Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Ramos-Horta “Salva” Emília Pires-Madalena Hanjam ho Indultu

Published

on

Hatutan.com, (14 Dezembru 2023), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta fó indultu bá Emilia Maria Valeria Pires no Madalena Fernandes Melo Hanjam Costa Soares iha ámbitu selebrasaun Natál tinan 2023.

Arguida Emília Pires ho Madalena Hanjam. Foto/Repro.

Indultu ne’ebé Prezidente Repúblika José Ramos-Horta fó bá Emilia Maria Valeria Pires no Madalena Fernandes Melo Hanjam Costa Soares bazeia bá Dekretu Prezidente Repúblika númeru 125/2023, loron 14 fulan-Dezembru kona-bá Concessão de indulto por ocasião da Quadra Natal do ano 2023.

Lee Mós: Aprovasaun Projetu Lei Prosedimentu Konseisaun Indultu, JSMP Husu Xefe Estadu Tetu no Alkatiri Kontra

Bazeia bá termu sira iha alinea i) artigu 85 Konstituisaun Repúblika Demokratika Timor-Leste nian, kondenasaun no komutasaun bá sentensa sira-ne’e nu’udár kompeténsia eskluziva ida hosi Prezidente Republika, no tenke konsulta uluk ho Governu hodi halo ida-ne’e.

Advertisement

Rezultadu hosi regulamentu konstitusionál ne’ebé bazeia ba indultu no komutasaun bá sentensa mak razaun polítiku de’it, ne’ebé reforsa hosi Lei baibain, bainhira estabelese audiénsia antes ho Governu.

Dekretu ne’e sita katak, Ezersísiu soberanu labele sai hanesan ema nia sentimentu umanizmu ne’ebé sosiedade sivíl hotu-hotu nu’udár kreditór, tanba se la’e, sidadaun ne’e sei hetan sufokasaun hosi teknolojia ida-ne’ebé laiha valór sira ne’ebé inerente bá ema; nunka iha buat barak atu hateten katak elementu telukolojiku sosiedade polítika nian mak kumprimentu ema nian, ne’e mak tenke haruka tuir ida-ne’e no la’ós iha dalan seluk.

“Tuir loloos, lejizladór, atu estabelese katak, indultu nu’udár intervensaun polítika ida no tanba razaun umanitária hosi Prezidente Republika iha ámbitu administrasaun Justisa nian, liu hosi ne’ebé, iha kazu individuál no konkretu ida, sira hetan perdua no halakon, ka mitiga ka troka pena no medida seguransa sira. Nune’e submete katak, aplikasaun Lei ne’ebé rigorozu bele sai moderadu liu hosi aktu igualdade ne’ebé hala’o tuir Lei Konstitusionál nian,” Hatutan.com sita Dekretu Prezidente Repúblika iha jornál da Repúblika, Kinta (14/12/2023).

Iha Dekretu ne’e mós dehan katak, iha prosesu ne’e, ema ne’ebé halo prosesu ne’e sente lalais hanesan kastigu estra-judisiáriu, maibé la’ós hanesan problema atuál hanesan polítiku no jurista ida-ne’ebé iha naran-boot hateten ona iha tinan remote 1921: Justisa ne’ebé tarde la’ós justisa; se la kualifikadu no la-iha justisa (Rui Barbosa, iha Oracao aos Mocos).

“Iha tempu Natál ne’ebé iha hela oportunidade atu hetan esperiénsia, prátika aktu ida-ne’ebé hanesan durante períodu ida-ne’e hasa’e liután espíritu unidade nasionál ne’ebé tenke marka prezensa iha momentu hotu-hotu sidadaun Timor-Leste nian moris, nune’e bele realiza futuru ida-ne’ebé di’ak liu tan ne’ebé povu hotu merese,” sita Dekretu.

Advertisement

Prezidente Republika, tuir parágrafu i) hosi artigu 85 Konstituisaun no Lei no. 20/2023, 12 Dezembru hafoin rona tiha Governu, deskreve hanesan tuir mai ne’e:

Indultu kompletu fó bá sidadaun sira ne’ebé identifika ona iha kraik, relasiona ho sentensa sira ne’ebé Tribunál Judisiáriu Primeiru-Instánsia Díli aplika iha loron 7 fulan-outubru tinan 2022, iha ámbitu prosesu ne’ebé akontese tuir númeru NUC 1212/12.PDDIL, tuir razaun sira iha leten.

Temi tanba ne’e nesesáriu tan razaun umanitária:

  1. Emilia Maria Valeria Pires;
  2. Madalena Fernandes Melo Hanjam Costa Soares.

Parlamentu Nasionál (PN) iha Loron 15 Novembru 2023, liuhosi plenária Extra-órdinaria aprova iha Votasaun finál Globál ba Projetu Lei nú. 1/VI(1ª) Prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun ba Pena, ho votu afavór 36, kontra 25 no abstensaun 2.

Prezidente Komisaun A ne’ebé trata asuntu Lejizlasaun no Justisa, deputadu Patrocinio Fernandes esplika, Projetu Lei númeru 1/VI(1ª) kona-bá Prosedimentu Konseisaun Indultu no Komutasaun bá Pena, fó kompeténsia bá Prezidente Repúblika (PR) atu bele fó perdaun bá pekadór sira iha komarka nu’udár umanu.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending