Hatutan.com, (12 Dezembru 2023), Díli—Parlamentu Nasionál (PN) liu hosi sesaun plenária iha loron 12 fulan-Dezembru tinan 2023, hahú halo diskusaun bá Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2024 iha jeneralidade, no iha intervensaun Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hasai lia-fuan estudpida bá Deputada bankada FRETILIN, Maria Angelica Rangel to’o husu deskulpa, iha fali resintu PN nian, deputada CNRT sadik-malu ho tékniku hosi bankada FRETILIN tanba dezentendimentu seluk.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/12/Xanana-300x169.jpeg)
PM Xanana Gusmão iha PN. Foto/Elio dos Santos da Costa
Kona-bá oinsa mak Primeiru Ministru hasai lia fuan estupida, tanba durante sesaun intervesaun, deputada Maria Angelica Rangel ko’alia kona-bá gastu orsamentu lubuk ida hosi fundu petrolíferu bá projetu insusesu barak durante Xanana nia ukun no konsidera laiha kualidade hanesan mós Portu Naval Hera no seluk tán.
Deputada ne’e mós kestiona kona-bá projetu Greater Sunrise ne’ebé sei halo fali estudu viabilidade foun, no mós konsidera Xanana partidariza rezultadu negosisaun Fronteira Maritima hodi la lori mai aprezenta iha Parlamentu Nasionál iha momentu ne’ebá hafoin manán iha Tribunál Internasionál no asina tratadu ne’e iha tinan 2018, maibé lori fali bá aprezenta iha Partidu CNRT ne’ebé Xanana rasik afilia bá.
“Primeiru Ministru mós ko’alia kona-bá kestaun Estadu nian, maibé haluha tiha katak, diskusaun negosiasaun Fronteira Maritima la mai hato’o iha Parlamentu Nasionál maibé partidariza lori bá partidu ne’ebé ita-boot sadere bá,” Maria Angelica Rangel hateten iha intervensaun.
Iha momentu ida-ne’e kedan, PM Xanana ho nervozu husu kedan pontu de órden hodi hatán bá deklarasaun deputada Maria Angelica Rangel hodi dehan katak, Señor Mari Alkatiri rasik partisipa iha Konsellu Fronteira Maritima, ekipa negosiasaun mós informa beibeik ida-ne’e no eis Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo mós hatene ida-ne’e, labele dehan partidariza.
“Señor Mari Alkatiri partisipa iha Konsellu Fronteira Maritima, kadavéz ami sai mai informa beibeik bá eis Primeiru Ministru Rui Maria de Araújo no nia hatene kona-bá ida-ne’e. Labele dehan partidiariza, estupida, estupida,” PM Xanana Gusmão ho lian makas.
Maski nune’e, deputada Maria Angelica Rangel kontinua ho lian makas ko’alia hasoru PM Xanana Gusmão dehan katak, labele hasai liafuan estupida no tenke respeita Órgaun Estadu Parlamentu Nasionál.
Situasaun ne’e halo ambiente no situasaun iha Uma-Fukun Parlamentu Nasional sai manas oitoan tanba deputadu sira, membru Governu no mos sidadaun sira ne’ebe partisipa iha diskusaun ne’e mos hakilar makaas no balun basa liman.
Maski nune’e, iha diskusaun loron ohin nia rohan, intervensaun ikus Primeiru Ministru nian husu kedan deskulpa ba liafuan estupida ne’ebé nai rasik hasai iha plenária no kompromete katak, sei la repete tán.
“Ha’u hakarak husu deskulpa bá hotu-hotu, bankada hotu-hotu no mós bá povu tomak kona-bá atitude improvatisima hosi beikteen ata-oan ha’u ne’ebé ohin halo fatin lulik ida-ne’e sai fali hanesan ha’u nia uma,” Xanana Gusmão husu deskulpa.
Primeiru Ministru haktuir, iha artigu 63 rejimentu PN nian hateten katak, órgaun ka ema ida labele interrompe ema ida ne’ebé ko’alia hela, maibé bele bainhira nia dezvia tiha hosi assuntu ne’ebé iha hela diskusaun komú assuntu ne’e halo diskusaun bá Orsamentu Jerál Estadu maibé bá temi fali buat seluk ne’e mak Xanana korta hodi husu pontu de orden.
“Tuir loloos Prezidente PN mak tenke halo intervensaun bá ida ne’e maibé Prezidente PN nonok hela ne’e maka ha’u hatán para kazu ida-ne’e lalika tama iha-ne’e. Mais ha’u husu bá povu tomak, bá deputadu sira tomak tanba ha’u nia beikteen ne’e mak dudu fali situasaun ne’ebé sala tebe-tebes no ha’u jura sei nunka akontese tán iha Parlamentu Nasionál bainhira ha’u mai karik,” Xanana Gusmão arrepende.
Deputada CNRT vs Tékniku Bankada FRETILIN
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/12/PN-300x139.jpeg)
Debate OJE iha jeneralidade iha PN, Segunda (12/12/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa
Iha loron hanesan, iha mós video ida ne’ebé espalla iha públiku, ne’ebé hatudu deputada balun hakilar malu hanesan sadik malu atu baku-malu tanba de’it dezintendimentu ruma.
Deputada Bankada CNRT Bendita Moniz Magno klarifika katák, dezentendimentu ne’e mosu tanba pessoál tékniku balun ne’ebé hasé deputada CNRT Carminda Carlota iha Parlamentu Nasionál ho liafuan ne’ebé konsidera ladún étika.
“Liga ho vídeo ne’ebé virál iha média sosiál katak deputada CNRT sira sadik deputada FRETILIN, ha’u hakarak hateten de’it katak, ohin tékniku sira hosi bankada FRETILIN mak mai hasé deputada Carminda dehan katak ó ne’e sé, ó ne’e sé fali,” deputada Bendita Moniz Magno hateten.
Hanesan deputada feto ida nia mós la simu tékniku ne’ebé laiha direitu atu mai iha PN ne’e hodi hatudu fali liman ka hasé fali deputada ida iha liur.
“Tanba ne’e mak ami lamenta ho hahalok tékniku refere hodi sai bá liur buka-tuir atu ko’alia ho pessoál tékniku ne’e maibé no fin iha ema balun ne’ebé halo video hodi halo viral iha média sosiál,” nia haktuir.
Tanba ne’e Deputada Bendita husu bá média sira la’ós mai halo video ne’ebé mak la fó benefísiu bá ema ida enkuantu buat ne’ebé akontese iha Parlamentu la’ós bá halo viral fali.
“Husu bá polisia aban média ne’ebé tama mai Parlamentu Nasionál labele tama tenke halo nafatin hanesan uluk Polisia Alex Samurai halo ne’e hodi la fó ema tama arbiru iha Parlamentu ne’e,” nia husu no bandu atu média tama arbiru iha PN.
Tuir observasaun no buat ne’ebé hatudu iha vídeo ho nia durasaun kuaze minute ida ne’e katak, mosu duni dezentendimentu iha resintu PN nian, entre deputada CNRT ho deputada FRETILIN nian, sadik malu atu baku-malu.
Jornalista Hatutan.com la konsege halo entrevista ho Tékniku hosi Bankada FRETILIN kona-bá dezentendimentu ne’e.
Diskusaun OJE iha Jeneralidade
Diskusaun loron dahuluk iha jeneralidade ne’e loke hosi Prezidente Parlamentu Nasionál no kontinua kedan ho Hino Nasionál no hakmatek minutu ida.
Hafoin ida-ne’e, kontinua ba leitura ba ajenda no giaun debate OJE no kontinua ho intervensaun Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão kona-ba Proposta OJE 2024 nian.
Durante aprezentasaun proposta, Primeiru-Ministru mós sita kona-ba lema Governu nian ba OJE 2024 mak “Contruindo uma ponte para amanhã: Investir no Setor Produtivo e no Capital Social”.
Proposta refere formula bazeia ba Planu Estratéjiku hanesan; 1. Reafirma Estadu Direitu Demokrátiku; 2. Investe ba Dezenvolvimentu Kapitál Sosiál; 3. Kontinua ho Dezenvolvimentu Infraestrutura Esensiál sira; 4. Promove Investimentu Ekonomia no 5. Aposta ba Konsolidasaun Governativa, ba Governasaun Di’ak no ba Kombate Korrupsaun.
Tetu OJE 2024 hamtuk $1,95 mil milloens ne’e sei ba Administrasaun Sentrál, RAEOA no Seguransa Sosiál, sein Fundu Rezerva Seguransa Sosiál. Valór ida-ne’e inklui dotasaun millaun rihun $1,83 ba Administrasaun Sentrál no millaun $6 uza bá RAEOA.
Husi montante totál despeza ne’ebé prevee ba Administrasaun Sentrál no RAEOA, millaun $ 468,8 uza ba saláriu no vensimentu, millaun $386,3 ba bens no servisu, millaun $589,7 ba transferénsias públikas, millaun $34,2 ba kapitál menór no millaun $411 ba kapitál dezenvolvimentu.
Orsamentu Seguransa Sosiál, inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál, iha montante millaun $347,6. Presiza nota katak, OJE tinan 2024 prevee ho valór millaun $788,2 ba asuntu ekonómiku, millaun $467,1 ba protesaun sosiál, millaun $140,9 ba edukasaun, millaun $ 66,2 ba saúde no millaun $45,2 ba abitasaun no infraestruturas koletivas.
Reuniaun plenária ne’e prezide husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, akompaña hosi membru Meza sira no hetan prezensa mós hosi membru governu sira.
Diskusaun OJE iha Jeneralidade ne’e, sei kontinua iha loron 13 fulan-Dezembru tinan 2023.
Jornalista Estajiária: Zita Menezes