Connect with us

Ekonomia

Senáriu OJE 2024, Entre Billaun $1.6–Billaun $1.9

Published

on

Hatutan.com, (12 Setembru 2023), Díli-IX Governu Konstitusionál ne’ebé lidera hosi Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão,  Tersa 12 fulan-Setembru, hahú ona jornada orsamentu preparasaun bá Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan tinan 2024, ho tema “kontinua konsolida no transforma prestasaun sservisu liuhosi hadi’a sistema jestaun no estratéjias investimentu”.

Lee Mós : Diskursu PM Xanana iha Okaziaun “Jornada Orçamento OJE 2024”

Iha jornada orsamentu preparasaun bá Orsamentu Jerál Estadu (OJE)  2024 ne’e, Ministériu Finansas aprezenta senáriu haat, hosi billaun $1.6, billaun $1.7, billaun 1.8, no senáriu ikus liu ho montante billaun $1.9.

Advertisement

Diretór Jerál Planeamentu no Orsamentu iha Ministériu Finansas, José Alexandre de Carvalho, esplika, jornada orsamentu ne’e, la’os buat foun ida iha prosesu orsamentu jerál estadu nian. Tanba ne’e, ohin ne’e, ministériu finansas, kumpri de’it kalendáriu ne’ebé mak aprovadu hosi konsellu ministru, katak, ohin, realiza jornada orsamentu bá orsamentu jerál estadu 2024 nian.

“Tétu orsamentu ne’ebé mak propoin iha proposta iha haat, hosi billaun $1.6 to’o billaun $1.9. Tetu ida ne’e, konsidera ho ita-nia sustentábilidade fundu mina-rai nian. Sustentábilidade katak, vida fundu mina-rai nian ne’e. Kada tétu, iha ninia implikasaun ho vida fundu mina-rai ne’e rasik,” Diretór Jerál Planeamentu no Orsamentu iha Ministériu Finansas, José Alexandre de Carvalho, informa bá jornalista sira, liuhosi koferénsia imprénsa, iha Ministériu Finansas, Ai-tarak Laran, Díli.

Diretór José Alexandre esplika, jornada orsamentu ne’e, signifika katak, tempu atu hahú Governu nia prosesu orsamentu ho nia objetivu mak, Primeiru Ministru Xanana Gusmão, atu halibur membru Governu sira, no mós kamada sosiedade oioin hotu, atu hetan orientasaun polítika bá orsamentu jerál estadu tinan oin nian.

Orientasaun polítika ne’ebé maka, Primeiru-Ministru hato’o iha jornada orsamentu preparasaun ne’e, atu nune’e, bele simu fali informasaun ida ne’e, ministeriu ida-idak lori fali informasaun sira ne’ebé mak ohin hato’o iha jornada orsamentu ne’e, atu sira bele bá prepara sira-nian planu asaun anuál nian, hodi nune’e, bele hetan alokasaun orsamentu, nune’e, sai orsamentu jerál estadu 2024 nian.

Iha jornada ne’e, alende simu orientasaun polítika hosi Primeiru-Ministru kona-bá orsamentu nian, Ministériu Finansas, utiliza oportunidade ida ne’e, atu hato’o informasaun hothotu, liga ho situasaun finansas públikas nian, inklui prosesu atu aliña propósta atividade sira, ka projetu hosi liña ministériu sira, ho programa Governu nian.

Advertisement

Iha jornada orsamentu ne’e, ministériu finansas mós, informa kona-bá situasaun finanseira, signifika, koalia kona-bá Timor-Leste nian fundu minarai, koalia kona-bá situasaun empréstimu ninian, projetu sira ne’ebé mak iha parséria públiku ka priváda, informasaun makro-ekonómiku nian sira ne’e hotu, atu nune’e, ida-idak fila-fali, bele utiliza atu define sira nia planu asaun anuál bá 2024 nian.

Diretór Jerál Planeamentu no Orsamentu iha Ministériu Finansas ne’e hatutan, jornada ne’e, hanesan hanesan pontu partida ida, atu Governu hahú ninian prosesu orsamentu ne’e.

Diretór jerál Servisu Korporativus iha Ministériu Finansas, Joanico Pinto haforsa, iha jornada orsamentu ne’e, Governu seidauk iha desizuan ruma. Tanba tétu senáriu haat ne’ebé ekipa MF sira aprezenta ne’e, sei lori fila-fali bá diskute iha sorumutu konsellu ministrus nian, hodi hetan apresiasaun detallu.

“Bainhira konsellu aprova ona, mak ho baze bá aprovasaun tétu agregadu ne’e, ministériu finansas, halo dezagregasaun, para koordena ho liña ministériu sira, prepara ninia planu asaun anuál, no sege tuir fali mai, sei iha komite, no kalendáriu ne’ebé provadu iha konsellu ministrus. Senáriu haat ne’e, iha $1.6, $1.7, $1.8, ho $1.9,” Diretór Joanico Pinto esplika tán.

Liga ho jornada orsamentu preparasaun bá OJE 2024 nian ne’e, Ministru Interior (MI), Francisco Guterres, informa, ohin ne’e, sira foin mak atu haree tétu sira mak mai hosi ministériu finansas nian.

Advertisement

“Ita-boot haree, ohin, ami foin mak haree hela. Ami seidauk koalia orsamentu ida,” Ministru Interio, Francisco Guterres  hateten.

Ministeriu Defeza, tuir Ministru Defeza (MD), Pedro Donanciano Costa Gomes “Klamar Fuik” dehan, nia seidauk bele pronúnsia buat ida, purke, hanesan saida mak primeiru ministru, hatete ona katak, hafoin jornada orsamentu ne’e, ministériu hothotu sei reúni iha konsellu ministrus, depois mak haree bá fatór ida, tétu orsamentál ne’ebé mak eziste.

“Ita nian orsamentu bá estadu, haree bá prioridade, depois sai pragmátiku. Ida ne’ebé mak ita halo uluk, halo tuir ita nian kbi’it. Ha’u lakohi atu adianta buat ida, kuandu seidauk bele koalia. Ou sei koalia lai iha konsellu de ministrus,” Klamar Fuik hatán bá Hatutan.com.

 Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

By

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

By

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending