Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

SAIDA MAK KRIME DEVASA, TUIR KONSTITUISAUN RDTL HO LEI SIRA IHA TL

Published

on

Oras ne’e, teknolozia iha mudansas maka’as los, to’o halo ema hotu hakarak ka lakohi tenki submete-an duni atu uja teknolozia sira ba sira nia nesesidade. Liu-liu mídia sosial hanesan facebook, youtube, twiterr nst, ne’ebé provoka ema atu espresa ema nia moris lor-loron nian, ka atividade sira ne’ebé ho intensaun atu ema hatene.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento.

Maske nune’e, aktus hotu-hotu ne’ebé ema aproveita hodi uja mídia sosial iha internet, liu-liu informasaun sira iha balu mak konsidera buat normal, maibé iha balu mós hamosu prejuizu ba ema seluk ka hamosu violasaun ba ema seluk nia direitu.

Lee Mós: SAIDA MAK KÓDIGU PROSESU PENÁL TIMOR-LESTE KO’ALIA KONA-BÁ BUSKA?

  1. KRDTL ho DEKRETU-LEI n.º 19/2009, iha 8 Abríl konaba Kódigu Penal Timor-Leste.

Iha Timor-Leste, iha ona normas balu nebé asegura konaba oin-nusa atu fo protesaun no garante sidadaun sira nia direitu ka moris privada (vida privada), direitu ba onra, ba naran di’ak no ba reputasaun, no direitu atu defende an rasik no la fó sai ninia moris partikular iha uma kain laran (art. 36.° husi KRDTL). Nune’e mos Estadu garante sidadaun sira nia direitu konaba protesaun ba informasaun ema ida-idak ninian (n.3 husi art. 38.° KRDTL).

Krime ida ne’ebé ema balu (ka ema barak karik) seidauk hatene mak kona-ba espalla ema seluk nia ‘vida privada’ iha mídia sosial, akontese beibeik ona ho meiu lísitu, maibé ema sira ne’ebé sai hanesan vítima ba hahalok ida ne’e nunka hato’o keixa ba Polisia, ka ba Ministériu Públiku. Tamba atu prosesa krime tenki iha KEIXA.

Advertisement

KRDTL, iha ninia artigu 36.º koalia konaba ‘Direitu ba onra no ba privasidade’ ne’ebé hateten katak ‘’Ema hotu-hotu iha direitu ba onra, ba naran di’ak no ba reputasaun, ba nia imajen no ba rezerva  iha nia vida privada ka familiar’’. Artigu 36.º husi KRDTL ida ne’e subliña liafuan ‘’Reserva’ ka Konfidénsia, ne’e katak ho rezerva ema ida rai buat ruma ba nia rasik ka ba de’it ema ne’ebé nia hakarak fó. Direitu ba rezerva iha vida privada  hanesan mos direitu atu la-loke ba ema-seluk buat ne’ebé tama iha ida-idak nia vida privada (esplikasaun husi Konsituisaun anotada iha pájina 149).

Nune’e Estadu Timor-Leste, defini liu tan kona-ba asuntu ida ne’e iha Dekretu-Lei19/2009, iha 8 Abríl, ho baze iha autorizasaun ne’ebé Lei 13/2008, iha 13 Outubru, fó, no alteradu ho Lei 6/2009, iha 15 Jullu konaba Kódigu Penal Timor-Leste.

Krime Devasa regula iha KAPÍTULU V HASORU VIDA PRIVADA, artigu 183 (Devasa)

Nebé hateten katak Ema ne’ebé, ho meiu maski lísitu, hatene faktu kona-ba ema seluk nia vida privada ka seksuál no, sem ema ne’e nia konsentimentu no sem kauza justa, fó-sai faktu sirane’e publikamente sei hetan pena prizaun too tinan 1 ka multa.

Nomós atu hala’o prosedimentu kriminál tenke iha keixa husi parte ida nebé ka ema nebé senti katak nia hetan devasa ka prejudika tamba ema seluk espalla ka hasai faktu ba públiku ho meius naran sa ida de’it (fb, youtube, twiter, nst) konaba ninia vida privada ka seksual, tamba sem-konsentimentu no sem kauza justa fó sai faktu sira nee ho publikamente ba ema tomak. 

Advertisement
  1. TAMBA SA?

Devasa ba ema nia ‘vida privada’ ne’e nu’udar aktu krime ida nebé hala’o husi ema ruma, ho ‘sem consentimento’ hamonu ka hamosu intensaun atu devasa, hafoer ema nia moris privada ne’ebé ema seluk la iha direitu atu mete. Divulga sai hahalok sira hanesan ema nia konversa privada liu husi telefone, e-mail, imajen ka fotografia ruma ka vídio privada ruma, objetu sira nebé espasu íntimu, ema nia moris privada iha uma laran nst, nebé ema nia na’in de’it mak iha dieitu atu goja no uja ba sira nian, la’os ema seluk nian. Tamba buat sira ne’e konsidera hanesan ‘konfidénsia’ ka ‘reserva’ iha vida privada  hanesan mós direitu atu la-loke ba ema-seluk buat ne’ebé tama iha ida-idak nia vida privada. 

  1. SE MAK SAI VÍTIMA?

Ema hotu-hotu, se de’it bele sai vítima ba krime ida ne’e. Tamba direitu ba imajen sira ne’e reserva ba ema ida-idak nia-an rasik ka vida privada, nebé ema seluk la iha direitu atu mete ka fó sai ba ema ruma sem-autorizasaun husi ema nia na’in rasik. 

  1. OIN-NUSA PROSEDIMENTU (ATU PROSESA) KAZU DEVASA

Ema sira ne’ebé senti vítima ba kazu devasa bele hato’o keixa ba Polisia, ka ba Ministériu Públiku atu nun’e bele prosesa tuir leis nebé vigora iha RDTL. TAMBA kazu devasa sei labele prosesa BAINHIRA vítima la hato’o keixa. Vítima sira presija hato’o ho provas konaba matéria ka dokumentus ka filmajen ka sa ida de’it ne’ebé ema seluk espalla ho meius naran ida, atu bele sai hanesan provas hodi prosesa.

Referénsia sira:

  • Constituição República Democrática de Timor-Leste, Anotada husi artigu 36.º, ho artigu 38.º;
  • Artigu 183.º husi Dekretu-Lei19/2009, iha 8 Abríl, ho baze iha autorizasaun ne’ebé Lei 13/2008, iha 13 Outubru, fó, no alteradu ho Lei 6/2009, iha 15 Jullu konaba Kódigu  Penal Timor-Leste;
  • Manual do Direito Criminal Português: https://www.fd.unl.pt/Anexos/Investigacao/999.pdf

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Em Nome Baze Legál

Published

on

SEFOPE, iha mídia tatoli.tl dehan, “atu ko’a tarballadór Timoroan nia saláriu, seidauk iha baze legál (24/8/2023).” Seidauk iha baze legál la’ós fraze mamuk ne’ebé bele livre hosi valór sá de’it. Maibé, “seidauk”, indika ba intensaun mahukun “atu” trata desizaun polítika legál hodi akomoda “seidauk” ba prosesu finál “iha baze legál.” Iha área direitu, intensaun sira-ne’e hanaran polítika legál (politik hukum) iha estadu ida. Maibé, polítika legál ida ho kór oinsá? Maka pergunta ne’ebé presiza diskute ho sériu. Tanba, iha estadu sira mundu raik-laran, trata asuntu polítika legál ho kór la hanesan.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Menemukan Kembali Esensi Kemerdekaan: Sebuah Refleksi Setelah Jajak Pendapat 30 Agustus 1999

Published

on

Konsep kemerdekaan telah lama menjadi landasan aspirasi manusia dan kemajuan masyarakat. Sepanjang sejarah, bangsa, individu, dan gerakan telah berjuang dengan gagah berani demi hak untuk menentukan nasib sendiri, bebas dari kendali dan pengaruh eksternal. Ketika kita sudah melewati masa penting selama 24 tahun, ini adalah momen yang tepat untuk merenungkan makna kemerdekaan yang terus berkembang dan apakah esensinya telah dipertahankan, diubah, atau dilemahkan. KITA!!! Sebagai warga negara yang BERNEGARA menjadikan ini sebagai REFLEKSI BERSAMA untuk masa depan anak anak kita.

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

Reforma Judisiál: Hosi Ne’ebé no bá Sé?

Published

on

Hafoin simu pose, iha nia diskursu, Primeiru Ministru promete sei reforma setór judisiál. Maksi asuntu ne’e importante tebes no influénsia vida estadu ida iha ohin no futuru, maibé laiha ema ida mak kestiona, objetu reforma ne’e saida, oinsá reforma no tanba sá objetu reforma ne’e tenki ida-ne’e no la’ós ida ne’ebá? Hafoin fulan ida resin governa, liuhosi despaxu ida-ne’ebé publika iha Jornál Repúblika, Primeiru Ministru nomeia Lucia Lobato hanesan koordenadora ba nia asuntu polítika ida-ne’e. Maibé, sei nakukun, objetu reforma ne’e saida? Tanba sá tenki reforma objetu ida-ne’e no la’ós ida ne’ebá? No reforma hosi ne’ebé bá ne’ebé? Loloos ne’e, iha estadu direitu demokrátiku, pergunta sira iha leten ne’e tenki sai diskursu públiku. No públiku tenki eziji ba parte ne’ebé inisia reforma judisiál atu esplika francamente ba públiku ho baze ida-ne’ebé argumentativu, loos no razoavel.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending