Hatutan.com, (26 Maiu 2026), Díli– Autoridade Polísial liu-liu Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminál (PCIC- sigla portugés), labele esklui kazu fujitivu Kalumban Mali ne’ebé halai husi justisa iha Timor Osidental ka Nusa Tenggara Timur (NTT)-Indonézia mai subar iha Timor-Leste to’o deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timoroan ho idenitdade Leonardo Benigno Tilman.
Lee Mós: Prezidente Repúblika Ezije Entrega Fujitvu Kalumban Mali Bá Justisa Indonézia

Ministru Justisa Sérgio da Costa Fernandes Hornai.
Ministru Justisa Sérgio da Costa Fernandes Hornai hatete bá Hatutan.com iha iha Ministériu Finansas, Díli, Tersa (26/05/2026), hateten maske alegadu fujitivu Kalumban Mali muda tiha ona nia nasionalidade, maibé aktu krime ne’ebé nia komete iha nia paíz orijen la bele esklui husi responsabilidade legál .
“Sé Kalumban Mali ne’e hanesan fujitivu ida, tanba nia halai husi nia responsabilidade. Entaun autoridade investigadór sira tenke halo medida apropriada bá nia, labele esklui,” Ministru Justisa Sérgio da Costa Hornai hateten.
Antigu Komisáriu Komisaun Anti-Korrupsaun ne’e hatutan, biar ho nasionalidade Timoroan ka estranjeiru, aktu krime ne’e nia responsabilidade la bele esklui. Só bele esklui bainhira iha preskrisaun ka desizaun tribunál ne’ebé deside buat seluk.
Nia afirma Kalumban konsidera hanesan fujitivu tanba halai no subar-an husi responsabilidade legál ne’ebé tenke enfrenta iha nia paíz orijen.
Tuir Ministru Justisa katak, kazu fujitivu Kalumban Mali, governu haree situasaun rua de’it maka bele aplika, primeiru, halo estradisaun, tanba kazu ne’e iha relasaun ho desizaun balun ne’ebé tuir konstituisaun no lei kona-bá estradisaun, nune’e autoridade sira presiza halo medida tuir dalan legal. Tanba Fujitvu Kalumban Mali ne’e sai hanesan pesoál ida-ne’ebé alvu husi nia paíz orijen, entaun nia halai mai iha ne’e, tenke halo médida bá nia.
Nia esplika, se karik Kalumban Mali tama mai hela iha ne’e ho vistu ne’ebé mate, nia tama mai iha ne’e liu ona prazu entaun médida seluk média Administrativa tenke halo bá nia para atu halo kumprimenta bá kazu ne’e.
“Ha’u la bele halo espekulasaun kona-bá saída maka lei hatete, ita tenke halo tuir bá iha lei ne’e interpreta halo nusa, depois ita tetu ema halo desizaun, ema hotu iha liberdade atu mai hela iha Timor, maibé hanesan ita-boot sira hanesan sidadaun Timoroan livre atu hela territóriu nasionál tomak mais sei ita boot sira halo barullu ka halo nusa, entaun enfrenta ita boot sira.
Nia afirma, tanba ne’e liberdade ne’e la’ós absoluta, maibé liberdade ne’e relativa, katak, kualker sidadaun de’it hela iha Timor, tenke tuir prinsípiu sira iha iha Timor, sei ema estranjéiru tenke kumpri rekejitu sira.
Fó hanoin tan fali katak iha Kuarta, 05 fulan-Juñu tinan 2023, hale’u tuku 16:00 Otl, PCIC halo kapturasaun no detensaun ba fujitivu Kalumban Mali iha nia rezidénsia Fomento, Díli.
Autoridade PCIC kaptura no detein fujitivu Kalumban Mali relasiona ho informasaun katak nia kaer ilegalmente dokumentu sidadania Timor nian hodi troka nia naran ba Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.
Iha detensaun no kapturasaun ne’e, PCIC asegura dokumentu importante sira hosi Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, hanesan sertidaun Nascimento ne’ebé deskonfia atribui husi indivíduu balu iha Ministériu Justisa Timor-Leste, Billete Identidade Timor-Leste no sertidaun kazamentu husi Parókia ida ne’ebé hola parte iha Arkidioseze Metropolitana Díli.
Fujitivu Kalumban Mali nia orijen husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).
Jornalista: Marcelino Tomae