Connect with us

Dili

Governu Timorense rekoñese meritóriu Jorge Sampaio ba TL

Published

on

Hatutan.com, (11 Setembru 2021), Díli—VIII Governu Konstitusionál  rekoñese meritóriu hosi eis Prezidente Repúblika Portugál, Jorge Sampaio ba Timor-Leste ninia libertasaun nasionál.

Notísia iha Relasaun : Horta hato’o sentidu lutu ba Portugál no família Jorge Sampaio

“Dr. Jorge Sampaio nia naran sei hakerek iha istória, hanesan Prezidente ne’ebé iha meritóriu boot ba rekuperasaun Independénsia Nasional Timor-Leste nian, ne’ebé marka mós prezensa hodi asiste direta  hanesan bainaka espesiál iha serimónia ne’ebé hala’o iha 20 Maiu 2002 iha Tasi-Tolu, Díli,” Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, hato’o liuhosi komunikadu imprensa, ne’ebé Hatutan.com asesu, Sábadu (11/09/2021).

Advertisement

Prezidente Repúblika (2012-2016), Taur Matan Ruak, kondekora “Grande Colar da Ordem Timor-Leste” ba Prezidente antigu Portuges Señor Jorge Sampaio, nu’udár sinal rekoñesimentu ne’ebé sinseru ba solidariedade no apoiu ativu iha luta ba Timor-Leste nia independénsia, iha Otél Tivoli, Lisboa, 28 Outubru 2016. Imajen/Média Prezidénsia Repúblika (2012-2016).

Liu hosi komunikadu, Governu Timorense mós konsidera katak, eis Prezidente Repúblika, Jorge Sampaio, sei hela nafatin iha memória  mundu-nian, hanesan lider boot liubá luta libertasaun ne’ebé hetan mós rekoñesimentu nu’udár belun boot hosi povu no nasaun Timor-Leste.

“Lori VIII Governu Konstitusionál no ha’u nia família rasik nia naran, hato’o profunda sentidu kondolénsia  ba belun Saudozu eis Prezidente Repúblika Portugés, Dr. Jorge Fernando Branco de Sampaio, ne’ebé derrepente fila hikas ba ita nia Maromak,” Taur Matan Ruak, espresa.

Durante períodu dala-rua, entre tinan 1996 no 2006, Jorge Sampaio assume kargu hanesan Prezidente Repúblika Portugal, mundu konsiente katak, represaun hosi nasaun jigante Indonézia, no nia sempre uza oportunidade palku internasionál atu fó apoiu ho nia ativízmu forte ba interese luta Timor-Leste nian ba ukun rasik aan.

Povu Timor-Leste hamutuk nafatin ho belun Dr. Maria José Rodrigues Ritta, no família iha orasaun, nune’e iha forsa hodi hakat liu situasaun difisil ida-ne’e.

Iha loron 28 fulan-Outubru 2016, Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak, kondekora “Grande Colar da Ordem Timor-Leste” ba Prezidente antigu Portugés na’in-rua, Señor Mário Soares no Señor Jorge Sampaio, nu’udár sinál rekoñesimentu ne’ebé sinseru ba solidariedade no apoiu ativu iha luta ba Timor-Leste nia independénsia.

Taur Matan Ruak, iha ninia diskursu hato’o rekoñesimentu sinseru husi sentimentu umanu ba espresaun solidariedade no apoiu ativu ne’ebé eis Prezidente nain rua refere halo durante tinan barak nia laran liu hosi  sira-nia esforsu determinadu, hodi lori prosesu, luta ba Timor-Leste nia independénsia ba oin. (ger) 

Advertisement

Notísia iha Relesaun : Mari Alkatiri hato’o profunda kondolénsia ba família Jorge Sampaio no ba povu Portugés tomak

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Dili

Iha Hela Investigasaun, Membru PNTL Ida Involve Kazu Abandona Bebe iha HNGV

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Marsu 2026), Díli-Komandante Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Munisípiu Díli, Superintendente Xefe Polísia Orlando Gomes, informa, kazu abandona  bebe iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) deskonfia envolve mós membru PNTL ida.

(more…)

Continue Reading

Dili

Kadete PNTL Sei Organiza Manifestasaun iha Ministériu Interiór

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Marsu 2026), Díli-Reprezenta kadete  Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) sei halo manifestasaun iha Ministériu Interiór tanba dúvida seriedade  Komisaun Fiskalizasaun, Supervizaun no Revizaun ba prosesu rekrutamentu PNTL 2025.

(more…)

Continue Reading

Dili

Projetu Emerjénsia Konstrusaun no Normalizasaun Mota Casnafar ho Kustu US$631,805,56 La’ós Hodi Aprende

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Marsu 2026), Díli– Projetu  “New Box Culvert Construction and Normalization of Casnafar River” iha   Kasnafar   ho karater emerjénsia no kustu   US$631,805,56, la’ós tempu atu hodi aprende maibé tenke iha kapasidade no responsabilizade ezekusaun tuir nia tempu kontratu.

(more…)

Continue Reading

Trending