Connect with us

Justisa & Krime

FOKUPERS, JSMP ho RFTL Kondena Pratika Asédiu Sexuál iha UNTL

Published

on

Hatutan.com, (08 Outubru 2025), Díli-FOKUPERS, Judicial System Monitoring Program (JSMP) ho Rede Feto Timor-Leste (RFTL) kondena asédiu sexuál iha instituisaun edukativa  no husu ba públiku liu-liu estudante sira labele ta’uk atu ko’alia sai no husu tulun bainhira hetan aktu asédiu seksuál ka violénsia sira seluk.

Lee Mós: Konsellu Disiplinár UNTL Halo Investigasaun Ba Kazu Asédiu Sexuál

Liu husi konférensia imprensa iha FOKUPERS, Kuarta (08/10/ 2025), Portavós, Silveiro da Silva de Araújo hateten, FOKUPERS,  JSMP no RFTL manifesta nia preokupasaun sériu relasiona ho keixa ka denúnsia ba kazu asédiu sexuál no abuzu seksuál ne’ebé akontese iha instituisaun edukativa sira.

Advertisement

Akontesimentu sira ne’e hatudu katak estadu Timor-Leste falla tebes iha nia mekanizmu prevensaun, protesaun no denúnsia ne’ebé eziste iha sistema edukativu.

Ba públiku nia koñesimentu, asédiu seksuál mak komportamentu ida ne’ebé la ho hakarak (la-desejadu) ho natureza seksuál ne’ebé afeta dignidade feto no mane ka konsidera ofensivu ho liafuan (verbal), la ho liafuan (non-verbal) ka fizikamente, hanesan tau liman ka halo koméntariu sujestivu, halo koméntariu ho natureza seksuál, hatudu pornografia, husu favor seksuál, ka kria ambiente serbisu ne’ebé intimidadu, hostil, humilhante no halo vítima sente inseguru ka la-komfortavel iha fatin públiku sira.

“Bazeia ba vídeo ne’ebé dadauk ne’e viral no akontesimentu sira seluk sai ona konsumatóriu públiku, ami hakarak hato’o rekomendasaun no husu ba Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) liuhosi Magnifiku Reitor no unidade pro-reitoria atu emidiatamente foti asaun urjente hodi suspende suspeitu hosi kna’ar nu’udar manorin na’in iha UNTL hodi hein prosesu tuir mai,” Portavós Silveiro da Silva de Araújo hateten.

Portavós nafatin husu ba UNTL liu-hosi konsellu disiplinar atu loke prosesu investigasaun ba suspeitu sira ne’ebé prátika aktu violénsia asédiu seksuál iha kampus ho Rrgorozu, imparsial no transparensia.

Husu ba UNTL tenke aplika sansaun disiplinar ba autór ne’ebé kulpadu bazeia ba gravidade kazu no labele admite ema ne’ebé hanesan predator seksual atu kontinua kna’ar hanesan manorin nain.

Advertisement

Husu ba Ministériu Edukasaun ho seriedade atu obriga eskola sira hotu hosi nivel primaria to’o ensinu superior atu estabelese mekanizmu simu keixa ka dununsia ho konfidensialidade, seguru no sentradu ba vítima iha eskola sira, no mós husu ba ministériu edukasaun foti responsabilidade nu’udar estadu atu implementa Rekomendasaun CEDAW Komite ba Estadu Timor-Leste iha Maiu 2023 kona-ba asegura ambiente edukasaun ne’ebé seguru no iha fasilidade ijiene no saneamentu ne’ebé livre hosi violénsia bazeia ba jéneru hasoru feto no labarik-feto sira, inklui transporte seguru ba no hosi eskola sira, investiga, prosesa no fó kastigu adekuadu ba kazu asédiu no violénsia bazeia ba jéneru, inklui kastigu korporál, hasoru labarik-feto no feto sira iha instituisaun edukasaun, no fornese protesaun imediata ba vítima sira.

“Husu dosente sira atu labele uja ita-bo’ot sira nia influensia no superioridade no vulnerabilidade estudante sira nian hodi atinje ita-bo’ot sira nia nesesidade no dezeju seksual. Hatuur ita bo’ot sira nia maturidade hanesan edukadór, no mós kaer metin ba orientasaun Nú. 12/2017, 9 de Agostu husi Komisaun Funsaun Públika kona-ba prevensaun no kombate asédiu seksuál iha funsaun públika,”  Silveiro da Silva de Araújo hateten.

Sira nia parte husu ba Ministériu Edukasaun atu kria sistema avaliasaun ida ne’ebe mak transparente no bandu atividade eskola nian hotu tenke halo iha resintu eskola nian, labele fora hosi resintu eskola nian.

Liuhusi komferensia Imprensa ne’e Porta-vos, rekomenda ba Provedór Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) atu asegura implementasaun Lei liuhosi monitorizasaun ba lei sira Manuais, Regularmente iha implementasaun sira ho efikas tuir prinsípiu DH no Boa Governasaun.

Iha fatin hanesan, Diretora FOKUOPERS, Domingas Afonso Amaral, afirma,  sira mos asesu liu husi media kona-ba kazu Asédiu sexuál ne’ebé akontese iha instituisaun edukativa maibé vitima seidauk ba hato’o keixa iha organizasaun Fokupers.

Advertisement

“Hanesan organizasaun Fokupers nia komprimisiu mak nafatin suporta liuhusi presta estetmentu ruma iha média atu nune’e bele fó enkoraja nafatin ba vitima sira seluk karik sira ne’ebé mak sei iha tan bele kontinua tan brandi atu fó sai nomos ko’alia sai saida mak sira hasoru no sira la senti mesak, ida ne’e mak esforsu ami halo aleinde fó asistensia ba sira,” dehan Diretora FOKUPERS.

Diretora afirma, FOKUPERS hamutuk ho Universidade UNTL iha tinan kotuk komesa asina ona memorandu entendimentu ida atu haree kona-ba komprimisiu asegura kampus seguru, isiativa asegura prevensaun Asédiu sexuál, violensia bazeia ba jeneru iha UNTL rasi, ida ne’e atu reforsa mekanismu referal iha kampus refere.

FOKUPERS  enkoraja nafatin vitima sira labele ta’uk odamatan organizasaun Fokupers nakloke no vitima sira bele hato’o keixa labele ta’uk ko’alia sai.

“Dadus ne’ebé mak ita regista iha ne’e deskulpa, ami so fornese too fulan Juñu de’it fulan neen primeiru, entaun total kazu regista hamutuk 126, no husi kazu ne’e violensia fiziku 45, violensia sexuál 25, abuzu sexuál 8, Asédiu sexuál 2, insestus 10 no sira seluk abandona mak numeru boot 49, kazu sira ne’e ita fó apoiu psikososial fo fatin segura ba sira bele hela iha Uma Mahon no apoiu mos prosesu legal nia husi parseiru sira seluk”.

Dadus ne’ebé organizasaun ne’e akompaña iha prosesu legal hamutuk 126 ne’e ba Ministériu Públiku kazu 31 husi kazu sira ne’e ida ne’ebé hetan desizaun final pena prizaun iha kazu 4, pena suspensaun iha kazu 5, alimentasaun kazu 5, absolve kazu 4, pena multa kazu 6 no arkiva kazu ida.

Advertisement

Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Estradisaun Fujitvu Kalumban Mali Depende Desizaun PGR

Published

on

Hatutan.com, (13 Fevereiru 2026), Díli– Atu halo estradisaun bá  Kalumban Mali nu’udár fujitvu  husi Prokuradoria Timor Osidentál ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia, depende bá desizaun bá Prokuradoria Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) ka Ministériu Públiku, tanba  Kulumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, halai husi justisa hodi mai haksumik tinan barak ona  iha Timor-Leste no dezde tinan 2023 hetan ona nasionalidade Timorense. 

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Suspeitu Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál iha Hera Aumenta Ba Na’in-Haat

Published

on

Hatutan.com, (10 Fevereiru 2026), Díli-Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisípiu Díli kontinua hakle’an investigasaun ba kazu violasaun no koasaun seksuál ne’ebé akontese iha Hera iha loron 28 fulan-Dezembru tinan 2025.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

Published

on

Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli- Provedór Direitu Umanu no Justisa  (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, Segunda (09/02/2026),  informa PDHJ submete ona karta ba Ministériu Interiór husu  anula no suspende prosesu rekrutamentu kadetas Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL)  hodi hein prosesu investigasaun relasiona ho diskriminasaun sira ne’ebé akontese iha prosesu rekrutamentu nian laran.

(more…)

Continue Reading

Trending