Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Taxa Partisipasaun Eleisaun Suku Segunda Volta Sei Menus Bainhira Kontinua Sistema Manuál

Published

on

Hatutan.com, (10 Novembru 2023), Díli– Provedoria dos Direitus Humanus no Justisa (PDHJ), liu husi monitorizasaun iha ámbitu eleisaun  órgaun suku faze dahuluk nian,  28-29 fulan-Outubru 2023, identifika problema barak maka mosu, maibé tuir PDHJ laiha mekanismu ka soluasaun atu rezolve hosi ekipa tekniku meza sira.

Lee Mós: Eleisaun Suku Segunda Volta Kontinua ho Sistema Manuál

Hosi esperiénsia no lakuna sira ne’ebé akontese iha eleisaun órgaun suku faze dahuluk nian ne’e nota katak, partisipasaun sidadaun sira sei menus iha eleisaun segunuda ronde, tanba Sekretariu Tekniku Adminsitrasaun Eleitorál (STAE) mantein de’it sistema manuál (hakerek deit naran iha buletin).

Advertisement

Provedór PDHJ, Virgílio da Silva Guterres. Foto/Hatutan.com

Liu husi konférenisa Imprensa, Sesta (10/11/2023), Provedor dos Direitu Humanu no Justisa, Virgílo da Silva Guterres informa, PDHJ nia ekipa halo monitorizasaun bá eleisaun lideransa komunitaria kobre deit munisípiu 10, hanesan Munisipiu Aileu, Baucau, Bobonaro, Díli, Ermera, Lautem, Liquiça, Manufahi, Manatutu no RAEOA iha períodu antes no periodu eleisaun.

Hosi  rezultadu monitorizasaun PDHJ nian iha munisípiu 10 ne’e deskobre katak, problema lubun relasionadu ho realizasaun refere, Eleisaun hahú la tuir oras, tanba kandidatu xefe aldeia sira sei halo kampaña bá sira nia kandidatura perante komunidade aldeia iha sede aldeia.

“Ida ne’e akontese ba nivel teritoriu nasional,” Virgílo da Silva Guterres iha edifísiu PDHJ, Caicoli, Díli.

Nia hatutan, problema seluk maka kompozisaun meza eleitorál iha kada sentru votasaun iha  aldeia ema na’in-tolu (3) de’it, nunee kauza atendimentu la’o neneik liu no kleur tanba uza sistema rejistu manuál (hakerek liman deit). Ema ida atende hodi hakerek lista naran eleitór sira kuaze aldeia tomak ida.

Laiha fotografia iha buletin votus xefe aldeia sira nian ho delegadu/a, maibe fotografia kandidatu sira taka deit iha parde lolon ka odamatan  no kabina votu bainhira votante asesu bá kabina votus. Alende ne’e, votu nulu barak mai hosi votantes idozu sira, tanba fotografia kandidatu aldeia, delegadu/a sira laiha, sira simu buletin tolu hodi tu kandidatu haat.

Tuir observasaun PDHJ nian katak pesoál ne’ebé lidera meza ladún hetan formasaun natón kona-bá mekanismu atu organiza eleisaun ne’ebé di’ak. Laiha mekanismu atu rezolve kazu sira iha terenu em-relasaun ho eleisaun n’ee rasik, prezidente meza eleitorál laiha kompetensia tanba Administrasaor Postu, Munisípiu ka Prezidente Autoridade ho STAE  ladún entende knaar sira ne’ebé delega tuir lei hodi sira solusiona problema.

Advertisement

PDHJ mós preokupa Governu la prepara tinta hodi fasilita eleitór sira hodi bá vota atu evita vota doubru. Laiha kadernu eleitorál ka livru naran eleitór iha suku hodi fasilita meza eleitorál hodi verifika identidade eleitór sira.

Laiha mekanismu halo kuak ka tau sinal bá kartaun eleitoral sira nian. Ema ho defisiensia fizika balun la asesu ho di’;ak ba sentru votasaun tanba fasilidade infrastrutura ne’ebé la asesivel; eskada rampa laiha, buletin  votus ho letra brille laiha.

Laiha pesoál hosi meza eleitorál suku nian hodi halo kontrolu bá fileira perante eleitór sira iha ona liña laran,  ho nune’e eleitór sira ne’ebé mak to’o tarde liu ona oras tuku 15:00 Otl iha sentru votasaun sei bele tama iha fileira hodi vota. Tuir loloos 15:00 em ponto iha ona responsável liña hodi taka fileira.

Virgílio Guterres hateten, taxa partisipasaun menus iha eleisaun sigunda ronda bá xefe aldeia sira tanba mekanismu eleisaun la’o manuál mak impede povu nia partisipasaun. (eleitor sira fila ona bá uma ka ba servisu iha toos).

“Se iha segunda ronde maka MAE liuhusi STAE mantein sistema manuál, hakerek deit naran iha bulletin maka, partisipasaun taxa sidadaun sei menus, tanba ema tenke hein kleur. Nune’e, PDHJ husu STAE atu muda ida -ne’e, hodi garantia taxa partispasaun ne’e bele sae,” Virgílio Guterres hateten.

Advertisement

Hosi rezultadu entrevista no observasaun iha terenu maka, Provedor Direitos Humanos no Justiça rekomenda bá Ministru Administrasaun Estatal ho Diretor Jeral STAE, atu organiza eleisaun suku ba segunda ronda iha  loron 13 fulan-Novembru ho atensaun, no posibilidade rekomendasaun sira hodi hadiak jestaun, kontrolu bá futuru eleisaun sira tuir mai.

Aumenta númeru ofisiál meza iha kada sentru votasaun, nune’é fasilita prosesu eleisaun bá eleitór sira inklui idozu sira, analfabetu no ema ho defisiensia sira la’o di’ak no lais. Presiza kontratu ida entre autoridade estadu (MAE, STAE) ho pesoál sira ne’ebé nomea diriji meza eleitorál ho subsídiu ne’ebé ekivalente ho volume servisu.

Presiza iha formasaun natón ba pesoal sira neebé diriji meja atu lori susesu di’ak. Aumenta númeru kabina  votus iha kada sentru votasaun bazeia bá rasiu populasaun atu la fó impaktu bá eleisaun la’o demora. 

PDHJ rekomenda atu organiza eleisaun lidereansa komunitária uza sistema dijitál ( la’ós manual) Atu organiza eleisaun ida ho fornesimentu tinta ne’ebé natón no kualidade nune’e bele fasilita prosesu eleisaun iha futuru la’o ho tarnsparansia.

Bele garante eleisaun to’o deit oras normal, bazeia ba lei. Atu produs fotografia iha bulletin de votus bá kandidatu xefe aldeia ho delegadu/a sira. Preiza tau sinál ba kartaun eleitoral atu minimiza ema vota doubru (halo kuak). Atu halo atualizasaun númeru eleitórf, hodi imprimi buletin  votu tenke sukat ho eleitores suku. ( dadus suku)

Advertisement

PDHJ husu fó atensau masimu hodi halo kontrolu iha períodu eleisaun, tanba votante sira ne’ebé la vota iha primeiru volta, maibe vota fali iha segunda ronda. Fó espasu tempu bá lideransa komunitária sira atu bele hato’o programa liu husi kampaña bá sira nia kandidatura.

Sujere atu kandidatura sira suku, aldeia delegadu/a sira forma ho pakote nune’e fasilita diak liu tan eleitór sira hodi vota inklui fasilita produsaun fotografia iha buletin de votus.

PDHJ apresia no louva ba vontade di’ak husi Estadu liu husi Governu (MAE), halo ezersisiu hodi fasilita ona eleisaun lideransa komunitária faze primeiru iha loron 28 fulan-Outubru bá suku hamutuk 442 hodi konsege hili ona xefe suku 171 ho Aldeia, delegadu/a sira no sei kuntinua tan eleisaun bá segunda ronda bá eleisaun suku deit iha 13 fulan-Novembru hamutuk suku 271.

PDHJ fiar no laran metin katak,Ministru MAE ho estrutura tomak inklui STAE sei kontribui di’ak liután bá melloramentu eleisaun segundu ronda no eleisaun sira tuir mai hodi kontribui bá hametin governasaun di’ak iha Timor-Leste.

Jornalista: Gloria Maia

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Xanana Hateten Labele Hakfodak ho Índise Liberdade Imprensa Tuun

Published

on

Hatutan.com, (16 Maiu 2024), Díli—Primeiru Ministru (PM), Kay Rrala Xanana Gusmão husu atu keta hakfokdak ho índise liberdade imprensa   Timor-Leste nian tuun hosi pozisaun TOP 10 20 iha nivel mundiál.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Prontu Defende Timor Gap iha Tribunál Arbitrajen Hasoru ENERPROCO

Published

on

Hatutan.com, (16 Maiu 2024), Díli—Primeiru-Ministru (PM), Xanana Gusmão, deklara Governu prontu defende Timor Gap iha prosesu hosu hasoru empreza konsultór ENERPROCO  iha Tribunál Arbitrajen iha Singapura.   

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Aprova Projetu Rezolusaun Kona-bá Reforma Sistema Kontabilístiku

Published

on

Hatutan.com, (15 Maiu 2024), DíliGovernu liu hosi reuniaun Konsellu Ministrus (KM) aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas (MF), Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso kona-bá reforma sistema kontabilístiku.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending