Hatutan.com (12 Outubru 2023), Díli—IX Governu Konstitusionál liuhusi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, atuál Xefe Negosiadór adezaun Timor-Leste (TL) nian bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), Fransisco Kalbuadi Lay hamutuk ho delegasaun Timor-Leste konklui ona reuniaun daneen iha loron 11 Outubru 2023 iha Jenebra, Suísa.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/10/Grupu-Traballu-OMK-Iha-Jenebra-300x225.jpeg)
Reuniaun Daneen Grupu Traballu iha loron 11 Outubru 2023 iha Jenebra, Suísa. Foto: Grupu Traballu.
Momentu importante ne’e nu’udár pasu krusiál iha jornada Timor-Leste nian hodi sai membru plenu ba organizasaun komersial globál ne’e.
Lee Mós: Prezensa TL iha Reuniaun Grupu Traballu OMK Hametin Diplomasia Komersiál
“Ofisialmente Timor-Leste aprezenta pedidu formál hodi sai membru OMK iha fulan Novembru 2016. Nunee iha loron 7 Dezembru 2016, Konsellu Jerál OMK hahú kria Grupu Traballu hodi ezamina pedidu Governu Timor-Leste nian hodi adere ba Organizasaun Mundiál Komérsiu haktuir hosi artigu XII hosi Akordu Marraquexe nian ne’ebé institui OMK,” Hatutan.com sita komunikadu.
Durante reuniaun ne’e, Timor-Leste hetan oportunidade hodi aprezenta progressu bá reforma no kompromissu nesesáriu antes Timor-Leste sai membru OMK.
Permite mós diskusaun ho país membru atuais OMK sira seluk kona-bá termus kondisoens adezaun Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e.
Ajenda Reuniaun Daneen Grupu Traballu inklui diskusaun kona-bá várius tópiku, hanesan polítika komersiais, kuadru jurídiku no kompromisu asesu bá merkadu.
Reuniaun Daneen Grupu Traballu nu’udár reuniaun kuntinuasaun hosi reuniaun hirak ne’ebé Governu Timor Leste hala’o tiha ona hahú kedan hosi Reuniaun Dahuluk Grupu Traballu nian ne’ebé realiza iha loron 1 Outubru 2020, daruak iha loron 29 jullu 2021, datoluk iha loron 29 Abril 2022, daha’at iha loron 30 Setembru 2022 no Dalima iha loron 20 Abril 2023.
Depois remata reuniaun, iha sesaun lorokraik Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, atual Xefe Negosiador adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK), Fransisco Kalbuadi Lay kontinua konklui negosiasaun bilaterais kona-bá asesu ba merkadu ho Embaixadora Katherine Tai hosi Estadu Unidus liuhosi asinatura akordu bilaterais entre pais rua ne’e.
Antes ne’e Governu Timor-Leste, finaliza tiha ona akordu bilaterais kona-bá asesu bá merkadu ho país membru OMK 7 sira seluk hanesan Australia, Nova Zelándia, Japaun, Kambodia, Uniaun Europeia, Philipina no Kanada.
Nune’e, iha fulan hirak oin mai, Timor-Leste ho dilijente sei esforsu hodi finaliza kestaun pendentes hodi fornese dokumentu adisionál inklui finaliza mos akordu bilaterais ho nasaun membru OMK sira seluk mak hanesan Indonázia no Tailándia.
Durante realizasaun Reuniaun Daneen iha Jenebra, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, atual Xefe Negosiador adezaun Timor-Leste nian ba Organizasaun Mundial Komérsiu (OMK), Fransisco Kalbuadi Lay hetan akompañamentu hosi Ministru Transportes no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu no Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira.
IX Governu Konstitusionál kontinua empeña hodi konstrui ekonomia ne’ebé metin no sustentável hodi benefisia ninia povu ne’ebé sei kontribui ba komérsiu rejional no internasional bainhira Timor-Leste sai duni Membru OMK.
Nune’e, adezaun Timor-Leste ba OMK konsideradu nu’udár pasu fundamentál hodi alkansa objetivu oinsa mellora perspetiva ekonómikas, promove mos lasus mais forte ho komunidade internasionál.
Ikusliu, prezensa Timor-Leste iha OMK, signifika dedikasaun Timor-Leste nian ba komérsiu internasionál ne’ebé abertu no transparente, promove diversifikasaun ekonómika hodi mellora ambiente negósiu.
Jornalista: Leopoldina de Carvalho