Connect with us

Opiniaun

SAIDA MAK KRIME DEVASA, TUIR KONSTITUISAUN RDTL HO LEI SIRA IHA TL

Published

on

Oras ne’e, teknolozia iha mudansas maka’as los, to’o halo ema hotu hakarak ka lakohi tenki submete-an duni atu uja teknolozia sira ba sira nia nesesidade. Liu-liu mídia sosial hanesan facebook, youtube, twiterr nst, ne’ebé provoka ema atu espresa ema nia moris lor-loron nian, ka atividade sira ne’ebé ho intensaun atu ema hatene.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento.

Maske nune’e, aktus hotu-hotu ne’ebé ema aproveita hodi uja mídia sosial iha internet, liu-liu informasaun sira iha balu mak konsidera buat normal, maibé iha balu mós hamosu prejuizu ba ema seluk ka hamosu violasaun ba ema seluk nia direitu.

Lee Mós: SAIDA MAK KÓDIGU PROSESU PENÁL TIMOR-LESTE KO’ALIA KONA-BÁ BUSKA?

  1. KRDTL ho DEKRETU-LEI n.º 19/2009, iha 8 Abríl konaba Kódigu Penal Timor-Leste.

Iha Timor-Leste, iha ona normas balu nebé asegura konaba oin-nusa atu fo protesaun no garante sidadaun sira nia direitu ka moris privada (vida privada), direitu ba onra, ba naran di’ak no ba reputasaun, no direitu atu defende an rasik no la fó sai ninia moris partikular iha uma kain laran (art. 36.° husi KRDTL). Nune’e mos Estadu garante sidadaun sira nia direitu konaba protesaun ba informasaun ema ida-idak ninian (n.3 husi art. 38.° KRDTL).

Krime ida ne’ebé ema balu (ka ema barak karik) seidauk hatene mak kona-ba espalla ema seluk nia ‘vida privada’ iha mídia sosial, akontese beibeik ona ho meiu lísitu, maibé ema sira ne’ebé sai hanesan vítima ba hahalok ida ne’e nunka hato’o keixa ba Polisia, ka ba Ministériu Públiku. Tamba atu prosesa krime tenki iha KEIXA.

Advertisement

KRDTL, iha ninia artigu 36.º koalia konaba ‘Direitu ba onra no ba privasidade’ ne’ebé hateten katak ‘’Ema hotu-hotu iha direitu ba onra, ba naran di’ak no ba reputasaun, ba nia imajen no ba rezerva  iha nia vida privada ka familiar’’. Artigu 36.º husi KRDTL ida ne’e subliña liafuan ‘’Reserva’ ka Konfidénsia, ne’e katak ho rezerva ema ida rai buat ruma ba nia rasik ka ba de’it ema ne’ebé nia hakarak fó. Direitu ba rezerva iha vida privada  hanesan mos direitu atu la-loke ba ema-seluk buat ne’ebé tama iha ida-idak nia vida privada (esplikasaun husi Konsituisaun anotada iha pájina 149).

Nune’e Estadu Timor-Leste, defini liu tan kona-ba asuntu ida ne’e iha Dekretu-Lei19/2009, iha 8 Abríl, ho baze iha autorizasaun ne’ebé Lei 13/2008, iha 13 Outubru, fó, no alteradu ho Lei 6/2009, iha 15 Jullu konaba Kódigu Penal Timor-Leste.

Krime Devasa regula iha KAPÍTULU V HASORU VIDA PRIVADA, artigu 183 (Devasa)

Nebé hateten katak Ema ne’ebé, ho meiu maski lísitu, hatene faktu kona-ba ema seluk nia vida privada ka seksuál no, sem ema ne’e nia konsentimentu no sem kauza justa, fó-sai faktu sirane’e publikamente sei hetan pena prizaun too tinan 1 ka multa.

Nomós atu hala’o prosedimentu kriminál tenke iha keixa husi parte ida nebé ka ema nebé senti katak nia hetan devasa ka prejudika tamba ema seluk espalla ka hasai faktu ba públiku ho meius naran sa ida de’it (fb, youtube, twiter, nst) konaba ninia vida privada ka seksual, tamba sem-konsentimentu no sem kauza justa fó sai faktu sira nee ho publikamente ba ema tomak. 

Advertisement
  1. TAMBA SA?

Devasa ba ema nia ‘vida privada’ ne’e nu’udar aktu krime ida nebé hala’o husi ema ruma, ho ‘sem consentimento’ hamonu ka hamosu intensaun atu devasa, hafoer ema nia moris privada ne’ebé ema seluk la iha direitu atu mete. Divulga sai hahalok sira hanesan ema nia konversa privada liu husi telefone, e-mail, imajen ka fotografia ruma ka vídio privada ruma, objetu sira nebé espasu íntimu, ema nia moris privada iha uma laran nst, nebé ema nia na’in de’it mak iha dieitu atu goja no uja ba sira nian, la’os ema seluk nian. Tamba buat sira ne’e konsidera hanesan ‘konfidénsia’ ka ‘reserva’ iha vida privada  hanesan mós direitu atu la-loke ba ema-seluk buat ne’ebé tama iha ida-idak nia vida privada. 

  1. SE MAK SAI VÍTIMA?

Ema hotu-hotu, se de’it bele sai vítima ba krime ida ne’e. Tamba direitu ba imajen sira ne’e reserva ba ema ida-idak nia-an rasik ka vida privada, nebé ema seluk la iha direitu atu mete ka fó sai ba ema ruma sem-autorizasaun husi ema nia na’in rasik. 

  1. OIN-NUSA PROSEDIMENTU (ATU PROSESA) KAZU DEVASA

Ema sira ne’ebé senti vítima ba kazu devasa bele hato’o keixa ba Polisia, ka ba Ministériu Públiku atu nun’e bele prosesa tuir leis nebé vigora iha RDTL. TAMBA kazu devasa sei labele prosesa BAINHIRA vítima la hato’o keixa. Vítima sira presija hato’o ho provas konaba matéria ka dokumentus ka filmajen ka sa ida de’it ne’ebé ema seluk espalla ho meius naran ida, atu bele sai hanesan provas hodi prosesa.

Referénsia sira:

  • Constituição República Democrática de Timor-Leste, Anotada husi artigu 36.º, ho artigu 38.º;
  • Artigu 183.º husi Dekretu-Lei19/2009, iha 8 Abríl, ho baze iha autorizasaun ne’ebé Lei 13/2008, iha 13 Outubru, fó, no alteradu ho Lei 6/2009, iha 15 Jullu konaba Kódigu  Penal Timor-Leste;
  • Manual do Direito Criminal Português: https://www.fd.unl.pt/Anexos/Investigacao/999.pdf

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending