Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Lei MPCC Garante Liberdade Jornalista Asesu Informasaun Hosi Entidade Públiku

Published

on

Hatutan.com, (26 Agostu 2022), Díli-Komisáriu Adjuntu CAC bá Asuntu Investigasaun, Augusto Castro bainhira sai oradór prinsipál iha semináriu internasionál DDF ho tema “Media Challenges in Timor-Leste and Southeast Asia”  bá loron daruak nian, Sesta (26/08/2022), esklarese katak  lei nú. 7/2020- Medida Prevensaun no Kombate Korrupsaun (MPCC) garante sidadaun hotu nia direitu, liu-liu jornalista sira atu iha Liberdade bá asesu informasaun ho livre iha instituisaun Estadu, liu-lou iha instituisaun Governu.

Lee Mós : AJAR Husu MP Nakloke Prosesu Kazu Instalasaun Set-top Box RTTL,E.P

Komisáriu Adjuntu CAC bá Asuntu Investigasaun, Augusto Castro. Foto/Racom Maubisse Mauloko

Adjuntu  CAC Augusto Castro katak, Estadu aprova lei nú 7/2020-MPCC, iha ne’ebé fó biban bá Jornalista no peskizadór sira, no mós públiku ein-jerál bele husu bá kada entidade públiku atu disponibiliza dokumentu ka informasaun sira ne’ebé mak presiza públiku atu hatene relasiona ho prosesu sira foti desizaun iha instituisaun Estadu nian ne’ebé afeta bá povu nia moris di’ak.

“Iha lei MPCC prevee mós mekanizmu ida ne’e iha artigu 12. Kuandu entidade ka ajente públiku ne’ebé mak trava ka lakohi fó informasaun, bele aplika sansaun disiplinár bá ema sira ne’e. Tanba direitu atu asesu bá informasaun garante iha Konstituisaun, no lei MPCC ne’e rasik mós prevee ida ne’e,”  Haktuir Adjuntu CAC Augusto Castro iha Pájina Ofisial Facebook CAC nian ne’ebé Hatutan.com sita.

Advertisement

Augusto Castro subliña katak, kuandu ajente públiku sira la fó informasaun, liu-liu dokumentu sira kona-bá desizaun no relatóriu sira ne’ebé loloos públikamente ema hotu bele asesu, jornalista sira bele halo prosesu, nune’e bele fó sansaun disiplinár ba ema sira ne’e.

“Iha artigu 13 mós prevee mekanizmu legál ida kona-bá halo impugnasaun, kuandu la fó, rekerente ne’ebé husu, bele halo rekursu judisiál, bainhira remata tiha rekursu administrativu,” Augusto Castro afirma.

Komisáriu Adjuntu CAC ne’e esplika mós bá partisipante sira iha DDF ne’e kona-bá Artigu 24 ne’ebé estipula partisipasaun sosiedade nian, oinsá promove partisipasaun públiku iha prosesu halo desizaun, nune’e mós iha artigu 25 ne’ebé ko’alia mós kona-bá oinsá entidade hotu-hotu, liu-liu mídia nia papél iha divulgasaun informasaun no edukasaun públika bá prevene hahalok korrupsaun iha Timor-Leste.

Jornalista : Luciana Verdial

 

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending