Connect with us
Pakote Ahi

Saúde

Komunidade Fatumakerek Presiza Pesoál Saúde Sira-Nia Prezensa

Published

on

Hatutan.com, (17 Outubru 2022), Díli—Atu redús  númeru mortalidade inan ho oan sira nian, maka komunidade Suku Fatumakerek, Postu Administrativu Laclubar, Munisípiu Manatuto, husu atu Governu liuhosi Ministériu Saúde  (MS) bele koloka pesoál saúde iha bá sentru saúde sira iha suku refere.

Voluntáriu sira hosi SABEH hala’o hela atendimentu saúde bá komunidade Fatumakerek. Foto/SABEH

Xefe Suku Fatumakerek, Cesar Soares de Oliveira, nia emar sira durante ne’e barak mak lakonsege hetan salvasaun hosi moras sira ne’ebé afeta bá sira-nia saúde tanba la iha intervensaun emidiata hosi pesoál saúde tanba la iha pesoál saúde mak destakadu iha sentru saúde sira besik iha suku.

Total komunidade Suku Fatumakerek 1.543 ne’ebé horik  iha aldeia tolu  (3). Sira barak hetan moras la konsege salva sira-nia vida tanba la iha fasilidade saúde no la iha pesoál saúde atu bele fó tratamentu bá sira-nia saúde.

“Atu dehan lolos, durante tinan barak ami sai vitima, ami Fatumakerek lakon vida ema lubuk ida desde 2015 to;o agora . Ami lakon inan-feton lubun ida  ne’ebé mate kauza hosi la iha fasilidade saúde ho la iha pesoál saúde hodi bele tulun. Ami nia oan feto barak mate ho oan iha uma de’it,” Xefe Suku  Cesar Soares de Olivera  hateten bainhira simu ekipa saúde hosi NGO SABEH (Saude ba Ema Hotu) ne’ebé hala’o vizita no fó konsulta saúde bá komunidade sira Fatumakerek durante loron-rua; Kuarta-Kinta  (12-13/10/2022). 

Advertisement

Maske la iha tebes ekipa saúde ho la iha pesoál saúde, komunidade sira kontinua buka meius atu bele lori nia emar sira ne’ebé hatán moras hodi halo tratamentu bá sira-nia saúde. Maske, dala balun la konsege salva sira-nia moris tanba to’o iha fasilidade saúde tarde ona.

“Nu’udár autoridade, ha’u sei esforsu nafatin wainhira akontese problema saúde ne’ebé grave, liu-liu inan isin-rua ne’ebé atu partus, tamba ne’e ami salva ema na’in-rua nia vida, ami sempre ajuda malu husi joventude, familia no inan-aman ami tenke hulan no tutur to’o iha Laclubar, mezmu dook ho distánsia kilómetru 37,  ami tenke pasiénsia. Balun nebe consegue moris ami agradese, maibé balun ne’ebé  la bele salva, ami tenke hulan mate husi Laclubar to’o fali iha Fatumakerek,” Cesar haktuir ho triste.

Xefe Suku Fatumaketek ho nia populasaun sira dalaruma hulan nia emar sira ne’ebé moras bá halo tratamentu iha Postu Administrativu Turiskai, Munisípiu Same kuandu família mak husu tamba sira iha relasaun família balun iha ne’ebá hodi ajuda tau matan no fó asisténsia ai-han.

Hosi Fatumaketek bá Turiskai tenke la’o ain ho distánsia kilómetru 32. Nune’e, ho kondisaun jeografia ne’ebé dook, maka dala balun ferik ho katuas sira ne’ebé moras la konsege hulan bá halo tratamentu to’o mate de’it iha uma.

Konsumu Ai-moruk Tradisionál

Advertisement

Iha tinan 2015, Suku Fatumakerek izoladu tebetebes. La iha pesoál saúde no la iha ekipamentu saúde. Tanba ne’e, bainhira populasaun sira afeta moras konsumu de’it ai-moruk tradisionál, hanesan ai-abut, ai-tahan no ai-kulit.

“Iha tempu ohin loron, ita la merese ona atu fila bá tempu konsumu ai-moruk tradisionál, maibé ami la iha duni kondisaun no fasilidade saúde. Ami konsumu de’it ai-kulit sira, ai-abut sira ho ai-tahan sira hanesan ai-moruk tradisionál,” Xefe Suku ne’e haktuir.

Nia kestiona “Programa Governu” dehan kada suku tenke iha médiku  ida, parteira ida, enfermeiru ida. Iha 2010 ema hirak ne’e sei iha, mézmu lakon mosu, maibe komesa hosi 2015 to’o ohin loron la iha ema ida mak fó asisténsia saúde bá populasaun sira.

Bá kestaun fasilidade báziku saúde nian, Cesar hateten, iha klínika no mós hela fatin bá pesoál saúde ne’ebé governu prepara atu sira bele fo atendimentu ba komunidade, maibé fatin sira ne’e husik abandona, sai tiha animal ninian fatin.

Simu Vasina Covid-19 Seidauk Kompletu

Advertisement

Sobre pandemia Covid 19 nebe acontese foin lalais ne’e Xefe Suku hateten, iha duni vizita husi parte saúde hodi fó vasina, maibé dose ne’ebé sira simu la complete.

“Sobre Vasina Corona ninian, ami maioria simu mak primeiru (doze dahuluk), ate agora la mai tan. Triste no susar tebes mai ami haree iha fatin seluk sira vasina ona to’o segundu doze ka balun booster ona, maibé ami Fatumakerek  la iha de’it,” nia tenik.

Iha 2018, Cesar hasoru Vice Ministro Saude, Bonifacio Maucoli wainhira halao vizita iha Postu Administrativu Laclubar. Iha altura ne’ebá, Cesar sente hanesan milagre tamba bele koalia direita ho ema boot hosi Ministériu  Saúde, hodi hato’o hela lia menon ba kona-bá sofrimentu no halerik povu Fatumakerek.

“Dezde 2018 to’o agora lalika temi doutór nia prezensa. Enfermeiru oan ida atu fahe netik de’it ai-moruk mós laiha.”  

Kontente ho Prezensa SABEH no MARIE STOPES

Advertisement

Xefe  Suku Fatumakerek mós espresa nia kontente  tamba ninian suku hetan vizita hosi NGO SABEH no mós MARIE STOPES ne’ebé ba fó atendimentu Planu Familiar no fó mós atendimentu saúde durante loron-rua  (2). 

“Nudar autoriedade local, hau reprezenta ha’u nian komunidade rihun tomak iha ne’e haksolok no agradese tebes ba NGO internasionál Marie Stopes no mós NGO lokál SABEH ne’ebé bele vizita to’o área remota hodi fahe ai-moruk ruma bá inan-aman sira ne’ebé iha tinan barak nian laran uja deit ai-moruk tradisional.”

Ho prezensa husi SABEH no mós MARIE STOPES nian, Xefe Suku Fatumakerek iha esperansa nafatin loron ruma pesoál saúde bele fila hikas bá sira-nia fatin atu kontinua fó asisténsia saúde bá sira.

“Husu bá Ministériu Saúde, se bele karik kada fulan koloka netik pesoál saúde iha Munisípiu ka iha Postu Administrativu  atu fó asisténsia saúde bá populasaun Fatumakerek,” Xefe Suku hateten.

Jornalista : Rogério Cárceres

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Kazu 64 iha RAEOA Posibilidade Afeta bá Moras Rabies

Published

on

Hatutan.com, (09 Abríl 2024), Díli-Hosi fulan-Setembru 2023  to’o fulan-Abríl 2024 Ministériu Saúde rejista  kazu 64 asu tata iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no posibilidade afeta bá moras rabies.

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

PN Sei Bolu Ministra Saúde no MAPPF Hodi Diskute Medida Kombate Virus Rabies

Published

on

Hatutan.com, (05 Abríl  2024), Díli– Parlamentu Nasionál (PN), Tersa semana oin, (09/04/2024), bolu Ministra Saúde, Élia A.A dos Reis Amaral  no Ministru Agrikultura Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Crus, hodi halo diskusaun kona-bá medida sira kombate virus Rabies ne’ebé agora daudaun mosu iha Rejiaun Admistrativu Oé-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Saúde

Sali-Magu Kontínua Fornese Ai-moruk no Konsumaveis bá INFPM

Published

on

Hatutan.com, (03 Abríl 2024), Díli-Kompañia  nasionál Sali-Magu Lda kontinua fornese ai-moruk hanesan Reagentes Microbiologya, Hematologya & Biochemistry, no produtu medíkamentu bá iha Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Médiku (INFPM, sigla portugés).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending