Connect with us
Pakote Ahi

Opiniaun

Saida Mak Ita Bele Aprende Hosi Keixa Polisia Hasoru Journalista Sira?

Published

on

Iha  situasaun pais ne’ebe buka hela ninia identidade lolos konaba funsaun husi kada serbisu ne’ebe mak halao husi instituisaun sira, presiza tebes atu iha mos  sidadaun intelijente no krítiku ba fenomenu sosial ne’ebe akontese iha públiku nia let.

Hosi: Renato da Costa

Iha kondisaun hanesan nee, serbisu media konaba divulgasaun informasaun asumi papel importante. Tamba entre Media no Polisia kuaze halao sira nia serbisu ho tipu hanesan konaba oinsa atua situasaun hirak ne’ebe  akontese iha terenu ba intereses públiku ninia hakmatek.  

Nunee, instituisaun rua nee konsidera tebes nuudar instituisuan sira ne’ebe presiza atu hari boa relasaun iha kualker situasaun hodi haforsa Sistema kontrolu nee rasik. Iha parte seluk wainhira media relata sai ba públiku  informasaun hirak ne’ebe iha relasaun husi  instituisaun balun,nee konsidera nu’udar alarma   konaba kontrolu sosial nian hodi aviza ba públiku husi situasaun atual balun ne’ebe akontese hela. Maibe, opiniaun públiku bele sai negativu wainhira fornesementu informasaun neebe fo sai husi media la klean (indepth report) no ikus mai bele hamosu perturbasaun ba ordem públiku nee rasik tamba limitasaun ba informasaun ne’ebe fornese husi media nee.

Hanesan ita hotu hatene katak iha prosesu ne’ebe própriu ba demokratizasaun,  meius  komunikasaun sira demonstra papel signifikativu tebes no konsidera nu’udar asu siak hodi hatenu hela deit ba buat ne’ebe nia hare la diak. Serbisu hirak nee atua mos husi polisia  ne’ebe desempeña  papel hodi asegura  seguransa inklui ordem públiku ba komunidade iha âmbitu asegura seguransa  país nian hodi garanti  manutensaun no ordem ho tranquilidade públika.

Advertisement

Tamba ne’e atu diak ka ladiak, wainhira polisia halao nia serbisu tenke hasoru mos media. Rezultadu husi situasaun ne’e, dalaruma media hakerek ladun iha onestidade kona ba serbisu ne’ebe mak  polísia halao. Dalaruma media sempre halo  nutisias  kaluniandu no desakredita polísia. Naturalmente,  fenômenu hanesan ne’e liu liu laos bazeia ba faktus, laiha ema mak hakarak atu akontese , tamba bele rezulta imagem at  instituisaun ou pesoal refere iha públiku tamba opiniaun ne’ebe mak hamosu husi media la balansu no pior liu tipu nutisia mai ho karakter ajitasaun.

Maibe iha esperansa hodi kuntinua hamosu kunfiansa katak   jornalistas profissionais  sei lahakerek nutisia ne’ebe hamosu pániku ba ninia sidadaun. Journalista hirak ne’e iha obrigasoens respeita kona ba étika jornalísta no dispozisoens legais ne’ebe fo sai iha lei komunikasaun sosial.

Portantu, perguntas mak ne’e, oinsa atu iha kumprensaun ba malun entre serbisu Media  no oinsa atuasaun Polisia kona ba implementasaun Lei komunikasaun ne’e rasik iha vida journalismu nian wainhira iha tipu reportajen balun konaba serbisu instituisaun balun ne’ebe laos bazeia ba faktus?.

Iha pais ne’ebe aplika sistema  demokrasia,  liberdade imprensa konsideradu nu’udar nesesidade. No  liberdade  imprensa sai fatores determinante no  importante tebes ba ai ring  demokrasia nian. Ita bele dehan katak se demokrasia laiha liberdade, demokrasia ne’e ita bele hanaran “ditadura”. Fontes husi direitu  liberdade   ko’alia no informasaun ninian, fo sai klaru iha ita nia Konstituisaun PARTE II DIREITU, DEVÉR, LIBERDADE NO GARANTIA FUNDAMENTÁL SIRA, TÍTULU I PRINSÍPIU JERÁL SIRA Artigu 16 kona ba (Universalidade no igualdade)  hateten katak; 1)Sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia oin, no mós iha direitu no obrigasaun hanesan. 2) Labele halo diskriminasaun ba ema ida tanba nia kulit, nia rasa, nia estadu sivíl, nia seksu, orijen étniku, nia lian, pozisaun sosiál eh ekonómiku, hanoin polítiku ka ideolojia, relijiaun, instrusaun eh nia kondisaun fízika eh mental. 3) No Artigu 40 Liberdade ko’alia no informasaun ninian  katak  Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade ko’alia nian no direitu atu hetan informasaun ruma, no tan informasaun loloos nian.

Ho artigu ne’e ,  klaru katak liberdade  imprensa ninia natureza laos absoluta. Iha pais ne’ebe deit liberdade imprensa tenke permanense tuir  lei ne’ebe mak ezisti no hetan aseitasaun tiha ona husi povu tomak. Liberdade imprensa ne’ebe previstu iha Konstituisaun katak: i) Respeita ema seluk nia direitu. ii) Respeita  normas religiosas. iii) Respeita normas morais. iv) Asegura no respeita mos seguransa  Estadu. v) Kumpri ordem públika.

Advertisement

Nune’e ekspresaun konaba liberdade  imprensa nee hetan mos afirmasaun iha artigu 9 kona ba LIBERDADE EKSPRESAUN  no  artigu 20 kona ba DEVER JERAL SIRA husi Lei Komunikasaun Sosial nº 5 de 2014, katak” Fó-hatene ba sidadaun sira ho dalan edukativu, onestu no responsavel, tenke habandu atu: i. Fó-sai notísia laloos ka lia-anin; ii. Divulga testu, imajen ka lian ne’ebé hetan liuhosi dalan bobar no bosok; Artigu nee klaru los hodi hateten katak,  kobertura husi media  bele publika saida deit mak sira hakarak maibe iha koluna neebe previstu iha leis nee hateten katak respeita nafatin ema seluk  nia direitu pior liu wainhira ignora faktus iha terenu.  Tamba serbisu journalista rekoñesidu nu’udar profisaun, hanesan mos  polisia no médiku sira, ho nune’e atu hadomi profisaun sira nee ho profesionalismu tomak, ita hotu tenke  iha kumprensaun ne’ebe klean konaba leis interna no regras baziku sira husi kareira professional sira nee ida idak.

Maluk journalista sira hatene ho diak konaba KÓDIGO DE ÉTIKA JORNALISTA  NIAN (autoriza hau hodi dehan nee mak Ukun Fuan Sanolu ba Journalista Timor-Leste nian).  Hateten katak wainhira  atu sai journalista diak ida, presiza tebes  atu hatene ho diak konaba regras no normas ne’ebe mak estabelesidu tiha ona iha  UKUN FUAN SANOLU nee. Journalista nia UKUN FUAN SANOLU nee mos hetan afirmasaun iha Lei Komunikasaun Sosial, KAPÍTULU III JORNALISTA SIRA Artigu 21.º Kódigu Étika Kódigu Étika jornalista nian Konsellu Imprensa sei aprova, rona tiha lai jornalista sira no kesimetin profisionál hotu-hotu bainhira hala’o sirania atividade”. Signifika katak wainhira individu ida sai ona journalista, KÓDIGO DE ÉTIKA JORNALISTA  NIAN sai biblia sagradu hodi banati tuir iha vida serbius lor-loron nian.

Se wainhira mosu polémika balun husi kobertura media nian konaba instituisaun ou pesoal balun ninia serbisu, oinsa atuasaun ba produtu serbisu journalism nian?. Iha Kapitulu II – kona ba PRINSÍPIU FUNDAMENTÁL SIRA husi lei Komunikasaun Sosial, Artigu 7 hateten katak  “Direitu hodi fó-sai informasun ba sidadaun sira tenke asegura ho objetivu no izensaun, liuhosi kaketak momoos entre faktu no opiniaun no ho respeitu ba opiniaun lubuk oioin. Sentidu lolos husi artigu nee atu deklara katak  notísias tenke factual ho dadus ne’ebe los ,unikamente laos ataka pessoa tamba kauza husi sentimentu negativu ou fatores tamba la gosta. Labele kahur malun entre fatus no opinioens wainhira halo notísias, notísia tenke equilibrada no la viola prezunsaun inosênsia. Tenke halo separasaun ne’ebe klaru entre fatus ho opiniaun jornalista nian; informasaun tenke kobre fatin rua laos  sita deit parte ida nian( cover both side) no labele halo julgamentu. La publika  notísias falsa, difamasaun ho linguasem sira ne’ebe provokativu kona ba pesoal ne’ebe sai alvu publikasaun.  Maibe wainhira mosu disputa ba obra journalismu nian, medidas ou maneiras saida mak sidadaun bele halo?. Tenke atualiza nia an hodi simu direitu de resposta , direitu rektifikasaun husi públiku ho proposionalmente (Kapitulo I kona ba DISPOSISOENS GERAIS). Signifika katak Se iha ninia leitores balun ou instituisoens ruma diskontenti ba konteúdu husi notísia, espesialmente notísia refere konsideradu prejudisial tebes,kada sidadaun  iha dever atu fo sai  avizu ou klarifikasaun husi hodi haruka ba media liuhusi direitu  resposta no direitu rektifikasaun. Importante atu media sira mos toma konsiderasaun  katak se  notísia refere publika iha primeira página, qualquer objeksaun ne’ebe mak mai tenke  publika mos iha primeira página. Ida nee mak unika dalan ba disputa sira ba obra journalista nian, Maibe,hanesan ita nia lider resistensia balun dehan katak “Journalista laos sidadaun privelejiu” no konsidera ema hotu hanesan iha lei nia okos, ita moz ezizi ba journalista sira atu halao nia profisaun ho profesionalismu hodi asegura mos instabilidade iha rai laran. Hodi halakon informasaun bazeia ba rumoris,boatus no defamasaun ne’ebe prejudika ema nia movimentu iha públiku.

Tamba, liberdade de imprensa labele sai fali abuzu de poder ba  interesses media nian. Se journalista hato ninia nutisia nakonu ho fraude ba públiku no ikus mai hamosu stigma destrutivu ba pessoal balun no intensionalmente difama no hamosu ameasas ba  seguransa  estadu nian, klaru Polisia iha obrigasoens atu atua tuir lei ne’ebe vigora iha RDTL.  Atu dehan deit katak, liberdade de imprensa sei lahetan por kausa sansoens penais hodi kontra jornalistas sira. Iha kazu ne’e,  se wainhira journalista halao nia funsoens ho responsáveis no respeita valores diverzensia nu’udar kultura hodi hariku no hametin ita nia unidade hanesan fo sai iha Kapitulo I kona ba DISPOSISOENS GERAIS, artigu 3 no 4 (Funsoens da Komunikasaun Sosial no Deveres da Komunikasaun Sosial), klaru los katak journalista sei sai amigu diak polisia nian.

Ikus liu, ita mos hakarak rekomenda ba iha media sira atu bele halo ninia reportagem  ho kuidadosa, katak : a) Fontes tenke validu . b) Informasaun  tenke kredível no kompetente. c) Tenki verifika informasaun molok tama ba iha nutisias (Check & Re-Check)

Advertisement

Nune’e mos meios de komunikasaun  tenke enfatiza ona prinsípiu  kobertura husi partes ne’ebe lahanesan ho forma equilibrada (cover both sides). No tenke hatudu qualidade  kobertura husi informasaun ne’ebe mak fo sai ba públiku nu’udar parte integrada konaba papel edukador ba ninia sidadaun.

Ba oin Serbisu maluk journalista  sei hasoru obstaklu no dezafiu bo’ot tamba dinâmika pluralidade husi aspirasoens públiku ne’ebe maka sei aumenta husi tempu ba tempu. Tamba ne’e ba futuru oin mai media tenke akomoda  aspirasoens hotu no laos sai fali fatin propaganda ema balun nia interese hodi hamosu pániku no rumoris ba públiku.

Tamba serbisu iha area journalismu nian hanesan mos ho serbisu Polisia nian serbisu konaba  kontrolu sosial iha kontextu ba kriasaun no implementasaun estadu direitu demokratiku.  Kuandu media halo krítikas iha ninia nutisia kona ba polítika no desizoen ruma, media hakarak  ajuda atu promove  maturidade demokrátika hanesan mos Polisia wainhira defende LEI no ORDEM hakarak atu promove iklima moris hakmatek ba ninia sidadaun. Tamba ordem serbisu tuir profisaun ne’ebe mak iha liu liu entre media ,  laos komersializasaun mak sai  objetivu final maibe proklamasaun ba lia los kona ba situasaun ne’ebe iha.

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Líder Alternativu; Entre Hein Tranzisaun Jerasional ou Buka Konkista Rasik?

Published

on

Hakerek nain; Quintiliano A. Belo 

(more…)

Kontinua Le'e

Opiniaun

TIMOR-LESTE HAKDASAK TAMBA ESTRATEJIA POLÍTIKA ÓDIU-VINGANSA

Published

on

Hosi :  Nelion Ornai Monteiro

Alumnu Universitas Sanata Dharma, Yogyakarta hosi Fakuldade Filozofia no Teolojia Kentungan Wedha Bakthi 2019/2020.

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e

Opiniaun

SEKOMS no Nia Misunderstanding Kona-ba Plájiu

Published

on

Armindo Moniz Amaral

(Sidadaun baibain, hela ladún dook hosi fatin sampah Tibar)

(more…)

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement

Trending