Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Santa-Sé Husu MJ Finaliza Prosesu Rekoñesimentu Personalidade Jurídiku Igreja Katólika

Published

on

Hatutan.com (26 Jullu 2022) Díli—Reprezentante Estadu Santa-Sé (Vatikanu) iha Timor-Leste (TL), Marco Sprizzi husu Ministériu Justisa (MJ) atu finaliza prosesu rekoñesimentu personalidade jurídiku Igreja Katólika iha TL bazeia ba akordu konkordata ne’ebé halo ona entre Governu TL ho Santa-Sé ba importánsia fiar povu nian.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento.

“Ami nia enkontru ho MJ atu finaliza prosesu ba rekoñesimentu identidade personalidade jurídika hosi Parókia ne’ebé sai hanesan instituisaun hosi Igreja Katólika ne’ebé seidauk  kompleta. Maibé, ami kontente tebes tanba saida mak deside ona iha enkontru ne’e, sei ezekuta liu-liu saida mak presiza iha instrumentu jurídiku, nune’e Parókia hotu-hotu iha TL persebe personalidade jurídiku atu  sidadaun sira iha fiar ba Parókia,” Marco Sprizzi hateetn ba jornalista sira hafoin enkontru iha gabinete MJ, Colmera, Tersa (26/07/2022).

Lee Mós: Vatikanu Husu Governu TL Fó Rekoñesimentu ba Estatutu Jurídiku Igreja Katólika

Hosi enkontru ne’e, MJ konkorda hodi finaliza prosesu refere, liuhosi dokumentu ne’ebé submete hanesan dekretu Dioseze inklui Parókia no ezizténsia Parókia nian, nune’e MJ bele prosesa no sertifika.

Advertisement

“Molok sertifika, presiza dokumentu balun tuir Lei haruka ne’ebé hatuur ona iha konkordata laran atu submete dukumentu liu-liu dekretu hosi Dioseze ba Parókia, inklui Parókia sira nia ezisténsia atu nune’e MJ prosesa no sertifika molok haruka ba Notariadu. Tanba ne’e, bainhira dokumentu hirak ne’e kompletu mak sertifikasaun ne’e sei halo iha kualkér tempu no MJ prontu sertifika tanba bazeia ba akordu konkordata ne’ebé mak iha ona katak, Estadu TL rekoñese personalidade Jurídika ba Dioseze tomak,” Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento hateten.

TL tenki kumpri saida de’it mak iha konkordata nia laran inklui rekoñesimentu personalidade jurídiku Igreja Katólika iha TL.

Tanba ne’e, hanesan obrigasaun no hanesan prinsípiu internasionál ne’ebé vigora mós iha Konstituisaun RDTL artigu 9 ne’ebé hakerek mós iha konkordata laran entre TL ho Santa-Sé.

Jornalista: Carmelita Isaac

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending