Connect with us

Justisa & Krime

TL iha Fleksibilidade Aplika Mekanizmu Justisa Tranzitóriu

Published

on

Hatutan.com, (18 Jullu 2022), Díli-Centro Nacional Chega (CNC) konsidera implementasaun justisa tranzitóriu iha Timor Leste (TL) aplika ho fleksibilidade tanba liu husi mekanizmu rekonsiliasaun ho inimigu iha tempu pasadu hodi fó importánsia bá rekoñesimentu husi Estadu bá sobrevivente sira.

Lee Mós : AJAR Lori Timoroan 200 iha Indonézia Hasoru Família iha Timor-Leste

Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria FErnandes. Foto/CNC

Objetivu prinsipál husi justisa tranzitóriu iha TL maka atu garante rekoñesimentu husi Estadu bá saida maka akontese iha pasadu liu-liu bá sobrevivente sira, maske balun lakohi de’it hetan rekoñesimentu maibé hakarak haree autór krime sira lori bá julgamentu.

“Mekanizmu implementa justisa tranzitóriu iha Timor primeiru bá kazu 1999 oinsá Estadu koopera ho Nasoins Unidas (ONU) hodi harii Tribunál bá kazu 1999 iha Dili, maske rezultadu la hanesan ho ida ne’ebé ita hakarak tanba iha momentu ne’ebá lider sira iha hanoin katak atu garante dezenvolvimentu maka presiza introdús mekanizmu akordu dame ka rekonsiliasaun ho inimigu iha tempu pasadu, segundu mekanizmu seluk maka restaurativa hodi harii komisaun rekolamentu ne’ebé foku liubá sobrevivente sira ho konseitu labele akontese tan, terseiru maka direitu atu hatene mézmu iha ona rekonsiliasaun maibé tenke hatene katak saida maka akontese iha pasadu, tanba ne’e implementasaun mekanizmu justisa tranzitóriu iha TL aplika ho fleksibilidade tanba jenerál ne’ebé involve livre no hirak ne’ebé iha Timor maka tama kadeia,” Diretór Ezekutivu CNC, Hugo Maria Fernandes hateten iha nia aprezentasaun kona-bá implementasaun justisa tranzitóriu iha semináriu Nasionál ho tema “Mekanizmu Justisa Tranzitóriu iha Timor-Leste” hodi komemora aniversariu CNC nian bá dala-V iha  Balide, Segunda (18/07/2022).

Advertisement

Mekanizmu implementasaun justisa tranzitóriu tenke haree bá kontestu polítika ne’ebé iha, tanba presiza seguru iha futuru hodi halo dezenvolvimentu tanba ne’e iha TL aplika ho fleksibilidade, maibé garante iha rekoñesimentu espesiál husi Governu ba sobrevivente sira.

Jornalista : Carmelita Isaac

 

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

JSMP Husu PCIC-MP Labele Nonok ho Kazu Fujitivu Kulumban Mali

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Marsu 2026), Díli– Judicial System Monitoring Programme (JSMP- sigla Inglês) husu ba Polísia Sientífiku Ivestigasaun Kriminál (PCIC- sigla-portugés) ho Ministériu Públiku (MP) atu labele nonok ho prosesu investigasaun bá kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé halai husi Justisa Indonézia mai subar tinan barak ona iha Timor-Leste no deskonfia falsifika dokumentu hodi  hetan nasionalidade Timoroan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PNTL Submete Ona Ba Minitériu Públiku Kazu Ofisiál Polísia Militár Na’in-Rua Baku Lesuk ZFS

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Díli-Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) submete ona ba Minitériu Públiku (MP) kazu ofisiál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) husi unidade Polísia Militár (PM) na’in-rua ho naran inisiál WLC no A ne’ebé baku lesuk vítima ZFS.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Deskonfia Fujitivu Kalumban Mali “Hamutuk” Hela ho PR Ramos-Horta iha Atividade Sosiál Sira

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Fevereiru 2026), Díli–Fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia falsifika dokumentu hodi hetan nasionalidade Timor ho naran Leonardo Benigno Tilman, hola parte ativu iha atividade sosiál ka atividade karitativu Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta nian.

(more…)

Continue Reading

Trending