Connect with us

Justisa & Krime

PCIC Viola Norma Prossesuál Maibé Longuinhos Monteiro Responsabiliza Nafatin Aktu Kriminál

Published

on

Hatutan.com, (19 Janeiru 2023), Díli—Jurista Timoroan, Sérgio Paulo Dias Quintas konsidera Policia Ciêntífica e de Investigação Criminal (PCIC), viola norma prossesuál tanba halo Buska bá rezidénsia eis Ministru Interiór Longuinhos Monteiro inklui halo apreensaun bá objetu sira krime nian iha Segunda (16/01/2023), maibé laiha autorizasaun no koñesimentu hosi órgaun judisiál.

Jurista, Sérgio Quintas.

Tuir loloos bainhira PCIC Ministériu Públiku (PM) deskonfia makás ema ruma assegura hela arma branka no arma funu nian, Prokuradór Jerál Repúblika (PJR) tenke halo rekerimentu ida bá Tribunál, hodi husu autorizasaun bá halo mandadu buska no apreensaun.

Lee Mós: Tribunál Liberta Longuinhos Monteiro Tanba Buska no Apreensaun Hosi PCIC Ilegál

Ikus mai, iha Kuarta (18/01/2023) Tribunál Distritál Dili (TDD) hasai despaixu ida hodi absolve Longuinhos Monteiro nia kazu no hetan ona liberdade totál.  

Advertisement

Sergio Quintas dehan, entidade sé de’it hanesan polisia investigasaun kriminál ka instituisaun Estadu ne’ebé hala’o serbisu foka bá área sira investigasaun nian, bainhira atu tama bá ema nia rezidénsia ruma tenke iha autorizasaun judisiál.

Iha artigu 172, liu-liu númeru 2 hateten katak, bainhira autoridade investigasaun ka autoridade judisiáriu inklui Ministériu Públiku mak deskonfia katak iha indísiu ruma kona-bá krime no objetu krime ne’e rai hela iha rezidénsia ruma, tenke iha autorizasaun judisiál.

“Ministériu Públiku tenke halo rekerimentu bá iha Tribunál nune’e Tribunál tenke hasai mandadu de Buska ka apreensaun bazeia bá artigu 172 Kódigu Prossesu Penál. Bainhira laiha mandadu judisiál maka autoridade investigasaun ne’e iha ema ninia rezidénsia, ne’e lei la konsidera,” Sérgio Paulo Dias Quintas, hateten iha rezidénsia privádu aldeia São José Ai-meti Laran, Suku Comoro, Postu Administrativu Dom Aleixo, Díli, Kinta (19/01/2023).

Sergio Quintas hatutan, buska no apreensaun saida de’it mak hala’o hosi autoridade polisiál sira mak laiha autorizasaun ruma hosi Tribunál, fiar katak objetu sira krime nian ne’ebé mak iha relasaun ho aktu krime ne’ebé suspeitu halo sei la vale, tanba laiha autorizadaun judisiál no Tribunál sei liberta suspeitu.

Haree bá desizaun Tribunál nian, Sérgio Dias Quintas konsidera aparellu investigasaun liu-liu autoridade seguransa, ladun kuidadu didi’ak no MP mós ladun kuidadu to’o falla iha atuasaun.

Advertisement

Jurista Quintas kestiona katak, tanba sáida mak PCIC ho MP la husu autorizasaun judisiál, sira labele konsidera aktu ne’ebé sira halo ne’e liga bá flagrante de lito, maibé atuasaun ida ne’e la tama iha kazu flagrante de lito ne’ebé sita iha artigu 56 Kódigu Prosesu Penál númeru 1 alinea a.

Flagrante de lito ne’e bainhira ema halo hela krime ruma, komete ka prátika hela krime ruma no objetu sira krime nian ne’e iha hela suspeitu kaer. Ida-ne’e mak bele konsidera hanesan flagrante de lito. Bainhira flagrante de lito konserteza la presiza autorizasaun judisiál tuir artigu ne’ebé mak jurista ne’e sita ona.

Longuinhos Monteiro Responsabiliza Nafatin Aktu Kriminál

Maske TDD liuhosi nia despaixu ofisiál hodi liberta ona Longuingos Monteiro maibé Sérgio Quintas dehan tenke responsabiliza nafatin bá aktu krime ne’ebé mak nia halo, tanba iha kazu ida-ne’e, fallansu de’it iha kestaun prosesuál.

“Ne’e la’ós liberta hosi aktu ne’ebé mak nia halo. Ha’u fiar katak to’o tempu ida sé Ministériu Públiku haree fali fallansu ne’ebé mak sira komete, sira bele hadi’a fali atu objetu ne’ebé mak iha relasaun ho krime, objetu preendidu ne’ebé mak agora iha hela MP nia liman ne’e bele husu pedid atu halo validasaun preendidu,” Quintas esplika.

Advertisement

Objetivu preendidu ne’e la’ós buat seluk, ema hotu-hotu hatene, ne’e liga bá arma-de-fogu, arma branka, ne’ebé mak ema sivíl labele kaer ka utiliza atu rai, ne’e labele.

Iha lei númeru 05/2017, ko’alia kona-bá arma branka iha artigu 25 sita katak, sidadaun sívil ne’ebé mak uza arma, nia moldura pena hahú hosi tinan 6 to’o 10.

Ida-ne’e aplika bá sira ne’ebé mak asume hela kargu públiku ruma ka servisu hela iha instituisaun Estadu. Moldura pena ida-ne’e agrava fali sira nia aktu ne’e.

“Ho ida-ne’e maka ita la admite ka lei mós la admite katak ema sívil ne’e tenke iha posse de arma de fogo. Ne’e perigu tebes bá nasaun nia vida liu-liu haree bá seguransa públiku. Sá tán ne’e arma de fogo. Arma Branka de’it, ne’ebé mak sidadaun baibain kaer ne’e polisia kuandu kaptura, depois kuandu lori bá iha Tribunál, prosesa, fó kastigu todan,” Sérgio Quintas, hateten.

Iha sorin seluk, Juiz Administradór bá TDD, Afonso Carmona dehan, en-prinsipiu desizaun Tribunál nian, ema labele fó komentáriu.

Advertisement

Maibé, kona-bá regra prosesuál kona-bá buska domisiliáriu, apreensaun, detensaun, iha flagrante de lito, hirak ne’e liga bá artigu 218, 219 kona-bá flagrante de lito no artigu 220, kona-bá fora de flagrante detensaun, entaun, tenke ho mandadu.

Kona-bá buska, bele halo buska bainhira iha aktu urjente ruma. Maibé autoridade polisiál ne’ebé ezekuta buska ne’e tenke relata bá Ministériu Públiku nune’e bele enkamiña bá Tribunál,  nune’e Juiz halo validasaun. Ida-ne’e tuir regra sira prosesuál ninian.

“Depois, ita atu tama ema nia uma ne’e, tenke ho autorizasaun judisiáriu. Entaun, karik fora hosi ne’e, ita dehan ilegál. Ne’e mak ha’u dehan, Tribunál nia desizaun ne’e, ha’u labele fó komentáriu. Maibé, ita dehan de’it katak, karik halo buat ruma la tuir regra, ne’e ilegál. Entaun, sé ilegál, nia konsekuensia mak saida, karik ruma ne’ebé sira halo detensaun, tenke liberta,” Juiz Administradór bá TDD, Afonso Carmona, esplika.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Sabádu, Juis Titulár Hatun Despaixu Julgamentu Interogatóriu Dahuluk Ba Arguidu Reitór UNTL Cs no Haruka Sira Fila Ba Uma

Published

on

By

Hatutan.com, (16 Janeiru 2026), Díli-Juiz titulár,  Argentino Nunes, haruka arguidu Reitór Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) ho inisiál JM, vise-reitór ho dirijente na’in-haat seluk tan, fila ba uma hodi hein despaixu julgamentu interogatóriu dahluk  iha Sábadu aban (17/01/2026).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

PTR Afonso Carmona Respeita Dezisaun Tribunál Hasai Mandadu Buska no Detensaun Ba Reitór UNTL Cs

Published

on

By

Hatutan.com, (16 Janeiru 2026), Díli– Prezidente Tribunál Rekursu (PTR), Afonso Carmona hateten, nia parte la fó koméntariu  no respeita ba dezisaun Tribunál  Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) nian ne’ebé  hasai mandadu buska, apreensaun no detensaun ba   Reitór Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) ho inisiál  JM  hamutuk ho nia vise-reitór no kargu xefia na’in-haat tan.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Tribunál Hala’o Julgamentu Interogatóriu Dahuluk Ba Reitór UNTL ho Direjente Na’in-Haat no Na’in-ida Halo Hela Tratamentu iha HNGV

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Janeiru 2026), Díli-Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID), Kinta (15/01/2026),  realiza julgamentu  interogatóriu dahuluk ba arguidu ho inisiál JM inklui diregente na’in-haat seluk husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL).

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending