-bá Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan 2023 no Lei Nº 2 /2022,de 10 de Fevereiru, refere ba enkuadramentu ba Orsamentu Jeral Estadu no Jestaun Finanseira Públika, mós alterasaun daruak ba Lei Nº 8/2008, de 30 de junho, Lei tributaria.

Advertisement

Resultadu pratika husi alterasaun sira ne´e,ninia resultadu pratika maka, IX Governu Konstitusionál liu hosi Reniaun Konsellu Ministru (KM) diminui ona taxa Lei impostu seletivu hosi 5% tun ka aplika fila-fali bá taxa anteriór ho 2,5%.

“Desizaun ne’e Konsellu Ministru propoin ona iha Progama IX Governu Konstitusionál, hakarak hamenus impaktu inflasaun no aumentu kustu vida ba sidadaun sira, hodi aumenta sira-nia podér kompra nian,” sita publikasaun Jornal Repúblika.

Ho hatun taxa importasaun hosi 5% hatun ba 2,5% bele lori impaktu ba konsumidor sira, liuliu presu ka folin bele kompetitivu no lori benefisiu ba Konsumidór sira.

Parte seluk, bele tulun konsumidór sira asesu ba ai-han ne’ebé korresponde ba nesesidade baziku folin ne’ebé naton ka assesivel ba konsumodór sira.

Tane Konsumidór mós hato’o ninia sujestaun atu hasa’e produsaun nasionál, nune’e bele iha produtu ba substitutu, ezemplu hasa’e produsaun fos rai laran hodi hatun dependénsia totál ba importasaun.

Advertisement

Sujestaun seluk maka, atualiza Dekretu Lei No.29 2011 ,20 de jullu kona-bá Presu justu no kontrolu rigór liu hosi aplikasaun Lei sira.

Lee Mós: Governu Hatun Taxa Importasaun Atu Kontribui bá Rekoperasaun Ekonomia

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

OJE 2027, MTK hetan aumentu iha kategoria bens servisu millaun 14 USD

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Alemaña hakarak estabelese kooperasaun ekonomia ho Timor-Leste

Published

on

By

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Komemorasaun Loron Mundial Ai-han 2026: Inovasaun Tenke Serve ba Nutrisaun, Povu no Planeta, la’ós de’it ba lukru

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubru 2026), Díli--Atu komemora Loron Mundial Ai-Han, iha loron 16 Outubru 2026, La’o Hamutuk nafatin apela ba Governu, Parlamentu Nasionál, Prezidente da Repúblika, parseiru dezenvolvimentu, setór privadu, sosiedade sivil kooperativa no agrikultor sira atu kontinua haforsa produsaun agrikultura iha rai laran no hametin ekonomia rurál ne’ebé produtiva, reziliente no sustentável. Ho nune’e bele transforma sistema alimentár Timor-Leste nian hodi garante asesu ba ai-han nutritivu, seguru no asesível ba ema hotu.

(more…)

Continue Reading

Trending