Connect with us

Polítika

CFP Rejista Ona Funsionáriu Públiku 54.000

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2022), Díli—To’o oras-ne’e Comissão Funcão Pública (CFP) rejista ona funsionáriu públiku na’in 54.000.

Prezidente CFP, Faustino Cardoso Gomes hamutuk ho estrutura atualiza servisu no hato’o relatóriu tinan 2021 ba Primeiru Ministru (PM) Taur Matan Ruak, iha Rezidénsia Ofisíal Faról, Segunda (25/07/2022). Foto/Média PM.

Dadus ne’e Prezidente CFP Faustino Cardoso Gomes atualiza ona ba Primeiru Ministru (PM) Taur Matan Ruak iha Rezidénsia Ofisíal Faról, Segunda (25/07/2022).

Lee Mós: 2002-2022 CFP-MS Rekruta Profisionál Saúde 5.525

Dadus ne’e Parte estrutura CFP mós hatuur iha relatóriu tinan 2021 no husu tulun ba Xefe Governu atu haree hamutuk tanba tendénsia númeru funsionáriu públiku ne’ebé aumenta ba bebeik atinje ona, to’o rihun 54.

Advertisement

“Ami mai hodi halo atualizasaun ba situasaun Funsaun Públika ba Primeiru Ministru liu-liu ami hato’o ami nia relatáriu 2021, Segundu ami ko’alia kona-bá aumentu forsa de traballu iha Funsaun Públika, imi hatene dalabarak ami sempre hato’o katak oras ne’e ita nia numerú funsionariu aumenta ba bebeik no oras-ne’e porvolta 35.900, sei konta ho PNTL no F-FDTL, kazuais sira besik rihun 54, iha tendénsia aumenta ba bebeik,” Faustino Cardoso hateten.

CFP mós hato’o ba Primeiru-Ministru atu haree didiak situasaun ida-ne’e,  nune’e mós akonsella ba PM oinsá bele iha armonizasaun estrutura salariál, iha administasaun direta no indireta sira, nune’e asegura armonia no ekilibriu ne’ebé di’ak, dezempeñu ne’ebé efikaz, efisiente, iha Administrasaun Públika  nian.

Parte CFP mós atualiza kona-bá promosaun Funsionáriu Públiku ba tinan ida-ne’e nian, sei hahú iha loron 08  fulan-agostu tinan ne’e, iha funsionáriu 7.000 mak tuir atu ikus-mai ema atus 866 mak sei  promovidus ho ajustamentu salariál hahú hosi tinan oin fulan-janeiru.

Alende ne’e, atualiza ba Xefe Governu kona-bá kestaun serbisu inspetór ninian efikaz, serbisu oinsa halo kontrolu internu ne’e la’o di’ak hodi asegura boa Governasaun no komprimentu ba regra sira ne’ebé mak iha.

Atualiza mós kestaun importante sira atu haree kona-bá tutela administrativa hahú kedan hosi situasaun RAEOA ninian nomós administrasaun indireta sira.

Advertisement

CFP asegura ba PM kona-bá implementasaun politika boa Governasaun ninian iha ne’ebé CFP serbisu hamutuk ho Instituisaun sira seluk hanesan CAC, PDHJ, Inspetoria Jerál Estadu, haree kona-bá jestaun hamutuk ho património Estadu oinsa haree funsionáriu sira bele kumpri tuir rezolusaun Governu nian kona-bá estasionamentu karreta, oinsa evita uza individu karreta nian, oinsa kestaun kona-bá rezime kontratasaun atu nune’e Governu bele haree politika ida asegura sistema kontratasaun ida iha nível Funsaun Publiku nian, tanba to’o ohin loron Timor-Leste laiha iha sistema ida propiu ba ida ne’e, kona-ba rezime kontratasaun ne’ebé bele aplika hanesan ba hotu-hotu.

Atualizasaun ba kestaun rekrutamentu iha funsaun Públika nia laran, nune’e mós iha kestaun realokamentu pesoál sira bainhira hasoru politika re-estruturasaun hosi Ministériu ida aloka fali ba Komisaun Funsaun Públiku, depois Komisaun Funsaun Publiku re-aloka fali ba iha Instituisaun sira seluk, nune’e mós ba kargus dirijente sira iha Funsaun Públika  nian.

Kona-bá ne’e, Xefe Governu orienta no partilla polítika Governu nian reforma Administrasaun Públika  ninian atu oinsá mak iha Administrasaun Públika ida efisiente liu hodi suporta Dezenvolvimentu Rekursus Umanus, no suporta Dezenvolvimentu Ekonomia, suporta setór privadu, suporta rekursus naturais ne’ebé iha ho maneira amigável ba meiu ambiente.

Taur Matan Ruak ejize ba CFP tau atensaun makas, tau separasaun politika ho tékniku sira ne’e, labele interfere serbisu téknikus liuhosi kestaun polítika tenke fó valorizaun as ba tékniku no esperiénsia as iha téknika sira.

Relatóriu ne’e mós parte  Comissão Funcão Pública (CFP) antes ne’e submete ona ba órgaun soberania Parlamentu Nasionál (PN).

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Parlamentu Nasionál Propoin Governu Kontrola Presu Kombustível iha Merkadu

Published

on

By

Hatutan.com, (10 Marsu  2026), Díli- Membru Parlamentu Nasionál  husi Bankada opozisaun FRETILIN, Oscar Lima, husu Governu atu kontrola presu kombustível iha merkadu nasionál tanba iha indikasuan katak ho funu iha médiu oriente, empreza estasaun kombustível balun hasa’e presu mézmu estoke antigun nian.

(more…)

Continue Reading

Polítika

Bankada FRETILIN Preokupa Impaktu Funu Médiu Oriente Mai Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Marsu  2026), Díli– Parlamentu Nasional liuhosi deklarasaun politiká Bankada FRETILIN iha plenária, Segunda (09/03/2026),  destaka preokupasaun husi impaktu funu médiu oriente mai Timor-Leste.
(more…)

Continue Reading

Polítika

Governu ho PN Hahú Halo Diskusaun Ba Proposta Lei Rejime Juridikú no Pratiká Arte-Marsiál

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu  2026), Díli-Governu liu husi Ministériu Juventude, Desportu, Arte  no Kultura (MJDAC) ho Ministériu Interiór  (MI), Kinta (05/03/2026), hahú halo audiénsia ho Komisaun G Parlamentu Nasionál ne’ebé trata Asuntu Edukasaun, Joventude no Sidadania, hodi halo diskusaun  kona-bá proposta Lei Nú.24/Vi (3) Rejime Juridiká no Pratiká Arte-Marsiál ne’ebé insiativa mai husi Governu hodi bele regulariza arte-marsiá di’ak liután iha futuru.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending