Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Relatóriu PDHJ: Instituisaun Governu Haat Pratika Governasaun Ladi’ak no PNTL Kontinua Komete Violasaun bá Direitu Umanu

Published

on

Hatutan.com, (27 Setembru 2022), Díli– Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), Ministériu Saúde (MS), Ministériu Agrikultura no Peska (MAP), Sekretaria Estadu Juventude no Desportu (SEJD)  kontinua pratika governasaun ladi’ak no Polísia Nasionál Timor Leste (PNTL) mós kontinua komete violasaun bá ema nia direitu.

Lee Mós : Tinan 18 Ezisténsia, PDHJ Kontinua Enfrenta Dezafiu iha Prosesu Investigasaun

Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello Soares Cristóvão entrega relatóriu PDHJ nian bá entidade relevante sira, inklui PNTL. Foto/PDHJ

Relatóriu trimestre daruak nian hosi Provedória bá Direitu Umanu no Justisa (PDHJ-sigla Portugés) ne’ebé lansa iha loron 27 fulan-Setembru 2022, hatuur instituisaun lima ne’e  iha violasaun direitu umanu no kompete pratika governasaun ladi’ak.

Relatóriu hosi PDHJ  hato’o  mós pontu rekomendasaun bá PNTL liga ho asaun hosi membru PNTL ne’ebé viola komunidade nia direitu bá liberdade, integridade, no seguransa, espesialmente tratamentu aat, no la umanu, no direitu bá moris, ameasa.

Advertisement

Bá instituisaun Governu nian hanesan MAE, MAP, MS ho SEJD hatudu funsionáriu balu ne’ebé prátika asaun administrasaun la di’ak, no sees hosi podér.

Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello Soares Cristóvão, hateten durante prosesu investigasaun ne’ebé halo hosi investigadór sira PDHJ nian, respondente sira hosi instituisaun Estadu hirak ne’ebé notifika, hatán katak, aktu ne’ebé sira halo, haktuir duni kna’ar ne’ebé atribui iha lei ka iha prosedimentu sira legál nian.

Maske la akontese violasaun bá direitu umanu no Governasaun ladi’ak, maibé PDHJ hanoin katak, bele hato’o relatóriu ida ne’e, nu’udár oportunidade importante bá instituisaun respondente, atu halo diálogu ho entidade relevante sira, no mós Provedór bele hetan informasaun kle’an kona-bá prosedimentu sistema internal no prátika hosi instituisaun públiku sira.

PDHJ mós hakarak fahe nia opiniaun kona-bá mekanizmu sira oinsá mak atu hametin liután direitu umanu no Governasaun di’ak iha  Timor-Leste.

PDHJ mós konklui relatóriu badak ne’ebé arkiva hamutuk 46, kompostu hosi kazu rezolve hirak ne’ebé mak durante ne’e konsege lori to’o iha tribunál, relasiona ho envolvimentu hosi membru sira PNTL nian, no mós entidade relevante sira mak haknaar aan iha instituisaun Estadu.

Advertisement

“Kazu hirak ne’e, relasiona ho violasaun direitus bá liberdade, integridade no seguransa, espesífikamente, tratamentu la umanu, violasaun bá direitus umanus diskriminasaun laek, espesífikamente aplikasaun lei diskriminatóriu, no mós violasaun bá direitu bá moris, bá ameasa, ka hosi respondente sira hanesan keixa mai,” Adjuntu Provedór PDHJ, José Tello informa.

Relasiona ho pontu rekomendasaun  hosi relatóriu investigasaun finál ida ne’e, relatóriu 4 PDHJ sei entrega bá Komandu PNTL, liuhosi Komisáriu Mateus Fernandes, relatóriu 2 entrega bá Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Miguel Pereira de Carvalho, 1 sei entrega bá Ministra Saúde (MS), no relatóriu 1 sei entrega bá Ministru Agrikultura no Peska (MAP).

Bainhira instituisaun relevante sira ne’ebé simu ona relatóriu investigasaun finál ho rekomendasaun, tenke hato’o informasaun bá PDHJ, iha loron 60 nia laran, tuir artigu 47.3 hosi Estatutu PDHJ, konta hosi data simu relatóriu.

“Iha mós aktu prátika, ilegalidade, administrasaun la di’ak, no sees hosi podér. Sé instituisaun relevante mak la kumpre lia-menon hirak ne’e, Provedór Direitus Umanus, bele komunika akontese ida ne’e bá Parlamentu Nasionál tuir artigu 34 no 46, hosi estatutu PDHJ nian,” José Tello hateten.

Provedór Interinu ne’e, enkoraja timoroan sira hotu katak, atu proteje direitu umanu, no promove Governasaun di’ak, presiza servisu hamutuk hosi parte hotu-hotu, hodi nune’e bele alkansa objetivu dezenvolvimentu nasionál, no prosperidade bá ema hotu.

Advertisement

PNTL Agradese bá PDHJ

Iha fatin hanesan, Segundu Komandante Jerál PNTL, Komisáriu Mateus Fernandes, agradese bá PDHJ, tanba prodús ona relatóriu investigasaun ida ne’e. Ema hirak ne’ebé mak servisu iha área lei no orden, preparadu atu hatudu bá populasaun sira katak, papél hanesan servidór ne’e bele fó rezultadu ne’ebé mak di’ak liu.

Iha lei hatete katak, Polísia mak defende legalidade demokrátika, garantia seguransa interna bá povu ne’e, maibé la’ós tanba partidu polítiku, polísia mak prevene krime, no garantia direitu ema nian, inklui kna’ar seluk tán ne’ebé mak temi iha artigu 147, hosi Lei Konstituisaun RDTL.

PNTL kontinua hala’o nia servisu tuir lei ne’ebé mak vigora, no iha prosesu dezenvolvimentu nasionál ida ne’e, iha dezafiu oioin mak iha sosiedade. Bainhira iha xamada ruma, Polísia tun bá kraik halo atuasaun, dala-ruma balu la koopera.

“Mais lei, ezije polísia, ne’ebé konstituisaun hatete dehan katak, a vida humana inviolável. Signifika katak, polísia nia prezensa atu garantia ema hotu nia liberdade. Sé polísia nia prezensa depois hanesan tenta halimar fali ka polisia bá tiha mós kontinua iha problema, signifika, la’ós ka lae,” Komisáriu Mateus hateten.

Advertisement

Bainhira prezensa polisia nian iha situasaun konflitu ruma nia tenke buka meius, hodi prevene situasaun refere, atu nune’e komunidade bele hetan liberdade ida ne’ebé maka tuir konstituisaun haruka. Tanba ne’e, dala-ruma, indivíduu balu, tenke submete bá prosesu, hodi bele repoen fila-fali buat ne’ebé ema hotu temi dehan katak, sidi, maibé la sala.

“Mais, agradese tebes, tanba instituisaun sira ne’ebé mak servisu bá lei no orden, kontinua koopera. Hanesan publikasaun relatóriu investigasaun, bá polísia sira ne’ebé maka, ami halo hanesan sidi iha kraik, ita kontinua korrije, liuhosi investigasaun dixiplinár, kriminál, bá formasaun, para depois hametin liután sira-nia kompeténsia, iha serbí ida ne’ebé di’ak liu iha future mai,” Komisáriu Mateus Fernandes hateten.

Segundu Komandante Jerál PNTL ne’e afirma, akontesimentu insidente ne’ebé mosu iha Komandu Dili, polisia kontinua hatudu nia profisionál no neutralidade ka imparsiál bá públiku. Maibé, bá kazu ne’e rasik, rezultadu investigasaun mak sei denúnsia, no prosesu ida ne’e mós la’o hela no kontinua iha investigasaun.

Lee Mós : Aplikasaun Universal “Subsídiu Fim do Ano” $200 bá Uma-Kain, PDHJ Sei Husu Supremu Tribunál Justisa Halo Fiskalizasaun Abstrata

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

 

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Fujitivu Arnolfo Teves Jr Submete Rekursu bá TR

Published

on

Hatutan.com, (24 Abríl 2024), Díli-Fujitivu Arnolfo “Arnie” Alimpit Teves Jr submete ona rekursu bá Tribunál Rekursu (TR) kona-bá prosesu sira liga ho estradisaun ne’ebé Ministériu Públiku sei halo hamutuk ho Tribunál Estadu Filipina.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

FONGTIL Preokupa Autoridade Sira Nonook ho Kazu Ró Tranship II no Expo Dubai

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli– Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) preokupa ho prosesu transparénsia hosi Ministériu Públiku (MP) kona-bá kazu Ró Tranship II ho Expo Dubai ne’ebé FONGTIL submete to’o agora la iha follow-up no MP nonook tiha de’it.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Eviksaun, PDHJ Konsidera Aprosimasaun SEATOU Sees Hosi Prinsípiu Direitus Umanus

Published

on

Hatutan.com, (19 Abríl 2024), Díli—Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), lamenta no konsidera aprosimasaun ne’ebé Governu halo liu hosi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias  hasoru komunidade iha Díli, sees hosi prinsípiu direitus umanus ninian.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending