Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

73% Ema Ne’ebé Kaer Ukun “Pratika Korrupsaun”

Published

on

Hatutan.com, (25 Fevereiru 2023), Díli—Komisaun Anti Korrupsaun (CAC, sigla portugés) iha serimónia tinan-13 ezisténsia CAC nian ne’ebé hala’o iha Salaun Lalini Larigutu, Komisaun Nasionál bá Eleisaun (CNE), Sesta (24/2/2023), aprezenta sira-nia relatóriu preliminár “Survey ka Peskiza Persesaun Públika kona-bá Korrupsaun iha Timor-Leste”.

Lee Mós : CAC Konstitui Ema Na’in 333 Bá Arguidu Tanba Komete Krime Korrupsaun, 198 Haruka Ona MP

Iha rezultadu survey  ka peskiza persesaun públika kona-bá korrupsaun ne’e hatudu respondente 73% mak hateten  no konsidera ema ne’ebé kaer ukun “pratika korrupsaun” no tuir fali 34% funsionáriu “pratika korrusaun”, 30% ema baibain bele “pratika korrupsaun”, 14% emprezáriu no 5% ema ne’ebé servisu iha sosiedade sivíl.

Advertisement

Dokumentu Survey Persesaun Públiku kona-bá Korrupsaun iha TL. Foto/Repro

Iha peskiza ne’e  mós CAC identifika fatór sira ne’ebé influénsia hodi mosu prátika korrupsaun hatudu katak 57% ema halo korrupsaun ho ambisaun atu riku lalais, 40% saláriu ki’ik liu nesesidade loron-loron nian, 35% aproveita oportunidade, 25% ema halo korrupsaun tanba laiha étika no moral, 16% ema halo korrupsaun tanba Lei la forte, 16% ema halo korrupsaun tanba poder polítiku boot liu, 9% ema halo korrupsaun tanba sistema kontrolu ne’ebé fraku, 7% ema halo korrupsaun tanba vontade konkreta hosi ukun na’in sira fraku, no 3% hatudu katak ema halo korrupsaun tanba prosedimentu servisu ne’ebé naruk ka la klaru.

Lee Mós : Ajente Públiku 6.319 Deklara Rikusoin bá CAC

Objetivu survey  ka peskiza  ne’e atu hatene públiku nia persesaun, koñesimentu no atitude ka hahalok kona-ba korrupsaun, atu hatene públiku nia haree no hanoin kona-bá CAC nia servisu no instituisaun governu no Estadu nia efetividade servisu-bá prevene no kombate korrupsaun, hatene mós sosiedade sira-nia kontribuisaun iha luta kontra korrupsaun iha Timor-Leste, prinsipalmente hanesan sasukat ida atu tulun CAC hodi dezenvolve estratéjia nasionál ne’ebé integradu la’ós ba CAC de’it, maibé bá entidades tomak inklui sidadaun sira iha asaun luta hasoru korrupsaun.

Survey ka peskiza CAC nian ne’e uza metodolojia no informasaun demográfika ho baze dadus populasaun no uma-kain, sensu 2015 ne’ebé envolve total respondente/sample ema -na’in-1066 ho idade tinan 17 bá leten (17+), hala’o iha munisípiu 13, Postu Administrativu 65, suku 116 no aldeia 155 ho métodu random walk (route) bá uma-kain sira iha aldeia ne’ebé sai alvu sample.

Iha survey ka peskiza  ne’ebé CAC hahú nia implementasaun iha  loron 6 fulan-Outubru to’o loron 9  fulan-Novembru 2022, CAC konfirma ho responde sira-nia hanoin kona-bá ema-sé de’it mak bele prátika korrupsaun?

Survey ka peskiza ne’ebé envolve peskizadór kompostu hosi enumerador hamutu 28 ne’ebé envolve estudante universidade sira na’in-17 no pesoál hosi CAC  na’in-11 nu’udár koordenadór ka supervizór terrenu halibur  mós  opiniaun respondente sira-nian  kona-bá problema saida mak sériu liu iha Timor-Leste ohin loron  nu’udar nasaun  ida.

Advertisement

Lee Mós : CAC Sei Submete Kazu Set-top Box RTTL,E.P bá Ministériu Públiku

Dokumentu Survey Persesaun Públiku kona-bá Korrupsaun iha TL. Foto/Repro

Hosi survey ne’ebé iha hatudu katak 72% respondente sira konsidera problema sériu liu bá Timor ohin loron mak servisu laiha ka dezempregu, 43% konsidera problema sériu ba timor mos situasaun ema ki’ak, 32% dehan sasán folin aas ka inflasaun, 24% dehan infraestrutura ladi’ak ka la la’o, 20% dehan instabilidade polítika, 18% krize ekonómiku (hamlaha, produtu lokál la folin), 10% problema sériu iha sistema edukasaun, 9% korrupsaun, 8% Governu ne’ebé fraku ka ukun ne’ebé fraku, 8% sistema tratamentu saúde ne’ebé ladi’ak,  7% problema sériu iha sistema burokrasia, 6% krime, 6% rendimentu ka saláriu ki’ik, no 3% respondente konsidera prezensa imigrante sira ka ema estranjeiru sira iha Timor-Leste sai mós problema sériu bá Timor-Leste.   

Iha peskiza CAC nian ne’e koloka konsulta mós ho responde alvu sira kona-bá oinsá korrupsaun iha Timor-Leste.  Hosi survey ka peskiza ne’e hatudu katak 34% konsidera korrupsaun ne’e sériu tebetebes iha Timor-Leste,  33% konsidera sériu, 13% konsidera entre sériu no la sériu, 4% konsidera la sériu, 1% la sériu tebetebes, 12% la hatene no 1% la hatán.

Observasaun bá Risku Korrupsaun iha Órgaun Sira Estadu Nian, Instituisaun Sira Estadu Nian, Superiores Ierarkia sira no  Institutu Públiku no Empreza Públiku.

Iha peskiza ka survey CAC nian ne’e hatudu respondente sira konsidera 8% korrupsaun akontese iha parte hotu iha Prezidénsia Repúblika,  10% korrupsaun akontese iha Parlamentu Nasionál (PN), 14% Korrupsaun akontese iha parte hotu Governu nian no korrupsaun akontese iha setor judisiáriu 7%.

Lee Mós : CAC Bolu Antigu Ministru Ináçio Moreira Nu’udár Sasin bá Konstrusaun Ró Haksolok

Advertisement

MOP ho RAEOA Persentajen Boot Akontese Korrupsaun

Tuir peskiza no observasaun hosi respondente sira kona-bá risku korrupsaun iha instituisaun sira Estadu nian, hatudu katak Ministériu Obras Públiku (MOP)  ho Zona Ekonómika Espesiál Sosial Merkadu/Rejiaun Administrativu Espesiál Oé-Cusse Amebno  (ZEESM/RAEOA) akontese korrupsaun iha parte hotu ho persentajen boot (11%) kompara ho instituisaun Estadu direta no indireta sira seluk ne’ebé eziste iha Órgaun Estadu ida-ne’e nia laran.  

Dokumentu Survey Persesaun Públiku kona-bá Korrupsaun iha TL. Foto/Repro

Peskiza CAC nian ne’e hatudu públiku nia persesaun kona-bá korrupsaun akontese  iha parte hotu iha Ministériu Obras Públiku (MOP) ho persentajen boot  ka 11%, tuir fali Ministériu Agrikultura no Peska (MAP) ho 9%, Ministériu Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI) 9%, Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (8%), Ministériu Asuntu Kombatente no Libertasaun Nasionál (7%), Ministériu Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku (7%), Ministériu Transporte no Komunikasaun (7%), Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria (6%), ZEESM/RAEOA (11%), Ministériu Administrasaun Estatál (5%), Ministériu Finansa (7%),  Gabinete Primeiru-Ministru (7%),  Ministériu Saúde (6%), Ministériu Justisa (6%), Ministériu Petróleu no Minerais (4%), Ministériu Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosial (5%), Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (5%), Ministériu Ensinu Superior Siénsia no Kultura (4%), Komisaun Funsaun Publika (5%), Ministériu Planeamentu no Ordenamentu Territoriál (4%), Ministériu Públiku (4%), Ministériu Interior (4%), Komisaun Nasionál bá Eleisaun (3%), Ministériu Defeza (2%), Provedór Direitu Umanu no Justisa (2%) ho Komisaun Anti Korrupsaun (2%).

Lee Mós : Kazu Instalasaun Set-Top Box RTTL,E.P, CAC Notifika MAPKOMS Nia Oan-mane Hanesan Sasin

Persesaun sidadaun sira kona-ba nivel envolvimentu pozisaun ierarkia iha instituisaun públiku iha korrupsaun

 Iha peskiza no survey CAC nian ne’e koloka mós pergunta bá respondente sira kona-bá oinsá ita-nia hanoin kona-bá sira idak-idak nia envolvimentu iha korrupsaun.

Advertisement

Hosi peskiza no konsultasaun ne’e hatudu públiku nia perspetiva katak 10% akontese korrupsaun iha membru Parlamentu Nasionál, Ministru no Sekretáriu Estadu sira (7%),  Diretór Nasionál sira (5%), Diretór Jerál (6%), Administrasaun Munisípiu sira (5%), Diretór Distritál sira (5%), Administradór Postu (4%), Funsionáriu Públiku sira (5%), Xefe Gabinete no Sekretaria Privadu sira (5%), Prezidente Autoridade bá Instituisaun no Empreza Públiku sira (5%), Xefe Departamentu (4%), Asesór Nasionál no internasionál sira (6%), Juis no Prokuradór sira (4%), Defensor Públiku (3%),  Xefe Seksaun (4%), Embaixadór no konsuladu sira (4%), Komisáriu PNTL (3%), Komisáriu CNE sira (1%), Provedor PDHJ sira (1%) no Komisáriu CAC sira (1%).

 Observasaun Korrupsaun iha Setór no Servisu sira

Dokumentu Survey CAC. Foto/Repro

Iha peskiza no levantamentu CAC nian ne’e hadudu observasaun korrupsaun iha setór no servisu sira ne’ebé iha risku boot bá korrupsaun mak hanesan Servisu sira iha Notariadu (emisaun pasaporte, BI, sertidaun RDTL, bom komportamentu, nst…) iha risku boot ba korrupsaun ho persentajen 22, Partidu Polítiku sira (29%), Polísia (tránzitu, investigasaun) (17%), Servisu sira iha DNTT (tratamentu lisensa, SIM, KIR, nsst…) (20%),  Servisu Alfándega (importasaun & esportasaun) (28%),  Servisu sira iha Autoridade tributaria (Taxa no Impostu) (21%), Instituisaun Relijiozu sira (Igreja, meskita  nst…) (11%), Servisu iha Teras no Propriedade (dokumentu arrendamentu, sukat rai, mediasaun, nst…) (16%), Edukasaun no Formasaun Profisionál sira (ensinu primaria, ensinu báziku, sekundária, universidade, kursu, distribuisaun fasilidade sira eskola nian) (11%), Servisu Saúde iha Ospitál (Klínika  no Farmásia sira, nst…) (14%), Servisu sira iha STAE (kartaun eleitoral, lista votante, nst…) (9%), Seguransa no Protesaun Sosiál (reforma, benefisiáriu, servisu emerjénsia, nst…) (10%), Eskritóriu Implementasaun Desizaun sira iha Tribunál (10%), Bens e servicos (aprovizionamentu) (17%), Setór Negósiu (10%), Média Masa  no Sosiedade Sivíl (kompañia sira TV, rádiu, jornal sira, nst…) (7%) no Forsa Defeza (Forsa armada) (6%).

Lee Mós : CAC Notifika Eis Ministru Gastão Sousa Hanesan Sasin bá Kazu Balun

Observasaun Korrupsaun iha Institutu Públiku  ho  Empreza Públiku

 Relatóriu peskiza CAC nian hatudu servisu atendimentu iha empreza públiku (EP) no institutu públiku  (IP) sira bele iha  risku boot  bá korrupsaun mak hanesan;  Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públiku  (RTTL,EP) iha risku korrupsaun 47%, TATOLI, IP (37%), Banku Nasionál Komérsiu  Timor-Leste (BNCTL,EP) (55%), Bee Timor-Leste (BTL,EP) (59%), Autoridade Nasionál Agua no Saneamentu (ANAS,IP) (56%), Eletrisidade de Timor-Leste (EDTL,EP) (67%), Autoridade Protesaun Sivíl (APC,IP) (52%), Imprensa Nasionál Timor-Leste (INTL,IP) (49%), Instituto Jestaun Ekipamentu (IGE,IP) (53%), AIFAESA,IP (59%), Autoridade Nasionál Aviasaun Timor Lesta (ANATL,EP) (50%), Timor GAP,EP (51%) no Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN,IP) (61%).

Advertisement

Observasaun Públiku Kona-bá Nivel Esforsu sira bá Redusaun Korrupsaun iha TL

Selebrasaun loron CAC nian ba dala XIII, ne’ebé hala’o iha salaun Lalini CNE, Sesta (24/02/2023).

Iha peskiza CAC nian kona-bá observasaun públiku kona-bá Nivel Esforsu sira bá Redusaun Korrupsaun iha TL ne’ebé  CAC koloka pergunta xave, tuir ita-boot nia haree, esforsu sira bá redusaun korrupsaun iha Timor-Leste, to’o ona iha nivel ida ne’ebé? Hosi alvu respondente sira hatudu katak 38% ema barak konsiente ona katak korrupsaun ne’e ladi’ak bá nasaun, 11% hateten Governu halo ona esforsu maka’as kontra korrupsaun, 20% konsidera Governu seidauk fó apoiu másimu bá kombate korrupsaun iha Timor-Leste, 3% mak dehan iha ona medida lubuk ida hasoru korruptór sira, 14% konsidera seidauk iha mudansa signifikante no 14% dehan lahatene. 

Lee Mós : Sérgio Hornai Kontinua Assegura Funsionamentu CAC

Koñesimentu kona-bá ONG sira Ne’ebé Halo Servisu bá Prevensaun Korrupsaun

Iha peskiza no levantamentu CAC nian ne’e buka hatene mós koñesimentu respondente alvu sira-nian kona-bá ONG sira ne’ebé durante ne’e servisu bá advokasia prevensaun korrupsaun nian.

Iha peskiza ka survey ne’e hatudu katak 55% respondente sira hateten FONGTIL servisu bá prevensaun korrupsaun, Luta Hamutuk (42%), CEPAD (22%), Sistema Judisiál Monitorizasaun Programa (JSMP, sigla Ingles) (21%), Lao Hamutuk (21%), Asosiasaun HAK (16%), Lalenok Bá Ema Hotu (13%), Fundasaun Mahein (11%), Luta Ba Futuru (9%), Rede Feto (8%), Seluk,..(4%), MDI (2%) no FOKUPERS (1%).

Advertisement

Observasaun kona-bá medida Governu nian bá prevensaun korrupsaun hatudu katak 61% efetivu, 10% efetivu tebetebes, 21% konsidera la efetivu, 7% komplikadu no 1% la hatene.

Área Enumerasaun Munisípiu 12 no RAEOA ho Total Respondente 1.066

Área enumerasaun ne’ebé ekipa peskizadór sira hosi CAC nian bá halo peskiza no levantamentu ho nia alvu respondente sira mak hanesan; Munisípiu Aileu ho respondente na’in-44, Ainaro (52 respondente), Baucau (110), Bobonaro (86), Covalima (59), Díli (276), Ermera (106), Lautem (54), Liquiça (65), Manatuto (41), Manufahi (48), RAEOA (60), Viqieuque respondente  na’in-66. Ho nune’e total respondente 1,066.

Lee Mós : CAC Investiga Ministru Pedro dos Reis Nu’udár Suspeitu ba Krime Korrupsaun Passiva

Jornalista : Vito Salvadór

Advertisement

 

 

 

 

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Konstrusaun Altar Misa ho Papa Francisco Atinje 80%, Sekretariadu Komisaun Altu Nível iha Motael

Published

on

Hatutan.com, (19 Abríl 2024), Díli—Projetu konstrusaun altar misa hamutuk ho Papa Francisco iha Tasi-tolu, oras ne’e daudaun atinje ona 80%.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

KSTL Organiza Asaun Pasífiku Ezije Governu Hasa’e Saláriu Mínimu $115 bá $150

Published

on

Hatutan.com, (19 Abríl 2024), Díli – Konfederasaun Sindikatu Timor-Leste (KSTL) organiza asaun pasifika  da-uluk iha Díli  hodi  ezije Governu hasa’e saláriu mínimu  $115 bá  $150.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Kandidatu Na’in-41 Sei Kompete iha Eleisaun Suku 10

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli—Totál kandidau ne’ebé admitidu bé 𝐄𝐥𝐞𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐎𝐫𝐠𝐚𝐮𝐧 𝐒𝐮𝐤𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟒, ne’ebé sei realiza iha loron 27 fulan abril tinan ne’e hamutuk na’in-41, kompostu hosi 𝐌𝐚𝐧𝐞-𝟑𝟗 𝐧𝐨 𝐅𝐞𝐭𝐨-𝟐.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending