Connect with us

Ekonomia

๐—ง๐—ฎ๐˜…๐—ฎ ๐—ž๐—ฟ๐—ฒx๐—ถ๐—บ๐—ฒ๐—ป๐˜๐˜‚ ๐—ฃ๐—œ๐—• ๐—ง๐—ถ๐—บ๐—ผ๐—ฟ-๐—Ÿ๐—ฒ๐˜€๐˜๐—ฒ ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿญ S๐—ฎโ€™๐—ฒ ๐—ฏ๐—ฎ ๐—ฃ๐—ผ๐˜‡๐—ถ๐˜๐—ถ๐˜ƒ๐˜‚ ๐Ÿญ,๐Ÿฑ% ๐—ต๐˜‚๐˜€๐—ถ ๐—ก๐—ฒ๐—ด๐—ฎ๐˜๐—ถ๐˜ƒ๐˜‚ ๐Ÿด,๐Ÿฒ

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2022), Diliโ€“M๐—ฎ๐˜€๐—ธ๐—ฒ ๐—ถ๐—ต๐—ฎ ๐˜๐—ถ๐—ป๐—ฎ๐—ป ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿญ ๐—ง๐—ถ๐—บ๐—ผ๐—ฟ-๐—Ÿ๐—ฒ๐˜€๐˜๐—ฒ ๐—ฎ๐—ฝ๐—น๐—ถ๐—ธ๐—ฎ ๐—ฟ๐—ฒ๐˜€๐˜๐—ฟ๐—ถ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป ๐—ผ๐—ถ๐—ผ๐—ถ๐—ป (๐—˜๐˜€๐˜๐—ฎ๐—ฑ๐˜‚ ๐—˜๐—บ๐—ฒ๐—ฟ๐—ท๐—ฒฬ๐—ป๐˜€๐—ถ๐—ฎ, ๐—ฆ๐—ฒ๐—ฟ๐—ธ๐—ฎ ๐—ฆ๐—ฎ๐—ป๐—ถ๐˜๐—ฎฬ๐—ฟ๐—ถ๐—ฎ ๐—ป๐—ผ ๐—ž๐—ผ๐—ป๐—ณ๐—ถ๐—ป๐—ฎ๐—บ๐—ฒ๐—ป๐˜๐˜‚ ๐—ข๐—ฏ๐—ฟ๐—ถ๐—ด๐—ฎ๐˜๐—ผฬ๐—ฟ๐—ถ๐˜‚) ๐—ป๐—ฒโ€™๐—ฒ๐—ฏ๐—ฒฬ ๐—น๐—ถ๐—บ๐—ถ๐˜๐—ฎ ๐˜€๐—ถ๐—ฟ๐—ธ๐˜‚๐—น๐—ฎ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป ๐—ฒ๐—บ๐—ฎ ๐—ป๐—ผ ๐˜€๐—ฎ๐˜€๐—ฎฬ๐—ป ๐˜€๐—ถ๐—ฟ๐—ฎ, ๐—ธ๐—ฎ๐˜‚๐˜‡๐—ฎ ๐—ต๐˜‚๐˜€๐—ถ ๐—ฝ๐—ฎ๐—ป๐—ฑ๐—ฒ๐—บ๐—ถ๐—ฎ ๐—–๐—ผ๐˜ƒ๐—ถ๐—ฑ-๐Ÿญ๐Ÿต ๐—ป๐—ผ ๐—œ๐—ป๐˜‚๐—ป๐—ฑ๐—ฎ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป, maibรฉ taxa kreximentu Produtu Internu Brutu (PIB) Timor-Leste 2021 (versaun preliminรกr) ๐˜€๐—ฎโ€™๐—ฒ ๐—ฏ๐—ฎ ๐—ฃ๐—ผ๐˜‡๐—ถ๐˜๐—ถ๐˜ƒ๐˜‚ (+๐Ÿญ,๐Ÿฑ%) ๐—ต๐˜‚๐˜€๐—ถ ๐—ก๐—ฒ๐—ด๐—ฎ๐˜๐—ถ๐˜ƒ๐˜‚ (-๐Ÿด,๐Ÿฒ%) ๐—ถ๐—ต๐—ฎ ๐Ÿฎ๐Ÿฌ๐Ÿฎ๐Ÿฌ.

Ministru Finansa, Rui Gomes, hasoru malu ho Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, Segunda (28/03/202). Foto/Media MF

Ministru Finansa, Rui Gomes, Segunda (28/03/202), informa ba Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, katak ย ย dadus husi Diresaun Jerรกl Estatรญstika, Ministรฉriu Finansas, taxa kreximentu PIB saโ€™e tanbรก kontribui husi konsumu finรกl setรณr privadu no pรบbliku neโ€™ebรฉ iha aumentu moderadu iha tinan 2021.

Tuir informasaun neโ€™ebรฉ Hatutan.com sita husi konta Facebook ย ofisial Ministru Finansas, VIII Governu Konstitusional, Rui Augusto Gomes, katak PIB 2021 (versaun finรกl) sei pรบblika iha fulan-Setembru 2022. Versaun finรกl neโ€™e mak sei ezatu ka loos liu tanba sei inklui dadus sira hotu, liuliu husi Produsaun nian (Peskiza Atividade Emprezariรกl). Ida-neโ€™e signifika katak taxa kreximentu PIB tinan 2021 (versaun finรกl) bele iha diferensa husi versaun preliminรกr neโ€™e.

PIB 2021 versaun preliminรกr neโ€™e, bazeia ba informasaun ikus neโ€™ebรฉ disponivel kona-ba indikadรณr petrolรญferu no laโ€™รณs-petrolรญferu hodi fornese informasaun atuรกl kona-ba Timor-Leste ninia kreximentu ekonรณmiku. Ba versaun preliminรกr, indikadรณr ida neโ€™ebรฉ diโ€™ak liu ba PIB petrolรญferu mai husi parte Produsaun no parte Despeza ba indikadรณr PIB laโ€™รณs-petrolรญferu.

๐—ง๐˜‚๐—ถ๐—ฟ-๐—บ๐—ฎ๐—ถ ๐—ป๐—ฒโ€™๐—ฒ ๐˜๐—ฒ๐—ป๐—ฑ๐—ฒฬ๐—ป๐˜€๐—ถ๐—ฎ ๐—ฃ๐—ผ๐˜‡๐—ถ๐˜๐—ถ๐˜ƒ๐˜‚ ๐—ฏ๐—ฎ๐—น๐˜‚๐—ป ๐—ต๐˜‚๐˜€๐—ถ ๐—ธ๐—ผ๐—บ๐—ฝ๐—ผ๐—ป๐—ฒ๐—ป๐˜๐—ฒ ๐—ฃ๐—œ๐—•:

Advertisement

๐—ž๐—ผ๐—ป๐˜€๐˜‚๐—บ๐˜‚ ๐—ฝ๐˜‚ฬ๐—ฏ๐—น๐—ถ๐—ธ๐˜‚ ๐˜€๐—ฎโ€™๐—ฒ ๐—ฏ๐—ฎ ๐Ÿฒ,๐Ÿฎ%, hetan kontribuisaun husi aumentu empregu no konsumu bens no servisu, tanba iha aumentu despeza ba fornesimentu materiรกl operasionรกl no servisu profisionรกl relasiona ho Covid-19.

๐—ž๐—ผ๐—ป๐˜€๐˜‚๐—บ๐˜‚ ๐—ฝ๐—ฟ๐—ถ๐˜ƒ๐—ฎ๐—ฑ๐˜‚ ๐˜€๐—ฎโ€™๐—ฒ ๐—ฏ๐—ฎ ๐Ÿฎ,๐Ÿฐ%, kreximentu ida-neโ€™e mantein em-termu per kapita. Bazeia ba apoiu sรณlidu husi Governu ba Uma-kain, liuhusi transferรฉnsia sasรกn no subsรญdiu no reativa atividade ekonรณmiku Uma-kain nian.

๐—˜๐˜€๐—ฝ๐—ผ๐—ฟ๐˜๐—ฎ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป ๐—ฏ๐—ฒ๐—ป๐˜€ ๐—ป๐—ผ ๐˜€๐—ฒ๐—ฟ๐˜ƒ๐—ถ๐˜€๐˜‚๐˜€ ๐˜€๐—ฎโ€™๐—ฒ ๐—ฏ๐—ฎ ๐Ÿฎ๐Ÿฒ%, kontribui husi esportasaun kafรฉ neโ€™ebรฉ mak saโ€™e tanba volume produsaun kafรฉ neโ€™ebรฉ saโ€™e no stoke kafรฉ neโ€™ebรฉ akumuladu iha tinan 2020.

๐—œ๐—บ๐—ฝ๐—ผ๐—ฟ๐˜๐—ฎ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป ๐—ฏ๐—ฒ๐—ป๐˜€ ๐—ป๐—ผ ๐˜€๐—ฒ๐—ฟ๐˜ƒ๐—ถ๐˜€๐˜‚๐˜€ ๐˜๐˜‚๐—ป ๐—ฏ๐—ฎ ๐Ÿญ๐Ÿฌ,๐Ÿฑ%. Importasaun servisu deโ€™it mak tun ba -40,7%. Enkuantu, aumentu iha sasรกn konsumu neโ€™ebรฉ importa husi rai-liโ€™ur saโ€™e ba 13% neโ€™ebรฉ konsistente ho konsumu privadu neโ€™ebรฉ saโ€™e no mรณs ho expansaun fronteira internasionรกl ba nasaun prinsipรกl neโ€™ebรฉ sai nudรกr parseiru komรฉrsiu ba Timor-Leste.

Jornalista: Vito Salvadรณr

Advertisement

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Prezidente Repรบblika Husu Governu Tau Osan Hadia Tratรณr Unidade 16 iha Fatumaka

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Marsu 2026), Dรญliโ€“ Prezidente Repรบblika, Josรฉ Ramos Horta, husu Governu atu hadia tratรณr tuan unidade 16 iha Fatumakaย  hodi suportaย  atividade agrikultรณr sira.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Loja do Povu Balun Bankarrota, Kada Loja Hetan Subsรญdiu US$50,000.00 husi Governu

Published

on

By

Hatutan.com, (03 Marsu 2026), Dรญli-Loja do Povu neโ€™ebรฉ ย estabelese husi Governu liuhusi Ministรฉriu Komersiu, Industeria no Ambiente (MCIA) iha tinan 2014 hodi fรณ subsรญdiu ba empreza lokal ย sira iha munisรญpiu no iha Dili ho montante US$50,000.00 kada loja toโ€™o ohin kuaze bankarota hotu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL Halo Hela Ezersisiu Interna Kona-bรก Timor-Leste Nia Moeda Rasik

Published

on

By

Hatutan.com, (26 Fevereiru 2026), Dรญli-Governadรณrย  Banku Sentrรกl Timor-Leste (BCTL), Hรฉlder Lopes, afirma BCTL agora daudaun hahรบ halo diskusaun interna hodi Timor-Leste bele iha tรกn moeda rasik.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending