Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Preokupasaun Komunidade Fatumakerek, MS Sei Harii Tan Postu Saúde 100 iha Área Remota

Published

on

Hatuta.com, (19 Outubru 2022), Díli- Vise-Ministru Saúde, Bonifácio de Maucoli dos Reis, hateten VIII Governu liuhosi Ministériu Saúde sei tau prioridade atu harii tan postu saúde 100 iha teritóriu nasionál hodi fó atendimentu Saúde bá komunidade sira ho di’ak no dignu tuir nesesidade ne’ebé presiza.

Lee Mós : Komunidade Fatumakerek Presiza Pesoál Saúde Sira-Nia Prezensa

Vise-Ministru Saúde, Bonifácio de Maucoli dos Reis. Foto/Elio dos Santos da Costa

Vise-Ministru Saúde, Bonifácio Maucoli dos Reis, hateten kriasaun bá iha Postu Saúde sira ne’e kuaze 300-resin postu Saúde maka  konstrui ona iha  Suku 45 iha munisípiu  hotu, falta de’it  100-resin  maka seidauk, maibé Ministériu Saúde haree bá rekizitu  kada populasaun ne’ebé maka liu  1000  iha diretu atu hetan  mós fasilidade tanba iha ona planu.

Nia afirma rekrutamentu bá pesoál Saúde ne’e la’ós Ministériu Saúde maka halo maibé  liuhosi Komisaun Funsaun Publika depende  vaga ne’ebé maka sira aloka mai.

Advertisement

Iha Suku Fatumakerek, Postu Administrativu Laklubar, Munisípiu Manatuto rasik  iha Populasaun kuaze 1543, maibé to’o sira seidauk iha Postu Saúde, mas kontaktu ho  diretór Saúde Munisípiu atu oinsá bele halo planu, oinsa halo pedidu mai  hafoin haruka tékniku sira bá  halo levantamentu hodi bele konstrui  Postu Saúde sira  hanesan suku sira Seluk.

“Bá postu balun ne’ebé pesoál saúde seidauk iha,  Ministériu sei koloka nafatin ho  internatu sira hodi hein  prosesu rekrutamentu  tuir mai, agora bá medikamentu ita iha rejiaun tolu  ne’ebe maka  SAMES halo ona  ai-moruk sira tau hotu iha ne’ebá depois maka  sira halo pedidu bá iha reziaun sira ne’e atu bele fahe ai-moruk bá iha postu saúde sira,” Bonifácio Maucoli dos Reis hateten hodi responde Hatutan.com iha Palásiu Governu, Kuarta (19/10/2022).

Relasiona ho vasina Covid-19 kuaze iha munisípiu hotu Ministériu Saúde nia atendimentu bá iha vasina Covid-19 ne’e bá primeira Doze, kuaze atinji ona 80%, tanba ne’e espera katak  iha Segunda Doze ne’e mós bele  atinje  to’o 80%  tanba iha foin dadauk tuir dadaus ne’ebé iha vasina Covid-19 segunda doze ne’e tama ona 76%, signifika  bele garante ona  imunidade komunitáriu, maibé bá munisípiu balu maka  agora seidauk atinje liuliu  Munisípiu Ermera, Ainaro, Bobonaro  maka sira nia kobertura sei mean ka tun.

“Husu nafatin bá populasaun sira  atu  hakbesik bá iha parte Saúde sira atu  nune’e bele hetan  vasina Covid-19 kompleta,” Nia informa.

Kona-bá medikamentu ne’ebé sai difikuldade, realmente orsamentu ba SAMES ne’e la to’o atu responde, tanba orsamentu ba SAMES ne’e purvolta $19 Millaun hanesan ne’e foin bele to’o hodi kompra ba medikamentu sira, infelizmente foin daudauk ne’e  iha de’it millaun $6, iha mós orsamentu husi Covid-19 ne’e nian iha millaun $3 ne’ebé maka fó tan hamutuk millaun $9 kompara bá medikamentu  no mós ba ekipamentu liuliu hodi responde ba iha  pandemia Covid-19.

Advertisement

 Ai-Moruk balu tama  dadauk ona  no balu mós sei prosesu iha dalan, maibé MS espera katak iha tinan ida ne’e, ituan ka barak Governu  halo esforsu  nomós Parlamentu sira fó sira nia apoiu ba iha Orsamentu ba SAMES atu nune  iha Tinan oin ne’e la bele  iha tan problema kona-ba  Medikamentu ne’e.

“Iha Foin Dadauk SAMES halo Exersisiu ba Propoin Por Volta de  $ 19 milloens maibé Orsamentu fiskál ne’e  nafatin ho $ 9 milloes, ha’u hanoin ida ne’e sei sai problema maibé depois de debate, maka ita bele oinsa atu hare tan osan balu hodi tau tan, ita ezizi atu aumenta, se la ezizi maka nafatin sei sai problema hanesan agora  dadaun ita hasoru ne’e,” Nua subliña.

Entertantu konaba iha Dívidas sira ne’ebé iha ho ospital sira iha estranjeiru ne’ebé pasiente Timoroan sira halo tratamentu ba, Ministériu Saúde prosesa dadauk ona  depende sira hatama sira nia Invoice mai  para prosesa.

Orsamentu ne’e asesu bá iha  dotasaun Governu ne’ebé maka foin dadauk   husu tan para bele  kobre despeza sira liuliu bá  selu dívida sira ne’e bá ospitál sira.

“Ita sei husu tan millaun  $3  atu bele selu dívidas hirak ne’e, no ha’u hanoin katak divida  sira ne’e kada invoice ami halo kedas prosesamentu, dalaruma sira (Ospitál) maka atraza hatama  sira nia Invoice, bainhira sira hatama ona, tanba ne’e maka ita ezizi  depois halo tratamentu iha ne’ebá fulan ida hanesan ne’e tenke hatama ona Invoice nune bele halo pagamentu,” nia informa.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Sali-Magu Kontínua Fornese Ai-moruk no Konsumaveis bá INFPM

Published

on

Hatutan.com, (03 Abríl 2024), Díli-Kompañia  nasionál Sali-Magu Lda kontinua fornese ai-moruk hanesan Reagentes Microbiologya, Hematologya & Biochemistry, no produtu medíkamentu bá iha Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM, sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending