Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Tenke Iha Asaun Dixiplinár bá Membru PCIC Ne’ebé Ameasa Komunidade ho Pistola

Published

on

Hatutan.com, (12 Dezembru 2022), Dili—Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento ejize katak, tenke investiga membru Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), ho inisial MO ne’ebé involve iha kazu uza arma ka pistola hodi ameasa komunidade balun iha otél Terra Santa, Suku Comoro, Postu Administrativu Dom Aleixo, Díli.

Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento.

“Ministériu justisa orienta ona atu halo investigasaun, averiguasaun, nune’e tenke iha asaun dixiplinár hasoru pesoál sira ne’ebé halo fora da área, fora hosi serbisu no funsaun,” Tiago Amaral Sarmento hateten hafoin partisipa serimónia doasaun ekipamentu teste DNA nian hosi Xina, iha Salaun Ministériu Justisa, Caicoli, Segunda (12/12/2022).

Lee Mós: Ameasa Komunidade ho Pistola, Oknum PCIC Dezarmadu no Hetan Sansaun Dixiplinár

Ministru Tiágo Amaral dehan loloos buat ida uza armas ne’e, bá interesse investigasaun, interesse atu rekolla no interese atu bá halo buska, apreensaun, ida-ne’e bazeia bá mandadu hosi Tribunál. Labele uza armas bá fatin hirak ne’ebé proibidu.

Advertisement

“La’ós uza armas bá fali festa, la’ós uza armas atu bá fali asuntu privadu. Lei la permite atu uza armas hanesan ne’e,” nia hateten.

Iha lei no regulamentu PCIC nian hateten klaramente katak, bele uza armas bainhira iha autorizasaun bá ezekuta mandadu ruma hosi Tribunál, atu hala’o kna’ar ninian hanesan buska, revista, halo apreensaun ka bá halo identifikasaun ruma, ida-ne’e lei permite.

“Maibé, lei la permite atu uza fali buat ida interese privadu ninian. Ministériu Justisa husu atu halo averiguasaun bá pessoál sira ne’e, tenke prosesa tuir lei,” Tiago Amaral Sarmento, hateten.

Iha fatin hanesan, diretór Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), Vicente Fernandes e Brito hateten PCIC iha ninia prosesu dixiplinár ne’ebé rigorózu liu. Maibé, nunka divulga iha publiku.

“Ami nunka divulga. Maibé, ha’u uza oportunidade ida ne’e katak, ida ne’e la to’o loron ida. Momentu kuandu akontesimentu, ha’u iha Oecusse tuir hela seremónia 28 de novembru no ha’u mai kedan. Ha’u mai, ha’u loke prosesu dixiplinár hasoru ajente ne’ebé mak halo ida-ne’e,” diretór PCIC, Vicente Fernandes e Brito hateten.

Advertisement

Vicente Fernandes e Brito dehan, atu termina ema ida ninia kulpa tenke liuhosi prosesu ida, regra prosesual tenke iha. Prosesu administrativu, liuhosi prosesu dixiplinár depois termina, sansaun saida mak bele aplika bá nia, tuir nia grau kulpa.

“Laiha PCIC ninia elementus ida atu sees aan hosi ida-ne’e. Hotuhotu ne’e regula tuir nia prosedimentus, étika deontolójia. La’ós ida ne’e de’it, ami uza de’it arma fora hosi serbisu mós labele. Só bele iha arma lori bá uma, mais só ida rua de’it, autoridade, entidade autorizadu, de restu labele,” nia hateten.

Restu ne’e uza bainhira hala’o hela serbisu sira hanesan, ezekuta mandadu detensaun hasoru ema ruma iha terrenu, komprimentu mandadu Tribunál, Ministériu Públiku nian tun bá halo investigasaun iha distritu. Sé sees hosi ida ne’e, sei iha presesu dixiplinár.

Maske nune’e, to’o oras ne’e PCIC nia membru MO ne’e, sei kontinua hala’o serbisu no bainhira to’o tempu ida mak prosesu dixiplinár konklui, nia bele hetan sansaun. Karik iha provas ne’ebé hatudu katak, ninia grau kulpa ne’e hatudu katak, ezemplu nia labele serbisu.

“Maibé, ha’u labele premature fó desizaun, ita hein hosi Serbisu Inspesaun, halo lai inspesaun depois mak ita bele determina. Iha interna PCIC mós ami fó nafatin orientasaun xefe departamentu sira katak, akontesimentu ida-ne’e, bele akontese bebeik. Ita presiza mak prevensaun, ita presiza medida represivu,” diretór PCIC hateten tán.

Advertisement

Membru sira PCIC ne’e maiória hetan formasaun iha Portugál, ne’ebé mak altamente organizada, formasaun kona-bá tiru nian, utilizasaun bá armas, formasaun ida oinsá mak bele halo detensaun bá dilijente ka bá suspetu ka ema ruma.

“Nia serbisu kuandu nia tuir pikéte. Pikéte prevensaun, ka hala’o serbisu hanesan mandadu detensaun ruma. Ha’u seidauk fó hanesan proibisaun, antes de uma desizaun, seidauk. Ne’ebé, nia serbisu hala’o hela. Só ke, prosesu dixíplinar, la’o. Maibé kuandu prosesu dixiplinár mak determina oin seluk nia tenke kumpri, laiha dalan seluk,” Vicente Fernandes hateten.

Kazu ne’e akontese iha Sesta (25/11/2022), maizumenus tuku 22:00 kalan Otl, bainhira membru PCIC ho inisial MO ne’e hakarak atu tama partisipa mós iha serimónia festa kazamentu ida iha otél Terra Santa.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending