Connect with us
Pakote Ahi

Dili

Liafuan badak hosi Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak iha PN kona-ba debate renovasaun Estadu Emerjénsia ba da-17

Published

on

Parlamentu Nasionál, loron 24 fulan-agostu tinan 2021

Sua Excelência,

Senhor Presidente do Parlamento Nacional;

Suas Excelências,

Advertisement

Vice-Presidentes, Secretária e Vice-Secretários do Parlamento Nacional;

Suas Excelências,

Senhoras e Senhores Deputados de todas as Bancadas Políticas;

Excelências, Caros Colegas,

Membros do VIII Governo Constitucional;

Advertisement

Distintos Convidados;

Senhora no Senhor sira

Distintu Konvidadu sira 

Iha semana ikus ne’e, ita haree hela ba avansu preokupante husi variante Delta Koronavírus nian, ne’ebé espesialista sira konsidera hanesan “kontajioza tebes”. 

Advertisement

Governu oioin maka fó sai tiha ona medida foun sira hodi kombate avansu husi variante foun vírus ida-ne’e nian, hodi haforsa nesesidade hodi mantein “nafatin” medida sira vijilánsia no prevensaun, hanesan uza máskara individuál sira, fase liman beibeik, distansiamentu sosiál, nune’e mós vasinasaun ne’ebé sei konsidera hanesan instrumentu fundamentál atu kombate moras ida-ne’e.

Ami akompaña, ho atensaun espesiál, evolusaun situasaun ne’e nian iha nivel rejionál no internasionál, hanesan ezemplu iha país dezenvolvidu sira balun husi emisfériu norte nian, hanesan Estadus Unidus Amérika (EUA), ne’ebé daudaun ne’e retoma apelu ba nesesidade urjente atu halo vasinasaun ba sira-nia sidadaun.

Ami akompaña mós ezemplu husi país sira seluk, hanesan Israel, iha ne’ebé ko’alia ona kona-ba nesesidade hodi hahú doze datoluk vasina nian, liuliu ba ema ne’ebé iha tinan 60 ba leten, no ba grupu sira ne’ebé ho risku boot liu.

Ita labele ignora debate internasionál ida-ne’e, ne’ebé defende, ba beibeik, nesesidade atu halo vasinasaun masál no ne’ebé refere katak COVID-19 ita sei la halakon iha tempu badak.

Iha fulan hirak ikus ne’e, iha país balun, ita haree katak la iha ona preokupasaun, hodi hakotu medida sira ba prevensaun moras ida-ne’e nian. Daudaun ne’e, iha sorin seluk, ita bele haree katak país hirak-ne’e filafali ba medida prevensaun, tanba variante Delta, ne’ebé agresiva no kontajioza liu, husi kedas identifikasaun vaga dahaat husi moras COVID-19 ida-ne’e iha Índia, husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS).

Advertisement

Iha momentu ida-ne’e, ita bele haree katak país sira ne’ebé ho índise vasinasaun ne’ebé ki’ik liu, maka sira ne’ebé iha risku boot hodi hasoru variante mortál ida-ne’e.

Ita bele haree mós, iha parte oioin Mundu nian, ema sira ne’ebé kona koronavírus foun, maibé lahatene katak sira iha moras ne’e, tanba sira asintomátiku (ema sira ne’ebé la hatudu sintomas), pré-asintomátiku (ema sira ne’ebé, iha inísiu, la sente moras, maibé tuirmai aprezenta sintomas) ka paucisintomátiku [sira ne’ebé iha sintomas uitoan de’it], ne’ebé maka sira nia sintomas kmaan. 

Ita bele afirma mós katak sidadaun sira ne’ebé, tanba ta’uk sein justifikasaun ka tanba alegada konxiénsia kulturál, relijioza ka polítika, lakohi simu vasina, maka ema sira ne’ebé efetivamente iha perigu atu mate, tanba expansaun variante delta foun ne’e.

Sientifikamente iha prova ona katak vasina ne’e nu’udar meiu ida-ne’ebé efikás liu hodi prevene kazu sira ne’ebé todan liu husi moras ne’e, hodi aumenta posibilidade atu evita risku mate nian. Ta’uk sira ne’ebé persiste iha sidadaun no família balun nia hanoin, tuir ami-nia hatene, la iha justifikasaun tanba sira destaka de’it efeitu kolaterál sira, no la mensiona katak risku sira ne’ebé iha sei ki’ik, bainhira kompara ho benefísiu boot ne’ebé ita hetan bainhira vasina ona kontra moras ne’e. 

Ami konsege muda situasaun grave ne’ebé asiste iha Munisípiu Dili, iha ne’ebé iha episentru propagasaun moras nian, hodi investe iha vasinasaun masál ida-ne’ebé permite ami agora atu asegura besik 53% populasaun nian ho doze daruak vasina nian, no besik 72% populasaun nian ne’ebé simu tiha ona doze dahuluk.

Advertisement

Iha tempu badak iha sidade kapitál, ita sei atinje imunidade grupu ida-ne’ebé ita prevee ho 80%, ne’ebé sei permite ita atu hasoru futuru ho esperansa foun ida.

Hanesan mós, planu nasionál vasinasaun la’o ho ritmu di’ak iha munisipiu no rejiaun hotu-hotu, liuliu ho implementasaun estratéjia foun hodi foka maka’as ba munisípiu no rejiaun sira ne’ebé iha risku propagasaun boot liu, iha fronteira terrestre sira, nune’e mós iha fatin sira ne’ebé surtu ne’ebé grave liu la’o hela.

Ita iha vasina sufisiente hodi kobre ita-nia populasaun adulta tomak no ami prepara hela servisu sira ba vasina Pfizer nian to’o mai, ne’ebé fó liuhusi Sistema COVAX, no ne’ebé sei permite ita atu vasina ba ita-nia labarik sira hahú husi idade 12.

Ami agradese ba kolaborasaun hotu-hotu nian: servisu sira saúde nian, defeza, seguransa ka protesaun sivíl, autoridade no komunidade lokál sira, parseiru dezenvolvimentu no organizasaun sosiedade sivíl, ne’ebé loroloron ajuda ami hodi implementa, monitoriza no fahe informasaun, kona-ba implementasaun husi medida sira ne’ebé presiza ba prevensaun, kontrolu, jestaun no kombate moras ida-ne’e nian.

Ami agradese liuliu ba kontributu husi Auditoria Sosiál sidadaun sira nian, husi organizasaun naun governamentál sira ne’ebé liga ba FONGTIL no husi Provedoria Direitus Umanos no Justisa (PDHJ-sigla portugés) ne’ebé, husi kedas inísiu pandemia ne’e nian, ajuda ami atu hadi’a sistema atendimentu no rezultadu sira ne’ebé hetan ona husi ita-nia país.

Advertisement

Loos duni katak ita sei iha buat barak atu hadi’a liután, kona-ba kualidade serbisu ne’ebé presta ona iha sentru sira kuarentena nian, kona-ba serbisu saúde nian, kona-ba aprovizionamentu, distribuisaun no armazenamentu ekipamentu saúde, medikamentu ka vasina nian sira.

Kona-ba implementasaun serbisu ekipa, koordenasaun interdepartamentál no interministeriál. Falla balun sei iha nafatin, no situasaun sira ne’ebé presiza hadi’a, ne’ebé, ho ita-nia apoiu no kolaborasaun, ita bele hakat-liu, iha verdadeiru espíritu pertensa nian ba komunidade saúde públika nasionál nian.

Senhora no Senhor sira

Distintu konvidadu sira

Situasaun atuál iha risku foun tamba variante Delta husi vírus SARS-CoV-2 no hanesan situasaun ezijente tebes mai ita, tanba propagasaun moras ne’e husi país viziñu Indonézia no Austrália.

Advertisement

La’ós momentu atu hamamar medida sira, maibé mós, la’ós momentu atu lakon neon!

Timor-Leste iha dalan ne’ebé loos. Ita hatene katak vasina mak instrumentu efikás liu hodi prevene no kombate kazu sira ne’ebé grave liu moras ne’e nian no ita sei kontinua aposta maka’as ba imunizasaun  husi ita-nia populasaun sira iha territóriu nasionál tomak!

Ita iha ona populasaun 48% liu ne’ebé simu ona vasina doze dahuluk no populasaun 21% ne’ebé simu ona vasina doze daruak, iha nivel nasionál, no ha’u fiar katak to’o tinan ne’e ramata, ho ita-nia ajuda, ita bele atinje imunidade grupu, ne’ebé ita hein, no ne’ebé ita prevee ho valór besik 80% husi populasaun.

Kontestu atuál lori ita atu kontinua nafatin vijilante, maibé mós atu ita prepara normalidade futura ho planu ida atu sai husi Pandemia ne’e, hodi aposta iha retoma ba moris sósio-kulturál no iha rekuperasaun husi atividade ekonómika sira, esensiál ba empregu, ba produtividade no ba ita-nia dezenvolvimentu.

Ita konta ho tulun husi país amigu sira maka hanesan Austrália, Xina, Japaun, Portugál ka Nova Zelándia, ne’ebé ho laran di’ak fó mai ita vasina AstraZeneca ka SinoVac, iha momentu ne’ebé iha difikuldade  boot atu hetan produtu saúde nian sira iha nivel internasionál.

Advertisement

Ita konta mós ho apoiu husi parseiru dezenvolvimentu nian sira, liuliu husi Sistema COVAX  no husi ajénsia espesializada sira Nasoins Unidas nian, ne’ebé ajuda ita iha implementasaun Planu Nasionál Vasinasaun nian, no mós iha melloria ita-nia Sistema Nasionál Saúde nian.

Ami agradese tebes ba ita-boot-nia apoiu no jenerozidade, iha tinan difisil tebetebes iha ne’ebé ami enfrenta hamutuk efeitu sosio-ekonómiku sira Pandemia COVID-19 nian, ne’ebé pior liu, iha Timor-Leste, tanba situasaun kalamidade no dezastre naturál sira.

Beibeik ita bele haree nesesidade atu kolabora no koopera, iha nivel internu, no mós iha nivel esternu. Governu sira mesak labele manán Pandemia ne’e! Ita-hotu iha responsabilidade iha prevensaun ba moras ne’e,  hodi implementa, loron-loron, ábitu no komportamentu di’ak sira, tuir prátika no konsellu internasionál sira ne’ebé di’ak liu. 

Nune’e, ha’u apela atu renova esforsu sira, hodi mobiliza ita-nia Povu no ita-nia Nasaun, ba nesesidade atu enfrenta hamutuk inimigu ida ne’e, ne’ebé fó ameasa ba moris husi ita-nia oan sira no husi ema sira ne’ebé ita hadomi.

Ita tanis ba vítima mortál sira, no ita transmite ita-nia konsolu ba família afetada ka família enlutada sira-hotu, no ita renova ita-nia firme determinasaun atu kontinua kombate moras ne’e, ne’ebé ameasa  ita-nia família nia futuru.

Advertisement

Tamba ne’e, ha’u husu ho haraik-an ba Vossas Exelénsias, Senhora no Senhor Deputadu sira iha Parlamentu Nasionál, atu konsidera proposta ba renovasaun husi Deklarasaun Estadu Emerjénsia nian ne’ebé submete ona husi Sua Exelénsia o Prezidente da Repúblika, hodi autoriza, ba efeitu ida ne’e, períodu foun ida ho medida sira.

Medida sira atu taka fronteira, atu garante kuarentena no izolamentu ba kazu suspeitu nian sira, atu estabelese serka sanitária hodi izola surtu foun sira, no atu kondisiona atividade sosiál sira ne’ebé, maske limita direitu no liberdade balun, justifika duni tanba adapta ba realidade país nian no ajusta ba situasaun ne’ebé ita hasoru iha terrenu, tuir nesesidade sira iha liña da frente.

Ba Timor-Leste ida-ne’ebé forte no reziliente liu!

Ba país ida ne’ebé preparadu liu atu enfrenta no hakat liu krize sira!

Obrigadu barak

Advertisement

Na’i Maromak haraik bénsaun mai ita-hotu!

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Dili

APC Sei Instala Postu Bombeiru Hitu iha Área Protejida Sira no Rekruta Kadete Na’in-146

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2024), Díli-Ministériu Interiór liuhosi Autoridade Protesaun Sívil (APC-sigla portugés) sei instala ka estabelese tán postu bombeiru hamutuk hitu (7) bá iha área protejida sira iha territóriu nasionál, nune’e bainhira mosu inséndiu ruma, membru sira bele responde no kombate.

(more…)

Kontinua Le'e

Dili

Uma-Kain 40 iha Bidau Santa-Ana Ne’ebé Hetan Evikasaun Seidauk Simu Indenizasaun

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2024), Díli – Uma-kain 40 ne’ebé hetan evokasaun obrigatóriu hosi Sekretaria Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) iha Suku Bida Santa-Ana, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisípiu Díli, seidauk hetan indenizasaun.

(more…)

Kontinua Le'e

Dili

Konstrusaun Edifísiu TJPID Hela Porsentu Ida

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli- Prosesu konstrusaun bá edifísiu Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID)  hela de’it porsentu ida no tama ona bá faze finishing.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending