Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Nesesidade Báziku Folin Sa’e, Governu Presiza Kria Subsídiu ba Povu

Published

on

Hatutan.com, (12 Abríl 2022), Díli-Nesesidade báziku nia folin iha merkadu nasionál iha loron ba loron sa’e beibeik. Povu kbiit laek sira hahú halerik no husu Governu atu bele halo intervensaun.

Notísia iha Relasaun: 2022, Governu Kontinua Implementa Cesta Bázika

Abitante sira simu sasán Cesta Bázika 2020. Foto/EPA

Camára Comerçio e Industria Timor-leste (CCI-TL) liuhusi Vise prezidente ba Asuntu Infra-estrutura, João Alves, mós sente preokupa. Nune’e  husu ba Oitavu Governu atu kria subsídiu ba povu hodi iha kbiit enfrenta situasaun ida-ne’e.

“Laiha buat seluk, subsídiu. Laiha tan buat seluk, tanba ita labele kuda batar ida ohin, aban nia fulin ona. Hanoin ida-ne’e imposivel. Só subsídiu, no Governu tenke konsentra maka’as liu iha setór produtivu. Sé bele subsídiu ba agrikultór sira aas liu, di’ak liu, para depois agrikultór sira bele prodús para substitui produtu importasaun sira balun,” João Alves hateten ba jornalista sira, iha Salaun Ministériu Finansa (MF), Tersa (12/04/2022).

Advertisement

Vise Prezidente CCI-TL argumenta katak subsídiu ba povu sira ne’e, la’ós atu rezolve ona situasaun folin sasán sa’e, maibé atu ultrapasa de’it situasaun ne’ebé populasaun sira enfrenta hela.

“Ida ne’e la’ós rezolve, mais ultrapasa situasaun. Tanba ita konsumu ka lae, liu-liu ita nia maluk sira ne’ebé mak kondutór mikrolete, taxi, traballadór sira, kuandu sira lori $5.00 ba hola mina, mina ne’e sa’e tiha ba $8.00, sira laiha ona osan $3.00 para aumenta ba hola mina-sona masa ida litru lima nian ne’e,” João Alves hateten tán.

Setór Privadu Nu’udár Pilar Importante

Vise prezidente CCI-TL ne’e afirma, setór privadu sai nudár pillar importante ida ba iha dezenvolvimentu, tanba setór privadu kontribui maka’as iha taxa.

João Alves  hateten,  nasaun barak bainhira laiha setór privadu, sira nia ekonomia sei la ba oin, tanba liuhosi setór privadu mak bele kria kondisaun, loke indústria, alende indústria familiar no seluk tán.

Advertisement

“Atu loke fali kois, buat hotu-hotu, só setór privadu maka bele iha kapasidade para atu bele. CCI-TL hanesan sumbriña ba setór privadu hotu-hotu, entaun, ami nia papél ne’e oinsá atu kontribui ideia ho Governu, hanesan parseiru dezenvolvimentu, oinsá eleva ekonomia nasaun ninian ba oin, ho situasaun ida ne’ebé maka oras ne’e ita enfrenta,” João Alves afirma.

CCI-TL mós haree katak, durante 2020 mai to’o 2021, Timor-Leste hasoru krize boot rua, ida krize polítika no seluk maka problema globál COVID-19. Situasaun rua ne’e, halo ekonomia iha rai-laran, kuaze hakdasak, ka la dezenvolve aan.

“Entaun, ami halo tentativa hotu, oinsá mak atu bele halo rekuperasaun ekonómiku ida di’ak, mezmu períodu rekuperasaun ne’e bele han tinan-tolu, tinan-lima, maibé, tenke komesa. So ho rekuperasaun ekonómika maka bele kria pillar ida importante para atu bele fó garantia dehan katak, inflasaun ne’e ita sei bele ultrapasa,” nia tenik.

João Alves dehan, CCI-TL hanesan sombriña ne’ebé reprezenta setór privadu ninian, foin laias iha 2021, sira hetan dekretu governu nian ida kona-bá pra-kualifikasaun, no ida ne’e importante tebetebes ba setór privadu sira.

Iha dekretu governu ne’e, fó dalan setór públiku ne’ebé maka iha kapitál boot hosi millaun $7 tun mai kraik, timoroan sira de’it mak bele kaer. Ida ne’e hanesan pasu ida, atu bele evita TL nia kapitál labele halai sai ba li’ur.

Advertisement

Vise prezidente CCI-TL ne’e husu ba Governu atu buka halo konsensu ruma ho setór privada sira no ema hotu, oinsá mak bele hamosu planu úniku ruma, hodi nune’e, ekonomia iha rai-laran la’o ba oin.

João Alves dehan, ho setór públiku nia projetu sira ne’e, polítika CCI-TL nian, oinsá maka hosi benefísiu ba projetu setór públiku ne’e, bele investe fali iha setór produtivu sira, atu nune’e, TL labele depende demais ba sasán importasaun hosi nasaun li’ur, maibé TL mós bele komesa prodús ona buat balu.

Iha fatin hanesan, Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), Joaquim Amaral promete katak, iha tempu badak, Governu sei buka solusaun ruma hodi situasaun sasán bázika folin sa’e.

“Situasaun ida ne’e ita akompaña, Governu atentu, ita akompaña ho sériu no governu sei foti asaun iha tempu ne’ebé oportunu,” Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), Joaquim Amaral promete.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Suspende Temporariamente Jogu Bola Guling

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli- Inspetór Jerál do Jogu (IGJ, sigla portugés) hasai rezolusaun Nú.14/2024 de 20 de Março, hodi suspende temporariamente atividade jogu bola guling.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Kada Fulan, Timoroan Lori Millaun $5 bá Kompras iha Atambua

Published

on

Hatutan.com, (27 Marsu 2024), Díli-Prezidente  Kamara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL, sigla portugés), Jorge Manuel de Araújo Serrano, hateten timoroan nia osan kada fulan purvolta  millaun $5-resin mak semo bá merkadu Atambua, Timor Osidentál hodi bá kompras produtu báziku sira, hanesan tomate, supermie, sutate, masako, sigaru, trigu, mina dapur nian, raupa ho seluk-seluk tan.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Vizita Surpreza Vise-PM bá SERVE, I.P, Diretór Ezekutivu Laiha Fatin Tanba Partisipa Kongresu ATCPTL

Published

on

Hatutan.com, (26 Marsu 2024), Díli—Vizita surpreza Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador bá Assuntu Ekonómia no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay,  bá   Servisu Verifikasaun Emprezarial, Institutu Públiku (SERVE I.P), Tersa (26/03/2024), la bele simu hosi Diretór Ezekutivu SERVE,I.P, Florêncio da Costa Sanches tanba partisipa hela iha kongresu Assosiasaun Transporte Kontentóres Portu Timor-Leste (ATCPTL-sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e

Trending