Foin lalais ne’e, públiku iha Timor-Leste hakfodak ho manifestu ida kona-bá nasaun nia situasaun ne’ebé fó sai liuhusi média sosiál Facebook husi membru Governu balun.
Lee Mós: EDITORIÁL: Tinan Rua Hatutan.com, Serví Públiku ho Informasaun no Goza Independénsia

Palácio do Governo. Foto/Dok. Espesiál
Asaun sira hanesan ne’e hamosu pergunta importante ida: Merese duni ka informasaun estratéjiku sira hanesan ne’e, liuliu kona-bá seguransa Estadu nian tenke fahe ka fó sai ba publiku?
Esensialmente, nasaun hotu-hotu iha mekanizmu komunikasaun públika hodi hato’o informasaun bá sidadaun sira liuliu kona-bá asuntu seguransa nasionál ne’ebé perturba ema barak nia atensaun ho kuidadoza tebes. Tanba, informasaun sira kona-bá seguransa nasionál, estabilidade polítika, ka estratéjia estadu nian normalmente jere ho kuidadu hodi evita hamosu pániku, interpretasaun sala, ka esplorasaun hosi parte balu.
Saida mak fó sai iha menifestu ne’e hamosu pergunta fundamentál ida kona-bá motivasaun husi publikasaun ida-ne’e. Serake hodi hasa’e de’it konxiénsia públika no partisipasaun sidadaun nian iha salvaguarda demokrasia, ka iha ajenda polítika balun?.
Buat ne’ebé ita nota husi manifestu ne’e maka kona-bá frakeza sira iha jestaun komunikasaun públika, liuliu kona-bá seguransa estadu nian. Tenke iha sereidade katak informasaun estadu nian labele hanesan ho opiniaun pesoál. Nunee, bainhira sira ne’ebé okupa kargu públiku uza media sosiál hodi divulga informasaun kona-bá kondisaun nasionál sira, bele hamosu espekulasaun oin oin iha públiku kona-bá faktu sira ho nia interpretasaun polítika mós. Ida-ne’e risku tebes hodi estraga mós konfiansa públiku nian ba instituisaun Governu nian no bele mós hametin narrativa sira hosi sira ne’ebé buka hodi esplora inserteza.
Husi perspetiva krítika, asaun ida-ne’e hamosu pergunta boot ida: Divulgasaun manifestu ne’e iha duni interese nasionál, ka serve de’it interese polítiku espesífiku ida?
Presiza Reve Medida sirkula informasaun kona-bá situasaun seguransa rai-laran nian iha espasu públiku

Reuniaun Konsellu Ministru (KM). Foto/Dok.
Iha era informasaun ne’ebé lao lais tebes, transmite mensajen sira kona-bá situasaun seguransa rai-laran liuhosi media sosiál presiza tetu ho didiak bainhira ita seidauk iha evidensia ne’ebé forte satan autór sira ba asuntu hirak ne’e sirkula ho livre hela iha ita-nia-leet. Enkuantu intensaun sira ne’e hodi hasa’e konxiénsia publiku, pasu sira hanesan ne’e sei lori risku signifikativu sira. Informasaun sensivel, se la jere ho kuidadu, bele hamosu pániku, persesaun sala, no bele hetan esplorasaun hosi parte sira ne’ebé iha intensaun hodi sobu estabilidade nasionál.
Estadu iha responsabilidade prinsipál hodi proteje seguransa nasionál. Ida-ne’e signifika katak informasaun estratéjiku ne’ebé bele fó impaktu ba orden públika, seguransa defeza nian, ka soberania tenke jere ho maneira ida ne’ebé kontroladu. Divulgasaun informasaun ne’ebé la seletivu sei husik de’it públiku moris iha konfuzaun nia laran. Tamba publiku la hetan mensajen neebe ho kontestu klaru no pior liu halo publiku susar hodi komprende situasaun loloos.
Iha situasaun hanesan ne’e, aprosimasaun ida ne’ebé apropriadu liu mak estabelese kanál komunikasaun ne’ebé kontroladu, hodi nune’e, públiku kontínua hetan informasaun ne’ebé relevante no loos sein fó perigu ba seguransa nasionál.
Transparénsia importante nafatin, maibé tenke iha balansu ho protesaun ba informasaun ne’ebé krusiál ba seguransa nasaun nian.
Hodi konklui, to’o ona tempu ba estadu hodi reafirma ninia prioridade sira: proteje seguransa no estabilidade nasionál liuhosi jestaun informasaun ne’ebé matenek, la’ós liuhosi divulga buat hotu ba públiku. Nune’e de’it mak povu bele sente seguru no estadu mantein nia soberania. ***