Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

WIF 2023, Ramos-Horta Deklara TL iha Estabilidade Polítika Promove Investimentu

Published

on

Hatutan.com, (17 Outubru 2023), Abu Dhabi- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta iha World Investment Forum (WIF) 2023 iha Abu Dhabi deklara katak Timor-Leste iha estabilidade politika no governativa hodi prepara kondisaun hotu atu kumpre rekizitu sira ne’ebé relasiona ho Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) no Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) nian hodi promove investimentu atu kontribui bá dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste no mós bele bá rejionál no internasionál.

Lee Mós: MCE Apresia Ramos-Horta Nia Kontribuisaun bá Pás no Rekonsiliasaun iha Mundu

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta iha World Investment Forum (WIF) 2023 iha Abu Dhabi, Tersa (17/10/2023). Foto/Vito Salvadór

World Invesment Forum 2023 ne’ebé hala’o durante loron lima; hosi loron 16 to’o loron 18 fulan-Outubru 2023, iha Abu Dhabi National Exhibition Centre, hetan partisipasaun hosi ema 8.000 ne’ebé mai husi nasaun 189 no Xefe Estadu no Xefe Governu hosi nasaun haat no Ministru ka membru Governu husi nasaun 47 ho oradór na’in 562 no organizasaun mundiál, rejionál no nasionál hamutuk 85.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta iha nia diskursu hateten nia nu’udar membru internasionál independente husi prémiu Zayed human fraternity award 2021-22, ne’ebé hetan rekoñesimentu internasionál no bénsaun husi Santu Papa Francisco, Grand Imam Al-Azhar Kairo, Prof. Ahmad Tayyeb, no ninia Majestade Sheikh Mohammed bin Zayed Al Nahyan.

Advertisement

Abu Dhabi, ne’ebé Papa Francisco hili nu’udar fatin bá Deklarasaun kona-ba Fraternidade Umanu, reflete valór sira ne’ebé iha koroa maka’as bá dame no toleránsia, no ninia tradisaun umanitária no fraternidade ne’ebé sei iha bá tempu naruk.

Iha loron 4 fulan-Fevereiru 2019, iha Abu Dhabi, na’i-ulun relijiaun no espirituál sira liu 800 mak partisipa iha eventu asinatura ne’e. Bainhira Ramos-Horta hetan fali eleisaun nu’udar Prezidente Timor-Leste iha Maiu 2022, propoin bá lider polítiku hotu atu adota dokumentu ne’e nu’udar dokumentu nasionál no atu adapta bá TL nia kurríkulu eskola. Ida-ne’e konkorda ho unanimidade.

Ramos-Horta, afirma iha Timor-Leste, ema hatene katak investimentu diretu husi rai-li’ur ne’e esensiál tebes atu alkansa objetivu dezenvolvimentu. Transforma dezafiu dezenvolvimentu ba oportunidade investimentu ne’e importante tebes ba susesu vizaun nasaun ida-ne’ebé iha ekonomia ida-ne’ebé modernu no diversifikadu, ne’ebé serve husi infraestrutura ho kualidade aas no klase médiu ne’ebé aumenta, saudavel no edukadu to’o 2030.

Jornalista Hatutan.com, Vito Salvadór ne’ebé halo kobertura direta bá World Invesment Forum 2023  Foreign Direct Invesment (FDI) iha Abi Dhabi, Tersa (17/10/2023), relata katak, rezerva enerjia estratéjika, fundu soberanu ida-ne’ebé oras ne’e iha valór liu biliaun $19, bâ populasaun millaun 1,4, merkadu ida-ne’ebé aumenta lalais no barak liu la hetan aprovasaun ba bens no servisu sira, ho dívida 13% de’it husi Gross domestic product (GDP) (la iha ida-ne’ebé deve ba banku komersiál sira), ita iha razaun hotu-hotu atu optimistikku.

“Iha fatin estratéjiku, ita halo esforsu maka’as atu sai nu’udar atór ativu iha ekonomia rejionál. Ami sei sai membru Organizasaun Mundiál Komérsiu nian, hein katak iha sorumutuk ministeriál tuir mai iha Abu Dhabi. Ami mós servisu iha oras tomak atu sai membru ASEAN tomak to’o tinan 2025. Timor-Leste hanesan nasaun ida-ne’ebé seguru liu iha mundu, livre husi violénsia estruturál, ho kriminál ne’ebé ki’ik liu. Ami hetan “demokrasia tomak,” no Reporters Without Borders hetan pozisaun iha Timor-Leste nia indise Liberdade Imprensa tinan 2023 aumentu hosi 17 bá 10 nivel mundiál no iha sudeste aziátiku númeru um,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten.

Advertisement

Investimentu, tuir Ramos-Horta, bainhira halo ho matenek no responsabilidade, hasa’e komunidade sira, fó kbiit ba marjinalizadu sira, no ponte lakuna entre aspirasaun no realizasaun sira. Ne’e la’ós de’it kona-ba tranzasaun finanseira; ne’e kona-ba investe iha edukasaun ba labarik no foin-sa’e sira, kuidadu saúde, nune’e apoia direitu fundamentál no dignidade individuál ida-idak nian.

 Iha dalan ida-ne’ebé naruk maibé ami halo ona progresu ida-ne’ebé di’ak kona-ba ami-nia dezenvolvimentu jerál dezde independénsia iha 2002. Ita hatene katak atu atrai investidór sira, dezenvolvimentu setór esensiál sira mak xave.

Edukasaun nu’udar prioridade tanba ita hatene katak Nasaun ida-ne’ebé iha valór ba ninia rekursu umanu. Edukasaun bázika iha Timor-Leste livre no obrigatóriu no ami dezenvolve hela rede ida husi Institutu Politekniku no Universidade sira. Ami investe iha kuidadu saúde hodi kria rede ospitál no klínika, hasa’e formasaun ba médiku no pesoál saúde sira. 

Timor-Leste hadi’a hela infraestrutura xave sira. Rede estrada ne’e hadi’a hela no rede eletrisidade haree ona hadi’ak ona hodi asegura fornesimentu ne’ebé fiar-na’in no la-interrupta iha nasaun laran tomak.

Timor-Leste dezenvolve hela ami-nia portu komersiál sira. Portu Tibar Bay nian, ne’ebé iha ko-investimentu PPP millaun $400, oras ne’e funsiona ho kapasidade to’o kontentór millaun 1 kada tinan. Agora daudaun ita iha hela prosesu atu habelar ita-nia aeroportu prinsipál, no hadi’a ona aeroportu sekundáriu sira seluk. Ita hein katak ita sei iha ligasaun tomak ho mundu liu husi kabe submarinu ida iha tinan oin mai no ligasaun fibra optika sei garante iha nasaun tomak.

Advertisement

“Ami haka’as an atu diversifika ami-nia ekonomia, investe iha Ekonomia Blue no iha projetu sira hanesan kampu Tasi-Mane Gas. Projetu ida-ne’e ho objetivu atu dezenvolve grupu industriál tolu iha ita-nia Kosta Sul, parte kotuk husi indústria enerjia Timor-Leste nian. Ami haka’as an atu atrai Foreign Direct Invesment (FDI), ho espetativa katak sei kontribui ba ami-nia dezenvolvimentu.” Ramos-Horta haktuir.

Timor-Leste iha enkuadramentu legál ida-ne’ebé favoravel liu iha mundu ho objetivu atu atrai investidór sira. Investidór sira ne’ebé kontribui ba ita-nia kreximentu ekonómiku sei hetan benefísiu husi insentivu ne’ebé la bele reziste.

 Governu prontu atu asina Akordu Espesiál Investimentu ho investidór sira ne’ebé sei fó ba sira priviléjiu fiskál no insentivu sira seluk, inklui uzu rai públiku no posibilidade atu lori rai ne’ebé kualifikadu liu husi rejime vistu espesiál ida.

 Ita-nia klima investimentu hadi’a ona ho Bussines Enabling Enviroment (BEE) Medida sira ne’ebé introdús durante tinan hirak ikus, inklui sistema janela ida no prosedimentu sira ne’ebé simples.

Ami asina ona akordu protesaun investimentu ho nasaun sira hanesan Portugal, Alemaña no Katar, no ami besik atu asina ida ho European  Association of Etics (EAE).

Advertisement

Timor-Leste prepara hela atu kumpre kondisaun sira ne’ebé relasiona ho OMK no ASEAN hodi promove investimentu. Ita hatene katak viajen ne’e sei naruk no naruk, maibé ita fiar katak, kontinua iha dalan ida-ne’e, ita sei realiza ita-nia povu nia aspirasaun sira, kria Nasaun ida-ne’ebé prósperu no forte, hodi fornese prosperidade no moris-di’ak iha mundu ohin loron ne’ebé kompleksu no muda lalais.

“Ha’u fiar katak diskusaun no parseria sira ne’ebé hamosu durante forum mundiál ida-ne’e sei loke dalan ba futuru ida-ne’ebé inkluzivu no sustentavel liu ba ita hotu. Hamutuk, mai ita esplika istória kona-ba esperansa, reziliensia no progresu.” Nia subliña.

Hakiak Dame no Respeita bá Dignidade umanu

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta husu bá líder mundiál sira, atu kontinua kontribui ba dame no respeita ba dignidade umanu.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o deklarasaun ne’e iha nia diskursu ba World Investment Forum (WIF), 2023 ne’ebé hala’o abertura iha Abu Dhabi National Exhibition Centre, Sesunda (17/10/2023).

Advertisement

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta tenke hatete katak situasaun ohin loron no situasaun iha Israel no Gaza tanba funu ne’ebé aat liu iha tinan barak nia laran, funu iha rai-Ukránia halo ema rihun ba rihun sai hirus liután no halo kondisaun sosiál no ekonómiku sai aat liután.

Hanesan Timor-oan no lider no povu barak iha mundu tomak hatene didi’ak konsekuénsia husi konflitu armadu. Ha’u fahe liafuan husi Relator Nasoins Unidas nian kona-ba Direitus Umanus iha Palestina, ne’ebé bele no nesesáriu atu hamriik hamutuk ho ema Palestinu no ema Israel nune’e mos ho ema Israel no ema Palestinu, sein relativizmu étiku, hirus seletivu ka, aat liu, sein apelu ba violénsia. Maibé tenke iha rekoñesimentu katak povu Palestinu tahan ona despozisaun, haraik-an, la iha uma, kiak, traidór ba tempu naruk liu.

“Ita iha obrigasaun morál atu aplika matenek no pasiénsia hotu-hotu hodi buka justisa no dignidade umanu, independénsia no seguransa. Ema palestinu iha direitu, sira iha direitu atu hetan independénsia no direitu atu sobrevive hanesan ema judeu.” Hateten Prezidente Repúblika José Ramos-Horta.

Xefe Estadu hatutan Israel no viziñu sira tenke hatudu matenek no aten-barani hanesan ema ne’ebé halo dame bo’ot no buka atu hapara situasaun ne’ebé la iha rohan, no halo ema barak la iha uma no la iha dame, no ema Israel ne’ebé iha uma maibé la iha dame.

“Iha mundu ida-ne’ebé tensaun jeopolítiku dezafiu tebes ba relasaun internasionál sira, forum sira hanesan ne’e esensiál tebes atu promove kooperasaun, promove investimentu, haburas emprezariedade no inovasaun, hamosu ekonomia no dezenvolvimentu sustentavel,” Ramos-Horta esklarese. ###

Advertisement

 

 

 

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Sei Prodús Rezolusaun Ida Atu Halo Pagamentu Bá Projetu 62 Ne’ebé Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), DíliIX Governu Konstitusionál sei prodús rezolusaun ida hodi sai hanesan baze legal bá Governu hodi selu projetu obras publika 62 ne’ebé sai polémika tanba laiha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Traballadór Sira Nu’udár Kabas bá Ekonomia no Dezenvolvimentu

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hateten traballadór sira sai nu’udár kabas bá ekonomia, tanba ne’e, tenke rekoñese esforsu traballadór hotu ne’ebé kontribui bá dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Projetu 62 Laiha Formalizasaun Kontratu, Komisaun E Husu MOP Foti Prosesu Tuir Baze Legál

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli– Prezidente komisaun E Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Infra-estrutura, Marcos Xavier, husu bá Ministériu Obras Públiku  atu foti prosesu tuir baze legál Rejime Jurídiku Aprovizionamentu (RJA)  relasiona ho projetu obras publika 62 ne’ebé la iha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending