Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Relatóriu PDHJ: Instituisaun Governu Haat Pratika Governasaun Ladi’ak no PNTL Kontinua Komete Violasaun bá Direitu Umanu

Published

on

Hatutan.com, (27 Setembru 2022), Díli– Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Sekretaria Estadu Juventude no Desportu (SEJD)  kontinua pratika governasaun ladi’ak no Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) mós kontinua komete violasaun bá ema nia direitu.

Lee Mós : Tinan 18 Ezisténsia, PDHJ Kontinua Enfrenta Dezafiu iha Prosesu Investigasaun

Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello Soares Cristóvão entrega relatóriu PDHJ nian bá entidade relevante sira, inklui PNTL. Foto/PDHJ

Relatóriu trimestre daruak nian hosi Provedória bá Direitu Umanu no Justisa (PDHJ-sigla Portugés) ne’ebé lansa iha loron 27 fulan-Setembru 2022, hatuur instituisaun lima ne’e  iha violasaun direitu umanu no kompete pratika governasaun ladi’ak.

Relatóriu hosi PDHJ  hato’o  mós pontu rekomendasaun bá PNTL liga ho asaun hosi membru PNTL ne’ebé viola komunidade nia direitu bá liberdade, integridade, no seguransa, espesialmente tratamentu aat, no la umanu, no direitu bá moris, ameasa.

Advertisement

Bá instituisaun Governu nian hanesan MAE, MAP, MS ho SEJD hatudu funsionáriu balu ne’ebé prátika asaun administrasaun la di’ak, no sees hosi podér.

Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello Soares Cristóvão, hateten durante prosesu investigasaun ne’ebé halo hosi investigadór sira PDHJ nian, respondente sira hosi instituisaun Estadu hirak ne’ebé notifika, hatán katak, aktu ne’ebé sira halo, haktuir duni kna’ar ne’ebé atribui iha lei ka iha prosedimentu sira legál nian.

Maske la akontese violasaun bá direitu umanu no Governasaun ladi’ak, maibé PDHJ hanoin katak, bele hato’o relatóriu ida ne’e, nu’udár oportunidade importante bá instituisaun respondente, atu halo diálogu ho entidade relevante sira, no mós Provedór bele hetan informasaun kle’an kona-bá prosedimentu sistema internal no prátika hosi instituisaun públiku sira.

PDHJ mós hakarak fahe nia opiniaun kona-bá mekanizmu sira oinsá mak atu hametin liután direitu umanu no Governasaun di’ak iha  Timor-Leste.

PDHJ mós konklui relatóriu badak ne’ebé arkiva hamutuk 46, kompostu hosi kazu rezolve hirak ne’ebé mak durante ne’e konsege lori to’o iha tribunál, relasiona ho envolvimentu hosi membru sira PNTL nian, no mós entidade relevante sira mak haknaar aan iha instituisaun Estadu.

Advertisement

“Kazu hirak ne’e, relasiona ho violasaun direitus bá liberdade, integridade no seguransa, espesífikamente, tratamentu la umanu, violasaun bá direitus umanus diskriminasaun laek, espesífikamente aplikasaun lei diskriminatóriu, no mós violasaun bá direitu bá moris, bá ameasa, ka hosi respondente sira hanesan keixa mai,” Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello informa.

Relasiona ho pontu rekomendasaun  hosi relatóriu investigasaun finál ida ne’e, relatóriu 4 PDHJ sei entrega bá Komandu PNTL, liuhosi Komisáriu Mateus Fernandes, relatóriu 2 entrega bá Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Miguel Pereira de Carvalho, 1 sei entrega bá Ministra Saúde (MS), no relatóriu 1 sei entrega bá Ministru Agrikultura no Peska (MAP).

Bainhira instituisaun relevante sira ne’ebé simu ona relatóriu investigasaun finál ho rekomendasaun, tenke hato’o informasaun bá PDHJ, iha loron 60 nia laran, tuir artigu 47.3 hosi Estatutu PDHJ, konta hosi data simu relatóriu.

“Iha mós aktu prátika, ilegalidade, administrasaun la di’ak, no sees hosi podér. Sé instituisaun relevante mak la kumpre lia-menon hirak ne’e, Provedór Direitus Umanus, bele komunika akontese ida ne’e bá Parlamentu Nasionál tuir artigu 34 no 46, hosi estatutu PDHJ nian,” José Tello hateten.

Provedór Interinu ne’e, enkoraja timoroan sira hotu katak, atu proteje direitu umanu, no promove Governasaun di’ak, presiza servisu hamutuk hosi parte hotu-hotu, hodi nune’e bele alkansa objetivu dezenvolvimentu nasionál, no prosperidade bá ema hotu.

Advertisement

PNTL Agradese bá PDHJ

Iha fatin hanesan, Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Mateus Fernandes, agradese bá PDHJ, tanba prodús ona relatóriu investigasaun ida ne’e. Ema hirak ne’ebé mak servisu iha área lei no orden, preparadu atu hatudu bá populasaun sira katak, papél hanesan servidór ne’e bele fó rezultadu ne’ebé mak di’ak liu.

Iha lei hatete katak, Polísia mak defende legalidade demokrátika, garantia seguransa interna bá povu ne’e, maibé la’ós tanba partidu polítiku, polísia mak prevene krime, no garantia direitu ema nian, inklui kna’ar seluk tán ne’ebé mak temi iha artigu 147, hosi Lei Konstituisaun RDTL.

PNTL kontinua hala’o nia servisu tuir lei ne’ebé mak vigora, no iha prosesu dezenvolvimentu nasionál ida ne’e, iha dezafiu oioin mak iha sosiedade. Bainhira iha xamada ruma, Polísia tun bá kraik halo atuasaun, dala-ruma balu la koopera.

“Mais lei, ezije polísia, ne’ebé konstituisaun hatete dehan katak, a vida humana inviolável. Signifika katak, polísia nia prezensa atu garantia ema hotu nia liberdade. Sé polísia nia prezensa depois hanesan tenta halimar fali ka polisia bá tiha mós kontinua iha problema, signifika, la’ós ka lae,” Komisáriu Mateus hateten.

Advertisement

Bainhira prezensa polisia nian iha situasaun konflitu ruma nia tenke buka meius, hodi prevene situasaun refere, atu nune’e komunidade bele hetan liberdade ida ne’ebé maka tuir konstituisaun haruka. Tanba ne’e, dala-ruma, indivíduu balu, tenke submete bá prosesu, hodi bele repoen fila-fali buat ne’ebé ema hotu temi dehan katak, sidi, maibé la sala.

“Mais, agradese tebes, tanba instituisaun sira ne’ebé mak servisu bá lei no orden, kontinua koopera. Hanesan publikasaun relatóriu investigasaun, bá polísia sira ne’ebé maka, ami halo hanesan sidi iha kraik, ita kontinua korrije, liuhosi investigasaun dixiplinár, kriminál, bá formasaun, para depois hametin liután sira-nia kompeténsia, iha serbí ida ne’ebé di’ak liu iha future mai,” Komisáriu Mateus Fernandes hateten.

Segundu Komandante Jerál PNTL ne’e afirma, akontesimentu insidente ne’ebé mosu iha Komandu Dili, polisia kontinua hatudu nia profisionál no neutralidade ka imparsiál bá públiku. Maibé, bá kazu ne’e rasik, rezultadu investigasaun mak sei denúnsia, no prosesu ida ne’e mós la’o hela no kontinua iha investigasaun.

Lee Mós : Aplikasaun Universal “Subsídiu Fim do Ano” $200 bá Uma-Kain, PDHJ Sei Husu Supremu Tribunál Justisa Halo Fiskalizasaun Abstrata

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

 

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Ministra Edukasaun Fó Kompeténsia bá SEESETV Domingos Lemos Lopes Akompaña Kazu Ró ESTV Peska Ataúro

Published

on

Hatutan.com (29 Setembru 2023), Díli—Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus Soares entrega kompeténsia tomak bá Sekretáriu Estadu Ensinu Sekundáriu no Eskola Téknika Vokasionál (SEESETV), Domingos Lemos Lopes, atu akompaña prosesu tomak hosi kazu ró ida ne’ebé sosa hosi Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu (MEJD) iha tinan 2016 ho folin $142.000 bá Eskola Tékniku Vokasionál (ESTV) Peska Ataúro, maibé ró ne’e estudante sira utiliza dala-rua de’it hodi halo pratika to’o agora aat no sai ferrujen de’it iha tasi-laran.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

CAC Submete Kazu Ró Ambulánsia bá MP iha 2015 To’o Agora Laiha Informasaun

Published

on

Hatutan.com, (29 Setembru 2023), Díli–Komisaun Anti Korrupsaun (CAC, sigla portugés)  submete tiha prosesu kriminál  hotu kona-bá kazu Ró Ambulánsia Ministériu Saúde (MS) nian bá Ministériu Públiku (MP) iha loron 03 fulan-Dezembru tinan 2015, maibé to’o agora laiha informasaun.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Rezolve Pasaporte, Ministru Amándio Promete Fim Setembru Maibé Xanana dehan La Fásil

Published

on

Hatutan.com, (28 Setembru 2023), Díli—IX Governu Konstitusionál esforsu hela atu rezolve problema kaderneta pasaporte ne’ebé VIII Governu husik hela, iha ne’ebé Ministru Justisa (MJ) Amándio Amandio de Sá Benevídes promete dala barak hodi fó garantia katak, iha fim fulan Setembru tinan ne’e sei rezolve, infelizmente ohin Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão deklara katak, bá kestaun ne’e la fásil tanba kaderneta ne’e la’ós imprime iha rai laran.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending