Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Dokumentu Fraternidade Umana Lori Horta Hasuru Lopes da Cruz ho Eurico Guterres

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2022), Díli—Vizita Estadu Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta bá Indonézia, foin lalais ne’e, konsege hasoru malu mós ho lider timoroan pro-autonomia sira iha Jakarta no iha Kupaun.

Lee Mós : Ramos-Horta Klarifika Konseitu Fraternidade Umana iha Kontestu Timoroan Sira iha Timor Osidentál

PR José Ramos-Horta foto hamutuk ho timoroan lider pro-autonomia, Francisco Xavier Lopes da Cruz ho Basílio Dias de Araújo no sira seluk tan. Foto/Espesiál

Hafoin halo vizita kortezia sira  tuir ajenda Estadu nian iha Jakarta, Ramos-Horta mós koloka tempu hodi hasoru malu ho timoroan lider pro-autonomia iha Jakarta, hanesan Francisco Xavier Lopes da Cruz ho Basílio Dias de Araújo, portavós pro-autonomia iha 1999 .

Iha hasoru malu ne’ebé taka bá públiku, inklui mídia sira, Ramos-Horta ho akompaña husi Martinho Germano da Silva Gusmão, nu’udár asesór bá asuntu Programa Fraternidade Umana,  introdús bá parte sira timoroan pro-autonomia ne’e kona-bá Dokumentu Fraternidade Umana liga oinsá mak ajuda timoroan sira ne’ebé namkari hela iha Indonézia atu bele fila bá nia rai moris fatin hafoin tinan barak husik hela nia knua no nia lisan sira.

Advertisement
Monta Publisidade

Tuir relatóriu husi Organizasaun Mundiál bá Refujiadu sira (UNHCR, sigla Ingles) katak hafoin rona rezultadu Konsulta Popular iha 1999,  timoroan liu ema  250,000 mak refújiu bá Timor Osidentál ka Nusa Tengara Timur (NTT) ne’ebé daudaun ne’e hela namkari iha territóriu Indonézia.

Informasaun ne’ebé Hatutan.com asesu husi fonte sira iha Palásiu Prezidensiál katak, atividade hanesan mós Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta  halo hodi hasoru malu ho timoroan sira iha Kupaun, inklui eis Komandante grupu milísia  Aitarak, Eurico Guterres ho Joanico Belo nu’udár eis Komandante Tim Saka Baucau.

Tuir informasaun katak iha enkontru ho lider timoroan  pro-autonomia sira iha Governador NTT, Viktor Bungtilu Laiskodat nia uma estadu iha Kupaun, Domingu kalan (24/07/2022), Ramos-Horta introdús mós kona-bá Dokumentu   Programa Fraternidade Umana relativamente ho situasaun timoroan sira iha Timor Osidentál ne’ebé hakarak fila mai Timor tuir ida-idak nia konsiénsia.

PR José Ramos-Horta foto hamutuk ho timoroan lider pro-autonomia, Francisco Xavier Lopes da Cruz ho Basílio Dias de Araújo no sira seluk tan. Foto/Espesiál

Bá jornalista sira bainhira to’o fali iha Timor-Leste iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Comoro, Díli, Segunda (25/07/2022), Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta klarifika  katak, prosesu la’ós de’it hanesan objetivu katak atu lori timoroan hotu-hotu fila mai Timor-Leste, maibé bá sira ne’ebé hakarak fila, fila tamba sidadaun Timor sempre sidadaun Timor, sira atu hetan nasionalidade oin-seluk hanesan Indonézia ka Amerikanu  ka Portugés kuandu hakarak fila no hetan sidadania orijinál simu tamba konstituisaun hateten ida-ne’e.

Horta dehan, timoroan barak iha tiha ona abut iha Indonézia, lubuk ida iha oan no bei-oan iha Indonézia, servisu iha ne’ebá no hetan fatin di’ak no pozisaun boot iha Indonézia.

“Ha’u hasoru balun iha Jakarta no sira servisu boot iha ne’ebá, ha’u hasoru sira hotu-hotu hanesan Francisco Lopes, Eurico Guterres no Joanico  Belo no sira hotu hakarak di’ak bá Timor-Leste no Indonézia,” José Ramos-Horta hateten.

Advertisement
Monta Publisidade

Xefe Estadu hatutan hasoru elementu timorense lubuk ida iha Kupaun, Timor Osidentál  ne’ebé konsekuénsia 1999 sei hela iha ne’ebá, reuniaun la’o di’ak ne’ebé hatudu hotu-hotu iha fuan no sentimentu la’ós hanesan pasadu 1999, maibé buat hotu-hotu muda no timoroan sira ne’ebé ho sidadania Indonézia  kontente ho enkontru ne’ebé partisipa direita husi membru Governu balun no governadór NTT mak hanesan uma na’in no tulun organiza mós enkontru sira ho timoroan sira.

Deklarasaun Fraternidade Umana ne’ebé Timor-Leste  adopta bá kurríkulu nasionál ne’e nu’udár dokumentu ida ne’ebé mai hosi inisiativa Papa Francisco ho Grand Imán hosi Meskita Al-Azhar Kairo.

Pr Ramos-Horta enkontru ho lider timoroan pro-autonomia sira iha Governador NTT, Viktor Bungtilu Laiskodat nia uma estadu iha Kupaun, Domingu kalan (24/07/2022). Foto/TRIBUN FLORES.COM

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta  nu’udár pesoál ida ne’ebé nomeia husi Amu Papa hanesan membru juri internasionál bá Prémiu Fraternidade Umana  ne’e halo ezersísiu boot atu alkansa objetivu Programa Fraternidade Umana kona-bá Hametin Dame iha Rai Hotu-Hotu.

Deklarasaun kona-bá fraternidade umana ne’e Asembleia Jerál Organizasaun Nasaun Unida (ONU) rasik, tinan hirak liubá halo ona rezolusaun ida atu sai hanesan loron mundiál no dokumentu ida ne’e Amu Papa rasik ho Gran Imán mak halo iha tinan 2019.

Liu hosi dokumentu importante ne’e, autór prinsipál hanesan Amu Papa ho Gran Imán apela bá Governu sira iha mundu tomak atu adopta nu’udár dokumentu nasionál atu bele tama iha kurríkulu eskola nian hodi eduka, sensibiliza no inspira joven sira no sosiedade tomak bá buat importante tebetebes mak hametin dame iha rai hotu-hotu.  

Iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste (RDTL)  Artigu 3 ko’alia kona-bá Sidadania katak:

Advertisement
Monta Publisidade
  1. Iha Repúblika Demokrátika Timór-Leste nia laran iha sidadania nanis no sidadania husun.
  2. Sidadaun nanis Timór-Leste nian maka ema ne’ebé moris nanis iha rai nasionál laran: a) oan sira-ne’ebé aman ka inan moris iha Timór-Leste; b) oan sira-ne’ebé inan-aman laiha, nasionalidade eh rai moris-fatin lahatene; c) oan sira-ne’ebé aman ka inan ema raiseluk, ne’ebé idade liu ona tinan sanulu resin hitu, no sira rasik hili sai timoroan;
  3. Sidadaun nanis Timór-Leste nian mós sira-ne’ebé, biar moris iha rai-li’ur, sira-nia aman ka inan, timoroan.
  4. Lei-oan mak sei regula kona-ba akizisaun, lakon no hetan filafali sidadania, nune’e mós sidadaun sira-nia rejistu no prova.

 Jornalista : Vito Salvador

Kontinua Le'e
Advertisement
Monta Publisidade
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Estadus Unidus Hili Timor-Leste Parseria bá Inisiativa Dezenvolvimentu Demokrátiku

Published

on

Hatutan.com, (31 Marsu 2023), Díli-Administradór hosi Estadus Unidus nia Ajénsia bá Dezenvolvimentu Internasionál (USAID, sigla ingles), Samantha Power anunsia katak Timor-Leste selesiona nu’udár nasaun parseiru ida entre sia (9) bá inisiativa Parseria bá Dezenvolvimentu Demokrátiku (PDD, sigla ingles) durante loron dahuluk iha Simeira bá Demokrasia 2023.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Prezidente Repúblika Husu Komunidade Apreende Hamutuk Ho Voluntáriu Sira Hosi Peace Corp

Published

on

Hatutan.com, (30 Marsu 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu bá Timor oan sira atu apreende hamutuk ho Voluntáriu sira hosi grupu Korpu da Pás (Peace Corp) hosi Amérika atu dezenvolve dezenvolve komunidade, suku no aldeia.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Proposta Alterasaun Lei Kona-bá Kriasaun CAC Tenke Haree bá Interese Estadu

Published

on

Hatutan.com, (29 Marsu 2023), Díli-Senior Managament Comissão Anti-Corrupção (CAC) kompostu hosi Komisáriu Sérgio Hornai, Komisáriu Adjuntu Alexandre Freitas, Augosto Castro, Luis Sampaio ho asesor sira hosi CAC husu bá Parlamentu Nasionál (PN) atu tetu ho prudente no haree bá interese Estadu bainhira halo alterasaun Lei Nu.8/2009 15 Jullu, kona-bá kriasaun CAC.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement Monta Publisidade

Trending