Hatutan.com, (12 Outubru 2023), Bali—Ministériu Petróleo no Minerais (MPM) hamutuk ho Autoridade Nasionál Petroleo (ANP) esforsu hela atu buka no trasa estratejia di’ak nune’e bele antesipa krize konbustível iha Timor Leste (TL).
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/10/Ministru-Petroleo-no-Minerais-Francisco-da-Costa-Monteiro-300x181.jpeg)
Ministru Petroleo no Minerais, Francisco da Costa Monteiro. Foto: Tome da Silva.
Ministru Petroleo no Minerasi, Francisco da Costa Monsteiro hateten, agora daudaun Timor-Leste iha hela krize konbustível tanba empreza lokál hanesan ETO ho fornesedór nasionál sira seluk mak durante ne’e fornese mina, maibé bainhira mina hotu hamosu preokupasaun públiku nune’e Governu nafatin la iha kontratu ho fornesedór konbustível estatál sira hanesan Timor Gap nune’e bele fasilita di’ak liu tán utilizadór sira iha territóriu.
Lee Mós: Folin Mina Mundiál Sa’e Maka’as Kada Barríl Besik Ona $100.00
“Temporariamente ita iha problema kona-bá stock mina nian. Nune’e, Governu liu hosi ANP ami sei haree didi’ak lai kona-bá assuntu ne’e no sei trasa mós estratejia ka politika balun atu redús ka minimiza posibilidade ne’e hodi labele akontese beibeik iha future,” Francisco da Costa Monsteiro hateten iha Novo Turismo Díli, Kinta (12/10/2023).
Ministru Petroleo no Minerais ne’e observa katak, problema prinsipál ne’e la’ós kestaun hosi fornesedór sira mak la to’o, maibé kestaun bá nesesidade iha Timor Leste ne’e boot demais.
Alende ne’e, kargo mina ne’ebé mak importadór sira hatama mai dalaruma mai tarde oitoan kauza hosi situasaun klimatika nune’e ró sira paradu tutuir dalan, iha mós problema seluk ne’e mak iha tempu ne’ebé nesesidade presiza entaun hamosu duni konfuzaun públiku ba mina ne’e rasik.
“Ami sei iha esforsu hotu-hotu tantu ANP kona-bá mina atu minimiza posibilidade labele akontese iha futuru,” nia promete.
Kona-bá fornesimentu konbustível ne’e, nia dehan, ajénsia fornesedór sira ne’e hatama mai natón hela, no Autoridade Nasionál Petroleo sempre nakloke bá hotu-hotu katak, bainhira iha entidades sira seluk ne’ebé hakarak atu fornese mina mai Timor Leste laiha problema, maibé presiza iha kooperasaun ida ne’ebé di’ak ho parte relevante sira.
“Númeru ne’ebé mak utiliza mina iha Timor Leste ne’e ki’ik depende mós bá kresimentu ekonomia rai laran. Se aban bainrua mak dezenvolvimentu kosta sul ne’e la’o makas, entaun ekonomia mós komesa sa’e no presiza ema nia apoiu liuliu tenke servisu makas,” nia dehan tán.
Tuir Governu nia haree katak, mina folin sa’e ne’e iha fatór barak maibé fatór prinsipál ida maka dependente tebes ba Petroleo brutu iha mundu tanba fulan ikus ne’e iha krize balun mosu iha mundu hanesan iha nasaun Ukraina no agora mós iha Israel ho Palestina nune’e iha interrupsaun bá komersializaun mina iha mundu inklui presu mós kontinua sa’e.
“Ita labele sees an tanba la’ós problema iha ita nia kontrolu. Maibé liu hosi IX Governu desde uluk kedan iha planu atu refenaria rasik iha TL. Bainhira konsege hari refinaria, ita tinan hirak oin mai dalaruma karik presu Petroleo iha mundu sa’e makas ne’e ita mós bele introdus estratejia ruma hodi halo balansu atu labele afeta makas ba iha presu merkadu mina rai laran ne’e rasik, nune’e ita sei tau iha fatin integradu ida iha kosta sul,” Ministeriu Petroleo esplika.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/10/Prezidente-Autoritdade-Nasional-Petroleo-ANP-Gualdinho-da-Silva-300x205.jpeg)
Prezidente Autoritdade Nasional Petroleo (ANP), Gualdinho da Silva. Foto: Tome da Silva.
Iha fatin hanesan, Prezidente Autoritdade Nasional Petroleo (ANP), Gualdinho da Silva hateten, mina folin la’ós sa’e maibé iha tempu ruma bele tun.
“Realidade agora folin sa’e hela, tanba ne’e henasan autoridade reguladora iha ANP se sentidu no akompaña ida-ne’e ho besik durante loron ba loron,” nia hateten.
Akompañamentu ne’e, primeiru atu assegura katak, fornesimentu bá konbustíveis iha rai laran ne’e deskontinua la para bá konsumidór sira, ne’e duni ida-ne’e mak papél importante bá autoridade reguladora kontinua halo daudaun.
ANP iha konversa, diálogu, kontaktus di’ak ho operadór sira iha parte downs tream ninian, nune’e importadór bá konvustiveis fornesedór nian atu garante katak, laiha deskontinuasaun.
Alende ne’e garante kualidade no asegura nafatin produssaun konvustiveis ne’ebé mak di’ak tuir padraun ne’ebé mak adopta nune’e mós la afeta ho públiku ninia hanoin.
Segunda maka, presu ne’e nafatin tanba Timor Leste adopta merkadu livre maibé nafatin fó monitorizasaun no akompañamentu nune’e ema hotu-hotu bele akompaña didi’ak kona-bá presu mina ne’ebé mak tun-sa’e hela henasan daudaun ne’e akontese.
“Ne’e la’ós akontese iha Timor Leste de’it, maibé ita akompaña flutuasaun presu mina globál ne’ebé mak mundu esperiénsia hela,” Gualdinho da Silva esplika.
Autoridade reguladora ba seitór Petroleo sei kontinua ho akompañamentu ne’ebé mak di’ak bá operadór sira atu garantia katak laiha deskontinuasaun ba iha fornesimentu ba kliente sira no mós bá teritóriu tomak.
“Ha’u ko’alia tuir ha’u nia kompeténsia hanesan ANP ita buka atu garante katak, fornesimentu labele deskontinua. Katak, labele para maibé tenke iha nafatin ba presu normál,” nia hateten tán.
Tanba Timor Leste adopta hela merkadu livre, ne’e duni ANP nafatin akompaña flutuasaun presu merkadu internasionál ho presu ne’ebé mak fornesedór sira aplika ka estabelese iha rai laran.
“ANP sei la interven demais maibé ita iha merkadu livre nune’e monitorizasaun no inspesaun la’o nafatin,” Prezidente ANP dehan tán.
Jornalista Estajiariu: Lazaro Pereira Quefi