Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Governu Lansa Sistema Ajendamentu Online bá Atendimentu Públiku iha Servisu Rejístu Notariadu

Published

on

Hatutan.com, (18 Janeiru 2024), Díli—Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ) ho Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK), iha Kinta 18 janeiru 2024 lansa ona sistema aplikasaun ajendamentu online, hodi atende públiku iha Servisu Rejistu no Produsaun Kaderneta Pasaporte, nune’e evita sidadaun sira dudu-malu iha edifísiu notariadu.

Ministru Transporte Komunikasaun Miguel Manetelu, Ministru Justiça, Amandio Benvides, Sekretáriu Estadu Terras no Propriedade Jaime Xavier halo lansamentu bá sistema ajendamentu online bá funsionariu Diresaun Nasional Rejistu Notariado hodi fasilita sidadaun sira trata dokumentu liu hosi plataforma online, iha Salaun Ministeiru Justisa, Caicoli, Díli, Kinta (18/01/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Diretór Diresaun Jerál Servisu Rejistu Notariadu (DJSRN), João Fernando Martins Borges hateten, serimónia lansamentu bá aplikasaun ajendamentu online ida ne’e akontese tanba liga ho akontesimentu extraordináriu ida ne’ebé mosu iha loron 22 fulan-novembru, tinan 2023, ne’ebé dada públiku nia atensaun tomak bá iha Siresaun Jerál Servisu Rejístu no Notariadu, Ministériu Justisa nian.

Lee Mós: Kaderneta Pasaporte 20.650 iha Ona Timor-Leste no Sei Halo Atendimentu Online

Situasaun ne’e provoka sira hosi parte Teknolojia Informasaun no Komunikasaun Timor nian (TIC Timor) liuhosi nia ezekutivu sira hodi halo kedan kontaktu pessoál ho Diretór Jerál polítika Ministériu Justisa nian, hodi buka solusaun atu bele solusiona imediatamente bá atendimentu públiku iha Timor-Leste, liu-liu iha MJ, Diresaun Jerál Rejistu Notariadu nian.

Advertisement

Hafoin halo diskusaun téknika entre parte sira, ho kompromísiu hirak ne’ebé mosu no apoiu tomak hosi dirijente sira, hosi Ministru Justisa nia apoiu polítiku, no Ministru Transportes Komunikasaun nia apoiu, halo tékniku sira sente iha vontade di’ak hodi bele tuur hamutuk buka solusaun bá problema ne’ebé mosu, no sosiedade ezíje ida-ne’e.

Tanba ne’e, hafoin diskusaun ho tékniku sira halo levantamentu, rekezitu sira ne’ebé mak halo, parte TIC Timor ho ekipa tékniku sira konsege dezenvolve plataforma sistema online bá atendimentu ne’ebé ohin sira bele hamutuk iha ne’e hodi asiste iha lansamentu.

Diretór João Borges konsidera lansamentu ida ne’e lori mudansa atendimentu nian iha future hodi banati mós programa IX Governu Konstitusionál nian ne’ebé ko’alia kona-bá Informasaun Teknolojia no Governasaun di’ak no Governu eletróniku.

“Ida-ne’e parte importante ida ne’ebé ita konsege halo hamutuk ho TIC nu’udár Sistema, depois mak ita sei haree dezafiu sira iha implementasaun. Ami husu nafatin bá TIC atu bele apoiu, karik iha mudansa depois de aplikasaun, haree bá nia natureza, haree bá iha atendimentu diáriu ne’ebé mak ita sei hasoru, karik iha ezijénsia ruma, sistema ne’e nakloke atu ita bele halo mudansa,” João Fernando Martins Borges, hateten iha diskursu serimónia lansamentu sistema aplikasaun ajendamentu online, iha Auditóriu MJ, Caicoli-Dili, Kinta (18/01/2024).

Lansamentu sistema ajendamentu online bá funsionariu Diresaun Nasional Rejistu Notariado hodi fasilita sidadaun sira trata dokumentu liu hosi plataforma online, iha Salaun Ministeiru Justisa, Caicoli, Díli, Kinta (18/01/2023). Foto: Elio dos Santos da Costa.

Diretór DJSRN ne’e hatutan, atendimentu ida ne’e sai mós hanesan rekomendasaun sira ne’ebé dala-barak MJ, Diresaun Jerál Rejistu Notariadu simu hosi PDHJ, ne’ebé husu nafatin atu halo tratamentu ida dignu bá sidadaun sira.

“Tanba ne’e ho lansamentu ida ne’e, ita bele fó solusaun bá rekomendasoens PDHJ nian no bele rezolve espetativa públiku hasoru atendimentu públiku iha Timor-Leste,” nia dehan.

Advertisement

João Borges agradese bá Ministru Justisa, Ministru Transporte no Komunikasaun, Vise Ministru ho Sekretáriu Estadu Terras no Propriedades nian bá apoiu polítiku ne’ebé sira fó bá tékniku sira atu bele halo servisu iha momentu ida-ne’e.

Agradese mos bá diretór ezekutivu TIC ho nia ekipa ne’ebé la sente kolen hodi dezenvolve sistema Plataforma ida-ne’e, hodi bele tulun sira atu fó solusaun bá atendimentu públiku iha servisu sentrais DJSRN nian.

“Depois de loron hirak liu bá notísia fó sai katak ita sei aplika ajendamentu online, públiku komesa mai fali ho hanoin katak, liña internet la di’ak. Oinsá mak ita aplika iha future. Ha’u dehan, ho tempu fazeadamentu ita responde,” nia esplika.

Tuir nia, Servisu Rejístu Notariadu depende bá buat rua iha atendimentu mak hanesan, Ida eletrisidade, rua liña internet. Atendimentu públiku ida ne’ebé rejístu notariadu fó sei la fó iha fatin seluk, ida ne’e mak sai sira-nia problema báziku loloos.

Enkuantu, iha ministériu seluk, ezemplu karik iha Hospitál Nacionál Guido Valadáres (HNGV), bainhira ai-moruk laiha, ema bele bá sosa iha Klínika privádu sira hanesan iha Foho Osan-Mean, Klíka Moris Foun, sira bele substitui.

Advertisement

“Enkuantu, rejístu notariadu, sé ami la fó, fatin seluk labele fó. Ida-ne’e ami nia problema. Tanba ne’e maka ami husu prezensa Ministru Transporte Komunikasaun iha ne’e ho prezensa ami lideransa másimu na’in-tolu iha ne’e, bele haree asuntu ne’e, karik iha diskusaun sira iha nivel Konsellu Ministru, bele haree asuntu rejistu notariadu, tanba dala-barak iha fulan klaran, tinan klaran, ita stock hotu. Buat sira ne’e hotu sai problema ita nia sosiedade,” João Borges husu.

Diretór DJSRN ne’e fó hanoin kedan katak, ho lansamentu bá aplikasaun ajendamentu online ida ne’e, sira sei aplika uluk iha DJSRN ka servisu sentrál nian ho de’it Munisipiu Dili.

Bá munisipiu 11 seluk ho Rejiaun Administrativa Espesial Oecusse Ambeno (RAEOA), seidauk bele aplika, tanba fazeadamente DJSRN sei haree lai evolusaun no haree mós bá progresu ne’ebé iha, ho ekipamentu sira ne’ebé MJ iha, atu bele koloka iha munisipiu sira seluk, nune’e atendimentu bele la’o.

Razaun seluk, DJSRN mós haree katak iha munisipiu sira seluk, ema hotu-hotu seidauk asesu bá telefone android, nune’e tenke haree mós kestaun evolusaun liu-liu bá iha atendimentu sertidaun nascimento ka sertidaun moris nian, billete identidade ho rejístu kriminál.

Maske ohin ofisialmente lansa ona aplika ajendamentu online ne’e, maibé Diretór João Borges dehan,   prosesu atendimentu seidauk loke, bainhira prosesu pendente sira iha sistema laran ne’e, sira rezolve hotu lai.

Advertisement

Tanba molok ne’e feriadu bá tinan foun, dadus iha sistema laran, rekerente sira kuaje rihun ida resin, sei iha sistema laran, ne’ebé stock kaderneta pasaporte hotu tiha, seidauk bele solusiona, no pasaporte mós foin to’o.

“Fó tempu mai ami halo produsaun hotu tiha bá prosesu pendente sira iha laran, depois, ita sei avizu atu hahú atendimentu aplikasaun ajendamente online ne’ebé mak ohin ita lansa tiha ona,” João Borges hatutan.

Diretór ezekutivu Ajénsia TIC Timor, Venâncio Pinto afirma, kona-bá prosesu instalasaun bá aplikasaun ajendamentu online ida-ne’e hanesan TIC ninia papél duni, ida maka ko’alia kona-bá teknolojia informátika, ida fali ko’alia kona-bá governu eletróniku.

“Bainhira iha mudansa ida iha teknolojia sempre hetan pro ho kontra. Maibé, atu dehan de’it katak sé ita la hahú agora, bainhira tán. Hakarak ka lakohi ita tenke tama ona bá iha sistema dijitál,” Venâncio Pinto esplika.

Diretór ezekutivu Ajénsia TIC Timor ne’e dehan, sistema ida ne’e, la’ós katak 100% perfeita, maibé, fazeadamente, sira hosi ekipa TIC sei hadi’a nafatin, oras ida kuandu sidadaun sira aplika, tenke determina kedas loron, sira hakarak loron ida ka semana ida ka loron-tolu.

Advertisement

“Agora en-jerál maibé bá futuru sei hadi’ak, kuandu aplika sira hili kedan loron ida ne’e ema hira, semana ida ema hira, loron-tolu ema hira. Depois iha ne’ebá, tau kedan, loron ida ho nia présu, loron tolu ho présu hira, semana tolu ho nia présu atu labele fó dúvidas bá públiku,” nia esplika.

Nia agradese bá ekipa tékniku IT sira iha Notariadu ho MJ nian nomós ekipa tékniku sira TIC Timor nian, tanba iha fulan hirak nian laran halo liña koordenasaun to’o hetan duni konkordánsia ida, hodi sistema ne’e tau iha TIC Timor.

Venâncio Pinto rekomenda mós bá Ministru Transportes no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques “Manetelu” katak, TIC nu’udár sentru dadus governu nian tomak, sé bele, nia hosting bá iha TIC, tanba daudaun ne’e iha hela Timor Telecom.

“Ita ta’uk, kuandu Timor Telecom iha falla liña, ema bá iha sistema ne’e la la’o, sira tau todan mai iha TIC. Ida ne’e mak ami nia rekomendasaun,” nia rekomenda.

Nia mós husu bá ministériu justisa katak, sistema sira ne’ebé mak agora rejistu, liña konektividade nasionál DNIK nian to’o ona iha nivel postu administrativu sira, Nune’e husu bá parte notariadu atu bele utiliza ona liña ne’e, hodi bele asesu lokál. La presiza uza internet. TIC Timor nia papél atu suporta kualker instituisaun.

Advertisement

Ajénsia TIC Timor mós hanoin hela, atu dezenvolve fali sistema ida, hodi monitoriza ai-moruk iha Ospitál sira. Maibé, sei halo diskusaun ho ministériu saúde, para lori monitoring stock ai-moruk hosi armájen mai to’o iha kada sentru saúde sira, hodi bele haree katak, situasaun ne’e labele akontese tán.

Prezidente Venâncio Pinto, afirma katak, ida ne’e TIC nia papél duni no hakarak ka lakohi, iha IX Governu ne’e komesa tenke transforma ona hosi manuál bá dijitál.

TIC Timor tutela nafatin iha Ministériu Transportes Komunikasoens, nia papél atu transforma hosi sistema manual bá iha dijitalizasaun.

Iha tempu badak mós, TIC sei diskute ho diresaun DNTT nian atu halo sistema ida ne’ebé ke hanesan bá SIM ho bá KIRD. Ita komesa, tenke muda ona situasaun ida ne’e.

Ministru Transportes no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves “Manetelu” dehan, hafoin rona intervensaun hosi diretór jerál notariadu, nia observa katak, objetivu loloos hosi lansamentu bá alikasaun ajendamentu online ida-ne’e, atu fahe bá sosiedade sira tanba ne’e nia la presiza atu repete sasán sira ne’e. Biar ema hahú fali kestiona kona-bá rede internet, mais, hakarak ka lakohi, tenke dijitaliza dadaun ona servisu sira iha administrasaun públika.

Advertisement

Ministru Justisa (MJ), Amandio De Sá Benevídes ho prazer tomak hato’o agradesimentu ida ne’ebé mak boot tebtebes bá Ministru Transportes no Komunikasoens, nomós bá diretór ezekutivu TIC Timor ho dirijente sira hotu, liu-liu sira ne’ebé mak servisu maka’as ho dirijente sira ne’ebé mak iha MJ, atu realiza lansamentu kona-bá ajendamentu online, ohin bele halo.

“H’u fó de’it rekomendasoens bá DJSRN. Ita-boot sira akompaña hela, Vise Ministru Fortalesimentu Institusionál halo esforsu tomak atu haree situasoens sira ne’e, ida ne’e mak depois mós mosu, nunee ita hanesan fó mós hanoin bá ita, para ita bele buka meius,” Amândio sujere.

Bazeia ba programa IX Governu Konstitusionál iha programa 2.8 ne’ebé ko’alia kona-ba Teknolojia Informasaun no Komunikasaun no programa 6.7 kona-ba Governu Eletróniku ne’ebé sai hanesan referénsia prinsipál ba TIC TIMOR atu implementa Governu Eletróniku liu hosi dezenvolve sistema sira inklui sistema Ajendamentu-online.

Sistema Ajendamentu ne’e, ninia objetivu prinsipál atu fasilita sidadaun sira hodi trata dokumentu tanba atendementu públiku ne’ebé sei manuál hela difikulta tebes sidadaun sira atu trata dokumentu hanesan, Pasaporte, Bilete Identidade, Sertidadun RDTL no seluk tan.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

CAC Submete Auto Partisipasaun 22 bá MP

Published

on

Hatutan.com, (10 Maiu 2024), Díli -Maske tinan-ida liu ona Comissão Anti Corrupção (CAC)  laiha nia komisáriu, maibé parte investigador sira kontinua hala’o nia knar. Nune’e, iha  tinan-ida nia laran ne’e investigadór sira  halo averiguasaun no auto partisipasaun hamutuk 22 bá Ministériu Públiku (MP).

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

PDHJ Kondena Pesoál Servisu Sekreta Tiru Joven iha Salele

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli–Provedoria  Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) kondena aktu ‘brutalizmu’ husi pesoál membru Servisu Sekreta ne’ebé lori pistola tiru kanek joven ida no halo agresaun fíziku bá maluk defisiénsia iha área Salele, Postu Administrativu Tilomar, Munisípiu Covalima, Kuarta kalan (01/05/2024).

(more…)

Kontinua Le'e

Trending